Leiutajad leiutasid leiutisi

10./55.  Sajanditetagused tehnikaimed

Autor: Leonard de Vries

Tõlkija: Tiina ja Ustus Agur 

Kirjastus: Helios 2021

192lk./1739lk./ 13 136lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 juuni: Kolossaalne plärts! Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõsiselt raputas.

19. sajandi teise poole teadus- ja tehnikaajakirjadest valitud piltide ja kirjutistega saab lõbusa, ent asjaliku ülevaate tollest ajajärgust tehnika ajaloos. Leiutised, mis või mille lapselapsed on edukalt ka tänases päevas kasutusel. Leiutised, mis olid omas ajas ja nüüdseks saanud ajalooks. Leiutised, mis sündisid surnult. Ja kui palju erinevaid variante on võimalik ühele leiutisele kavandada. Kui palju oli jalgratta eri variante, enne kui jalgratas sai igapäevaseks transpordivahendiks suurele hulgale inimestele ja hakkas välja nägema tänapäevasele jalgrattale lähedasena. Kuidas arenesid lennumasinad, mis veel päris lennukiks ei suutnud 19. sajandil välja areneda. Raamatus on peatükid transport, elekter, optika, telefon ja mitmesugust. Raamatus on iga artikli juures mustvalged omaaegsed joonistused, mille uurimisele kulub isegi rohkem aega, kui artiklite enda lugemisele. Raamat oli huvitav ja mõtlemapanev. Argo kirjastuse väljakutse ärajäämisega ongi sel aastal lugemine väga suures osas kaldu ilukirjanduse poole, seega hea, et vähemalt üks väljakutse punkt tuletas taas meelde, kui huvitav oli ka populaarteaduslik kirjandus. Peaks ikka rohkem ka seda lugema.

Siis kui laevad olid puust ja mehed rauast

2./47. Jakob Heemskerki ja Wilhelm Barentsi reis Põhjamaal ja imelikud juhtumised

Sari: Eesti kirjavara 9 

Autor: Joachim Heinrich Campe

Tõlkija: Maximillian Põdder

Kirjastus: Schnakenburg 1880 (Eesti Kirjandusmuuseumi poolt digitaliseeritud)

62lk./ 254lk./ 11 651lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 mai: Raamat reisimisest, puhkusest, lemmiklinnadest

Otsisin e-raamatut, mida kodust väljaspool saaks lugeda ja ühtlasi ka mõne väljakutse punkti täita. Reisiraamatutest ei jäänud Mirkos ühtegi ette, mida oleks tahtnud lugeda, seega otsustasin otsida Digarist mõne vana reisikirja. Üllatuslikult oli neid palju ja kuna ma ikka neid hästi vanu raamatuid armastan, siis valisingi selle kõige vanema. See raamat nägi ilmavalgust 145 aastat tagasi. Hea, et neid ikka digitaliseeritakse ja seega päästetakse minusuguste vanaraamatu fännide jaoks lisaks muidugi kirjanduse ajaloo jaoks. 

Raamatuke räägib siis julgetest meestest, kes otsisid otseteed Euroopast Jaapanisse. Et ei peaks minema suure kaarega ümber Aafrika, siis kaardi peal oli ju ilusti sirgelt võimalik tõmmata joon Euroopast Jaapanisse Venemaa kohalt mööda merd. Kuid nad ei suutnud arvestada sealseid olusid, et seal valitseb ka keset suve talvised olud ja jää. Nende ekspeditsioon langes Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Kuigi Barents ise seal suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Raamat kirjeldabki nende sõitu, jäässe kinnijäämist, talvitumist ja võitlust tagasi koju. Võitlust külma, jääkarude, nälja ja jääga. Lisaks tutvustab raamat veidi ka põhjas elavaid inimesi nagu samojeedid ja laplased, põhja eluolu, loodust ja loomi. Oli huvitav lugemine.  

Saja aasta vanune krimilugu

3./33. Roheline kütt

Autor: Edgar Wallace

Tõlkija:  nimetu

Kirjastus: Kuldsulg 2003

158lk./906lk./8521lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 aprill:  Ma ei tea, mis raamat see oli, aga selle kaanel oli mingi maja.

