Kuvatud on postitused sildiga Lugemise väljakutse. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Lugemise väljakutse. Kuva kõik postitused

Vaimne tasakaalutus nii uurijate kui kurjategijate poolt


1./156. Öökull 

Sari Mia ja Munch #2
Autor Samuel Bjørk 
Tõlkinud Sigrid Tooming
Kirjastus Eesti Raamat 2017
352lk./352lk./34844lk.
 
Lugemise väljakutse: 3. Mine raamatukokku, seisa näoga raamaturiiuli vastu. Aja käed kahele poole külgedele maksimaalselt laiali: võta nüüd parema käega üks raamat ja vasaku käega teine raamat ning loe need läbi! - parema käe raamat

Metsast leitakse tapetuna noor naine, kes lebab linnusulgedel kummalises asendis, ümbritsetud küünalde pentagrammist, lill suus. Uurijad Holger Munch ja Mia Krüger koos meeskonnaga peavad taas leidma mõrvari samal ajal ka isiklikest deemonitest jagu saama. Kohati väga sünge raamat, väga palju katkise hingega inimesi. Tegelikult neid, kellel elus kõik korras on selle raamatu tegelaste seas väga vähe. Ning taas, nagu esimeses raamatus, on kannatajaks lapsed, kelle elu ja vaimset tervist mõjutavad täiskasvanute elu ja tegevus. Mia oli ka esimeses osas vaimselt väga tasakaaluta tegelane, kes oli sõltuvuses alkoholist ja tablettidest ning sama jätkus ka selles osas. Holger oli eelmises osas aga kindel ja vaimselt üpris tugev tegelane, kuid nüüd selles osas oli ta nii füüsiliselt kui vaimselt täiesti liimist lahti. Kuidagi häiriv oli, et mõlemad peategelased olid vaimselt tasakaalutud ja seetõttu oli kogu see uurimise protsess minu arust väga kaootiline. Minu jaoks oli üpris rusuv raamat. Olen lugenud verisemaid ja õudsamaid krimisid, aga see kuidagi surus ja rusus oma temaatika ja peategelastega. Võib olla ka see, et mul kuidagi ei õnnestunud seda lugeda, et venis liiga pikaks see lugu. Loed kiiresti läbi, siis järgmine raamat juba tasakaalustab mingis teises suunas. See raamat, aga üritas mul igati silma siniseks lüüa. Oli kaasas Berliini reisil ja peale tõsist turisti päevatööd, kümmet tundi mööda muuseume ja muid vaatamisväärsusi, peale õhtueinet selili hotelli voodisse vajudes, kippus see raamat peale paari lehekülge igal õhtul näkku kukkuma millegipärast. Õnneks jäi silm siniseks löömata, aga lugemine ka kuidagi ei edenenud enne kojusõitu.

