Mõnusa sajuilmaga on mõnus lugeda

5./33. Mõnus sajuilm

Autor: Jukka Itkonen

Tõlkija: Leelo Tungal

Illustraator: Meelis Arulepp

Kirjastus: Tammerraamat 2013

72lk./887lk./5883lk.

 

Soome kirjanduse väljakutse veebruar: Soome luule

 

Eestikeelsesse lasteluule valikkogusse «Mõnus sajuilm» on Leelo Tungal valinud ja tõlkinud luuletusi soome kirjaniku Jukka Itkoneni (1951) loomingust. Ja need luuletused on täiega vahvad ja lastepärased. On sõnamänge ja uitmõtteid, on riime ja riimumatusi. On lõbu ja nalja. On väga lühikesi ja parajalt pikki. Üks igati tore lasteluule raamat. Au ja kiitus tõlkijale, kes on need nii vahvasti eesti keelseteks ümber teinud. Minu arust luuletamine on üks, tõlkimine teine, aga luule tõlkimine on hoopis palju enamat kui luuletamine ja tõlkimine kokku. Mina soovitan, nii suurtele kui väikestele.

 

Mõnus sajuilm 

 

Siis, kui kaoksid kogemata 

piisatumalt veed, 

jääksime kõik pesemata

 ega keedaks teed. 

 

Oleksid siis tolmualad

 kõik me ujulad, 

ja kas liiva sees siis kalad 

üldse ujuvad?

 

 Aga meie metsasalud, 

loomad ja kõik muud?

 Kuivaksid nad püstijalu – 

alles jääks vaid luud!

 

 Kui nüüd paduvihma sajab,

 ilm näib veidi külm, 

võid sa mõelda samal ajal: 

«Mõnus sajuilm!»

Lapsepõlve piltide maailm

 3./67. Ilon Wiklandi maailm 

Autor Enno Tammer

Kirjastus Tammerraamat 2007

342lk./812lk./14450lk.

 

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#1) 

 

Ilon Wiklandiga ei seondu minul ainult tema võrratud illustratsioonid raamatutes, mis oli minu lapsepõlve osa. Temaga seob meid ka Haapsalu. Ning majas, kus ta lapsena vanaema-vanaisa juures elas olen ma küllaltki palju käinud, nüüd elab selles mu klassiõde oma perega. 

Raamatus on Enno Tammeri intervjuud kuulsa kunstnikuga, puudutatud on eelkõige tema lapsepõlve mälestusi, aga ka elust Rootsis ja tema töödest. Ilon räägib oma mõtetest ja tunnetest ning hirmudest erinevatel eluetappidel. Kuid kogu elu jäi teda kummitama nõukogude võimu hirm. Ta räägib ka oma kokkupuudetest erinevate kirjanikega ja muidugi koostööst Astrid Lindgreniga. Ta rõhutab korduvalt, et tema edu taga ei ole vaid anne, ta on teinud väga palju tööd selle nimel ning töötab pidevalt ka nüüd, kuigi ta elu on rahaliselt kindlustatud. Teeb tööd st. joonistab, sest talle see meeldib, see on osa temast. Raamatus olevad tema tööd on kronoloogilises järjestuses jälgides tegelaskujude sündi liikudes ajas raamat raamatu haaval. Seal ei ole vaid Lindgreni teoste illustratsioonid, ta on illustreerinud väga paljude lastekirjanike teoseid. Kahjuks enamik neist ei ole eesti keeles ilmunud ja seega on eesti lapsed jäänud ilma headest raamatutest võrratute piltidega. Need raamatud peavad olema head, sest nagu ta isegi ütleb, käsikiri peab teda kõnetama, et ta selle üldse töösse võtaks ning ma usaldan täiega tema maitset. Raamatu lõpetavad Iloni pildid nii temast endast kui tema perekonnast. Ääretult ilus raamat, mis aga ei ole pelgalt kunstiraamat, vaid ka Iloni elulooraamat. Sain siit nii mõndagi tema kohta uut teada.

Digiõppe digihüpe

 2./66. Digipöörane kool 

 Autor Ilmar Tomusk 

 Kirjastus Tammerraamat 2019

174lk./470lk./14108lk.

 

Lastekirjanduse väljakutse aprill: Ristsõna vastus  (Käime koolis)

See raamat on esmakordselt ilmunud aastal 2015 kui keegi veel isegi oma õudusunenägudes ei osanud näha, et tegelikult lähebki mõne aasta pärast digiõpe lahti ning lapsed klassiruumi ei pääsegi tavaõpet tegema. Ma arvan, et need, kes seda raamatut lugesid siis ja kes loevad nüüd, loevad seda hoopis erinevalt. Pakun et nüüdseks pole see raamat enam sugugi nii humoorikas kui võis tunduda toona sest digiõpe on muutunud meie igapäevaseks eluks ja kogemuseks. Kõik digiõppe probleemid ja edukused on nüüdseks kõikides koolides oma nahal ja ekraanidel läbi elatud, mitte ainult raamatu koolis. Raamat oli väga realistlik ja lastepärane ning veidi pöörane. Aga raamat oli ka õpetlik, samas mitte otseselt moraali lugev. Usun, et lastele jääb sedasi paremini meelde internetiohud. 

Välismaa ärimehed leiavad kooli arvutiklassist ürgvanad arvutid, mis viiakse Jaapani arvutimuuseumi. Vastutasuks saab kool kõige kaasaegsema digikooli sisustuse. Pikemalt mõtlemata hakkab direktor Margus Metsavaht koolis täielikku digiõpet korraldama. Esimese klassi lapsed saavad tavalise aabitsa asemel tahvelarvuti koos digitaalse aabitsaga, vanemates klassides loobutakse vihikutest ja raamatutest ning kogu õppetöö hakkab käima ainult arvuti ja interneti abil. Direktor, kes ennast digimaailmas veel päris kindlalt ei tunne, teeb endale Facebooki konto. Koolijuht on digipöördest vaimustuses ja õpilased on rahul, sest internet on lausa põhjatu tarkuseallikas.

 

Luulepäkapikk 24.12.

 

58./205. Tulipunane Vihmavari
Autor: Betti Alver

Kirjastus: Tammerraamat 2012

176lk./5948lk./36418lk.

Valik luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. 

Kuna olen nüüd viimastel päevadel lugenud suures hulgas luulet, eriti kolme Eesti naisluuletaja oma - Betti Alver, Marie Under ja Lydia Koidula, siis kui nende kolme hulgast valida, siis vist meeldivaimaks pean tunnistama just Betti Alveri loomingu. Kuigi kõigil on häid ja väga häid asju, siis Betti luuletused nagu kõnetasid mind kõige enam. Soovitan lugeda kõigil, kes vähegi tahavad Eesti luulega kursis olla. Ikka meie luule vaiendamatu klassik koos kahe eelpool nimetatuga, muidugi on neid veel...