No see mingi maja osutus Garre rüütlilossiks, kus üks roheline mees kummitamas käib. Ameerika miljonär on Inglismaale elama kolinud ja ostnud endale iidse Garre rüütlilossi. Ta elab seal tagasitõmbunult, salapärase erakuna. Ootamatult hakkab lossis kummitama Roheline Kütt - vanasti ümbrust hirmul hoidnud lossivaim, keda vahepeal pole aastasadu nähtud. Toimuvad mõistatuslikud mõrvad, neid kutsutakse lahendama Scotland Yard. Päevavalgele ilmuvad minevikuvarjud. Raamat ilmus esmakordselt aastal 1923 ja eesti keeles viis aastat hiljem. Saan aru, et selles raamatus on kasutatud esimese eesti keelse raamatu tõlget. Seetõttu on raamatu stiilist tunda, et tegu saja aasta taguse looga.

Üks läbivaid motiive on õiguse ja õigluse otsing. Roheline kütt justkui kehastab õiglust, mis tegutseb väljaspool seadusi. Siin võib märgata sarnasusi Robini Hoodi legendiga. Lisaks käsitletakse usaldamatust, võimu kuritarvitamist ja seda, kuidas varjatud minevik võib inimest kummitada ka aastakümnete pärast. Tehtud tasumata kurjuse eest ei õnnestu põgeneda ei ajas ega ruumis. „Roheline kütt“ on näide klassikalisest 20. sajandi alguse inglise kriminaalromaanist, milles on nii müsteeriumi kui ka seiklusromaani. See ei ole ainult detektiivilugu, vaid ka mõistatuslugu, kus iga tegelane võib olla süüdi ja iga vihje viib järjest sügavamale intriigide võrku. See sobib neile, keda köidavad gooti elemendid, salapärased lossid ja kummituslikud lood, kuid kes soovivad nende taga näha siiski inimlikke motiive ja selgitusi. Pinget pakkuv kuid samas mitte ülemäära vägivaldne või, laipu ikka on omajagu, aga pole verd ja soolikaid nagu viimase aja paljudes krimiromaanides. Loetav, aga peab arvestama sellega, et tegemist saja aastase looga, mis ei pruugi tänapäevasele inimesele enam nii kaasahaarav olla, samas ei ole tegemist ka otseselt ajaloolise krimigi vaid ainult ajaloolise taustaga tänapäeva lugejale. 

Edgar Wallace raamatuid on mul kodus üksjagu, sest mul õnnestus sattuda Haapsalu raamatukogust väljavisatud ja tasuta jagatavate raamatute riiuli juurde ükskord, kui nad olid teinud just puhastuse W tähega kirjanike raamatute hulgas.

Saksad surevad, mets ja maa saavad meitele

2./32.  Rõngu roimad 2: Põrgutõld

Sari: Kriminaalne raamatukogu #6

Autor: Joel Jans

Kirjastus: Lummur  2025

190lk./ 748lk./8363lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 märts: Raamat lugemiseks enda lemmik raamatutegelasele