Juutidest, armastusest, religioonist, tapatalgutest


54./201. Ori
Autor: Isaac Bashevis Singer
Tõlkija: Kalle Kasemaa
Kirjastus: Aviv 1992
398lk./5450lk./35920lk.
Lugemise väljakutse: 43. Raamat, mille autor on kandideerinud Nobeli preemiale
Selle raamatuga sai minu 2022 aasta suur väljakutse läbi. Statistilised andmed väljakutse kohta lisan postituse lõppu. Nüüd on siis jäänud veel vaid üks raamat lugeda (Islandi kirjanikult), et kõik sel aastal alustatud väljakutsed edukalt lõpetada ja ning minna vastu uuele aastale uute väljakutsetega.
Isaac Bashevis Singer (21. november 1902 – 24. juuli 1991) oli Poola juudi päritolu jidišikeelne ameerika kirjanik. 1978. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Kuidagi on see raamat sattunud minu riiulisse, ju ma kusagilt tasuta kohast ta kaasa olen hetke ajel võtnud. Ma ei usu, et ma oleks seda lugema hakanud ilma selle väljakutse punktita taas. Ja taaskord pidin tõdema, et sellised raamidest välja lugemised, mida ma ei ole üldse plaaninud teha. Raamatud, mille olen väljakutsesse sobivuse tõttu võtnud lugeda teadmata, millest see üldse kõneleb, on kokkuvõttes ühed eredamad minu selle aasta lugemiselamused. Ausalt öeldes ma ei oskagi täpselt öelda, mis selle raamatu juures köitis, aga midagi oli. Ma pakuks välja, et võib olla lihtsalt ta oli nii hea kirjanik, selline sorav lugu kuigi sündmusi tegelikult ei olnud kuigi palju, lihtsalt ühe mehe elust mõned aastad. Ja võib olla ka see, et ega ma polegi eriti lugenud juutide elust just nende endi silme läbi. Tegevus toimub 17.sajandil Poolas, kus toimus just suur juutide vastane aktsioon, kus neid massiliselt tapeti. Üks mees pääseb sellest, aga satub orjaks. Pinevust on küllalt selles loos, aga otseselt põnevust ei ole, pigem on suurem osa raamatust kulgemine nii tegelaste kui lugeja jaoks. Pinge all kulgemine. Keda huvitavad ajaloolised lood või realistlikud lood inimeste elust läbi ajaloo ja erinevate maade-rahvaste, siis tõesti soovitaks. Minu jaoks oli lugemisüllatus ja -elamus.
Suure väljakutse kokkuvõte: 63 raamatut (mõnesse teemasse jõudis mitu raamatut), 15898 lehekülge, õhem raamat 32 lk, paksem 830lk., 27 erinevat kirjastust, 10 eri riigi kirjanike raamatud, pooled (31) raamatut Eesti autoritelt. vanim raamat 1876, noorim aastast 2022. Hinde 10/10 said 12 raamatut:
Oma isa poeg
Alter ego
Eestimaa imelised paigad ja hetked
Tänavatrubaduur
Babbitt
Notre-Daame kellalööja, ehk ilus mustlasetüdruk.
Kaheksa väikest, kaks suurt, vanaema, veoauto ja Suitsutoru
Omadega puntras
Fanny ja Alexander
Inimene helendavast klaaskastist
Tsitadell
Ori

 

Kunagi kui Eesti kuningad käisid Paides ordumeeste juures...

 


43./190. Neljakuningapäev
Sari Loomingu Raamatukogu 1/2015
Autor Jaan Kaplinski
Kirjastus Kultuurileht 2015
80lk./4308lk./34778lk.
Lugemise väljakutse: 9. Mälestades Jaan Kaplinskit – üks tema raamat
Hakkan suure väljakutsega lõpusirgele jõudma, jäänud on veel vaid üks raamat lugeda. Aga eelviimasest kõigepealt. Ma ei tea, et ma oleksin kunagi lugenud mõnda Kaplinski täiskasvanute raamatut, seega see on esimene. Lasteraamatuid olen küll lugenud, seega päris esimene Kaplinski raamat pole. Sattus siis pihku näidend temalt. „Neljakuningapäev“ on kirjutatud 1970. aastate algupoolel, laval on seda mängitud 1977 Draamateatris ja 1987 Noorsooteatris, aga tundub, et suurt menu sel näidendil ei olnud. Näinud ise ei ole. Lugedes tundus mulle pigem, et see võiks olla mõne harrastusteatri suveetenduse näidend. Erilist muljet see näidendiraamatuke mulle ei jätnud, pigem selline kesine lugu. Aga ehk loen veel kunagi midagi paremat temalt.

Spioonikas


 

42./189. Tiigri aasta
Sari Mirabilia
Autor Jack Higgins
Tõlkija Kristina Uluots
Kirjastus Eesti Raamat 2000
184lk./4228lk./34698lk.
Lugemise väljakutse: 10. Raamat, mille kaanel on tiigri pilt või selle pealkirjas on sõna „tiiger“ (2022 on tiigriaasta)
Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesandeks toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvataksegi on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune tema päästmisaktsioon nii valutuks kui esiotsa tõotas. Briti agent saab endale võrdväärse vastase, suure rahva ja võimu esindaja, hiinlase kolonel Li, kellel on lähemad sidemed doktori majapidajannaga.
Tegevus toimub siis tiigriaastal, 1962, aga osalt ka Londonis 1995. Üks täitsa korralik spioonikas, põnevust jagus. Kohati oli natuke selline filmilik teflonist peategelane, kriimustada saab, aga kahjustada mitte. Raamatu lõpus oli üks peatükk järgmisest raamatust, aga seda ma ei leidnud, et oleks eesti keelde tõlgitud.

Karl Ristikivi 100!


 

7./154. Põlev lipp
Sari: ajalooline sari #1
Autor: Karl Ristikivi
Kirjastus: Eesti Raamat 1990
176lk./566lk./31036lk.
Lugemise väljakutse: 3. Karl Ristikivi raamat (100 aastat Ristikivi sünnist)
"Põlev lipp" viib lugeja 13. Sajandi Euroopa rüütlisõdade keerisesse. Peategelane, viimane Hohenstaufen, järgib lüüasaamist ette teades meelekindlalt oma missiooni.
Lugeda oli veidi raskevõitu, tegelasi oli üpris palju ja ühel tegelasel võis olla mitu nime kasutusel (tiitel, nimi, hüüdnimi). Tegelased jäid ka üpris kahvatuks mu jaoks ja tegevus kohati arusaamatuks. Ootasin sellest raamatust rohkemat ja huvitavamat, liiga kuivalt ja emotsioonitult oli minu jaoks see lugu kirja pandud. Pole kindel, et kahte teist osa enam loen, kuigi on olemas ja ootel.

Mõrvaklubi


 

11./146. Neljas juuli
Sari: Naiste mõrvaklubi #4
Autorid: James Patterson, Maxine Paetro
Tõlkija: Ketlin Tamm
Kirjastus: Ersen 2005
368lk./2340lk./30118lk.
Lugemise väljakutse: 17. Raamat, millel on mitu autorit
Ma pole eelmisi selle sarja raamatuid lugenud, aga üldse ei seganud. Korra jäi mõte, et huvitav, mis siis selle ühe naisega juhtus, aga see oli ka kõik. Täiesti iseseisev lugu oma kurjategijate ja uurijatega. Tegelikult sisaldas paralleelselt kahte lugu, mis peategelasega seotud. Mingil määral olid ka omavahel seotud. Hariliku arreteerimise käigus hukkub teismeline tütarlaps ja leitnant Lindsay Boxer peab kaitsma ennast süüdistuste eest, mis tembeldavad ta jõhkardist politseinikuks. Lindsay on sunnitud oma töökoha ning vaimse tervise nimel võitlema. Kohtuprotsessi algust oodates põgeneb Lindsay imeilusa Half Moon Bay väikelinna rahu keskele, kuid kohapeal selgub, et pealtnäha rahulik asula kubiseb seletamatutest mõrvadest. Lindsay leiab seose praeguste tapmiste ning oma kunagise mõrvajuhtumi vahel, mis jäi tookord lahendamata ja on teda tänapäevani kummitanud. No ei ole kellelgi raske ära arvata, et ta lahendab need mõrvad. Tegelikult oli lõpp üpriski ootamatu tegelaste suhtes, kuigi motiivi osas ma juba midagi sellist kahtlustasingi. Kiire lugemine ülilühikesed peatükid, seega muudkui keera lehti. Lugeda võis ja põnevust mingil määral oli ka, aga mitte just hiilgav kriminull, selline keskmine, aga kiireks uneeelseks lõõgastuseks täiesti kõlbulik.

Kõndimine on parim, tee seda!

 