Selle teemaga läks nüüd täiesti raskeks. Ajus tekkis täielik kinnikiilumine ja ma ei suutnud mingil moel välja mõelda, kes võiks olla mu lemmik raamatutegelane. No ei ole sellist tegelast. Ühte ja ainust lemmikut. Aga õnneks lahendas kirjastus Lummur mul selle probleemi. Suur tänu kirjastusele selle raamatu eest! Kui ma seda nägin, läksid asjad kohe paika. Selle raamatu ma annaks lugemiseks kahele härrasmehele, kes mõlemad mulle meeldivad. Paul Alexander von Fockile ja Melchior Wakenstedele. Kui ma peale esimese Rõngu roimade raamatu lugemist oleks Alexander Lenzi neile eeskujuks toonud, siis peale teist osa ütleks, et kõik kolm on ikka täitsa ühe pikkused ja kangused. Nad võiksidki ühe sellise kolmekesi koos uurimise ka läbi viia. Nagu aru saada, siis ajalooline krimi mulle meeldib ja veel eriti kui see toimub Eestimaal. Kui nüüd need tegelaste kirjanduslikud isad natuke kiiremini ainult uusi raamatuid suudaks kirjutada. Apteekrihärra uusi seiklusi lubati kindlasti juba vähemalt aasta tagasi ja parunihärra puhul läheb vist hetkel võhm filmi sisse panekusse (no ei ole ma filmide austaja). Vähemalt siis pastorihärra uued seiklused ja uurimised lugemiseks, eks ta peab pingutama, et teistele oma raamatute arvuga järele jõuda. Alexander Lenz on sümpaatne tegelane, kes siis satub taaskord uurima kummalisi tapmisjuhtumeid. Lenzi seekordsed uurimised viivad teda ka Rõngust kaugemale, sealhulgas Otepääle, kus asjaolud viitavad sellele, et saatan ise on öösiti mitu aadlikku otse põrgu viinud. Uhke põrgutõllaga, mis otse sohu kihutab. Teine lugu viib Rannu maile, kus üks väga kehv pastorihärra oma teenistustega rahva Rõngu kirikusse ajab ning isegi saksad peavad surnud pereliikme matmiseks väljastpoolt pastori kutsuma, kes siis aga hoopis kahtlustama hakkab, et pereliige mitte juhuslikult õnnetuses surma ei saanud. Kolmandas loos on tegemist maarahva soost nõidade, madude, vanade vaenude kui ka jubedate ebauskumustega ja selles sasipuntras toimuvate tapmistega. Lenz on siis nendest kolmest detektiivihärrast see kõige taibukam, sest kui Melchioril kulub ühe tapmise uurimiseks paks raamat, Paulil õhem raamat, aga ikkagi terve raamat, siis Alexander saab ühe raamatu jooksul hakkama kolme erineva kuriteo lahendamisega. Peaasi, et tal need kuriteod sedasi otsa ei saa ja ikka jaksu on neid ka edaspidi lahendada ja kirjanikul fantaasiat jätkub, sest Rõngu kandi roimadest loeks veel mitut uut raamatut hea meelega. 

Londoni kõrgema seltskonna kriminull

4./19. Kes kahju kardab…

Sari: Detektiiv William Warwick 1  

Autor: Jeffrey Archer

Tõlkija: Peeter Villmann

Kirjastus: Varrak 2024

312lk./656lk./4505lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 veebruar: Raamatuselja luule + üks raamat sealt

Endalegi üllatuseks tuli see luuletamine seekord üsna kergelt välja. Kõigepealt võtsin kolm raamatukogu raamatut ja siis lasin silmadel üle koduse raamaturiiuli minna - osutus, et ei pidanudki nii väga kombineerima, heade sobilike pealkirjadega raamatuid oli üsna palju. Lõpuks siis tuli välja selline luuletus:

Mees, kes jooksis üle tänava

alastimaratonist ironmanini

ilma ainsagi sõnata.

 

Ohvrite ohver,

kes kahju kardab

taevastes kõrgustes.

 

Võidupilet

peidus su silme all

kuni su endale saan.

 

Lugemisse jõudis sellest virnast kriminull Kes kahaju kardab. Uue sarja esimene raamat. Saame tuttavaks järjekordse noore ja nutika kutiga, kellel on väga karismaatiline tippadvokaadist isa, kes loodab, et poeg asub tema jälgedes, kuid jälgedesse astub hoopis ta lesbist tütar. Aga poeg eelistab minna Londoni tänavatele pätte püüdma ja neid kinni panema, mitte advokaadina üritada neid karistusest päästa. Kuid esialgu läheb ta vanemate nõudmisel ülikooli ja saab sealt kunsti alase hariduse. Ülikooli lõpetamise järel alustab William karjääri, mis paneb paika kogu tema edasise elu – pärast õpipoisina pealinna tänavatel patrullimist saab temast Scotland Yardi kunsti ja antiikesemete üksuse detektiivkonstaabel ja arvata võib, et ta järgnevate raamatute jooksul ronib veel kõrgemale mööda karjääriredelit. Esimeses raamatus uurib ta Rembrandti hindamatu väärtusega maali vargust Fitzmole’i muuseumist ja samal on ta laual ka mõned väiksemad kuriteod. Lisaks sellele on vaja lahendada tal koos isa ja õega kunagine mõrv. Minu jaoks oli see esimene osa veidi selline sagrine, liigset ballasti täis. Muidugi andis sellega venitada raamatu mahtu ning sai mõned infokillud juurde, aga neid oleks saanud ka hoopis kompaktsemalt kirja panna. Seega oli minu jaoks veidi liiga laialivalguv see raamat, aga ehk on seda vaja järgmiste osade jaoks, et kui vundament on hästi lai all, siis õnnestub edaspidi sinna juba kõrgemaid torne peale ehitada. Esimene osa jättis veidi õlgu kehitama, aga mõtlen ikka sarjale vähemalt teise võimaluse anda, juhul kui ikka eesti keelde veel tõlgitakse. 