9./144. Samm. Tee meeleteadlikuma elu poole
Autor Sholto Radford
Tõlkinud Kristiina Kirss
Kirjastus Sinisukk 2020
144lk./1672lk./29450lk.
Lugemise väljakutse: 51. Raamat, milles kirjutatakse jooksmisest, käimisest, matkamisest
Kõndimine avaldab head mõju nii meie kehale kui vaimule. Kõikidest viisidest, kuidas me, inimesed, liigume, on aja maha võtmiseks kõndimine kõige parem. Raamat „Samm“ sisaldab harjutusi ja näpunäiteid, mis aitavad meil läheneda jalutamisele teadlikult.
Jalutamas saab ikka käidud, sageli ka just ainult jalutamise pärast, mitte liikumiseks ühest punktist teise. Samas vaatan, et see ühest punktist teise liikumine jala on paljus just peas kinni. Kui Haapsalus ei tule mõttessegi bussiga sõita, siis Tallinnas ei tule nagu mõttesse jala minna. Kui Haapsalus on teekond 2-4 km - see ju siinsamas, siis Tallinnas on samad kilomeetrid - see ju kaugel. Antud raamat aga soovitab ja õpetab just kõndima spetsiaalselt kõndima minemise pärast, tervise, nii füüsilise kui vaimse, tervendamise jaoks. Jalutades tuleb üritada igasugused mõtted panna luku taha ja keskenduda just nimelt jalutamisele, selle tunnetamisele, looduse tunnetamisele enda ümber. Eks seal raamatus oli nii mõndagi, millega nõustun, aga ka minu jaoks liigset. Minu arust ongi jalutamine just hea aeg oma mõtete mõtlemiseks. Samas mulle meeldis selle raamatu juures, et autor ei surunud ennast peale, et vat just nii ja ei kuidagi teisiti, ainult nii on õige kuidas mina ütlen. Vastupidi, ta soovitas kohaldada just vastavalt endale seda kõike, lihtsalt teha kõigepealt see esimene samm kõndima minekuks. Aga kui raske seda esimest sammu toast välja teha on...
"Tavaliselt peavad inimesed imeks vee peal või õhus kõndimist. Ent mina arvan, et tõeline ime pole mitte vee peal ega ka õhus , vaid maapinnal kõndimine. Saamata sellest ise aru, kogeme imesid iga päev: sinist taevast, valgeid pilvi, rohetavaid lehti, tumedaid, uudishimulikke lapsesilmi - meie endi silmi. Kõik on ime." Thich Nhat Hahn
"Kui proovid igas olukorras näha midagi head, avastad, et äkitselt on su elu täidetud tänulikkusega, tundega, mis on hingetoiduks." Rabi Harold Kushner
"Probleemidele ei saa leida lahendusi samade teadmistega, mis need loonud on." Albert Einstein
"Tõeline avastusretk ei seisne uute maastike otsingus, vaid oskuses vaadata vanu värske pilguga," Marcel Proust

Kihiline lugu Inglismaalt

 


1./122. Osavnäpp
Autor Sarah Waters
Tõlkinud Kersti Unt
Kirjastus Varrak 2006
552lk./552lk./25032lk.
Lugemise väljakutse: 24. Raamat, mis kuulus David Bowie 100 lemmikraamatu nimekirja
Romaani tegevus toimub 1862. aasta Londonis. Varakult orvuks jäänud Sue Trinder on üles kasvanud pisivaraste seas proua Sucksby ja tema "perekonna" keskel. See on elu, mida ta tunneb ja millega ta on harjunud. Siis aga teeb juba suurema kaliibriga kurjategija, keda nimetatakse Härrasmeheks, talle ahvatleva ettepaneku ning Sue sõidab ühte süngesse härrastemajja, kus elab teine orb, umbes temaealine tütarlaps. Suel ei ole aimugi, et tema ja Maudi elud on lahutamatult seotud, kuid õige pea avastab ta end sepitsuste võrgust.
Omapärane raamat, palju keerdkäike ja kihte. Kui miski asi tundus selge, siis järgmisel hetkel keerati see pea peale ja selgus, et tegelikult on asi hoopis teine. Mitte miski ei olnud nii, aga teose alguses tundus olema. Selles suhtes huvitav. Algus läks piisavalt aeglaselt ja igavalt, aga siis kui toimus esimene pööre loos, siis hakkasid hoopis tähelepanelikumalt lugema ja detailidele tähelepanu pöörama ning nägema asju teises valguses. Kuni järgmise pöördeni ja siis said aru, et ikka pole millestki üigesti aru saanud. Natuke õhem ja sellevõrra ka kiirem oleks tegevustik võinud olla, aga noh tegu oli 1862. aastaga, kus elu oligi hulga aeglasem kui tänasel päeval. Loetav. Lemmikute hulka aga ei jõua.