Appi, tühikatk ründab!

3. Tühikatk. Jaht Morrigan Crow'le

Sari: Nevermoor 3

Autor: Jessica Townsend

Tõlkija: Hels Kure

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

464lk./884lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 jaanuar: Raamat 2015.aasta väljakutsete teemade nimekirjast

1. Naisautori raamat - on naine
   
2. Ulme või põnevik - laste põnev fantaasiaraamat, seega nii ulme kui põnevik
   
3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - eelmised osad said loetud 18 ja 19, ilmus 21 ja sellest ajast saadik plaanin lugeda
   
4. Raamat koolielust - Vunderkool, aga ikkagi kool, kus on suur osa tegevusest
   
5. Raamat maagiast, võluritest - oi, neid selles raamatus jagub, pigem on ilma võluoskuseta isik selles haruldus
   
6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - alustasin 2024 detsemberis, see on ju nüüdseks juba kunagi ja lõpuni lugesin alles jaanuaris 2025

2015.aastal sai kõigi punktide alla ikka ise raamatu loetud, nüüd siis üks, mis sobis vähemalt kuue punkti alla. Täitsa huvi tekkis, mida ma siis nende punktide alla lugesin 2015.aastal:

1. Naisautori raamat - "Õdede ettekuulutus" Michelle Zink
2. Ulme või põnevik - "Tuletunnistaja" Lars Kepler (põnevik)
   
3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - "Ei jäta elamata" Vahur Kersna
4. Raamat koolielust - "Valge varese anatoomia" Andrea Portes
5. Raamat maagiast, võluritest - "Meremaa triloogia" Ursula K. Le Guin
6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - "Krabat" Otfried Preussler

Aga nüüd raamatust. Tegemist siis kolmanda osaga laste fantaasiasarjast.  Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Ja kes siis ikka muu, kui peategelane peab asja ära lahendama sattudes suurtesse ja väiksematesse seiklustesse, sest tegemist on siiski vaid lapsega, kes alles tutvub ja õpib oma oskuste, vundermaailma ja muude oluliste väärtustega toime tulema ja tasakaalu leidma. Sageli on raske teha otsust täiskasvanulgi, rääkimata siis lapsest, eriti kui mõjutavad isikud on täiesti vastukäivate arvamustega. Kui esimene osa tundus Potteri lugudest inspireeritud ja sarnasust omajagu, siis nüüdseks on need raamatud ikka rohkem ja rohkem üksteisest eemaldunud ja Nevermoor omanäolisemaks muutunud. Mulle täitsa meeldis, ei olnud selline lapselik lugemine, põnevust ja fantaasiat oli ikka omajagu, sobis täiesti lugeda. Tegelased olid ka üsna usutavad, lapsed ei mõelnud nagu täiskasvanud vaid ikka eakohaselt, arusaamad maailmast olid kõikuvad, oma koha ja piiride otsing nagu selles eas toimubki.

Kes või mis on tühikatk peab ise lugema, aga kuidas ta välja nägi, seda teab vist ainult vundersepp. Aga üks korralik tühikatk võib tegelikult küll nii välja näha, nagu tehisintellekt seda arvas. Mina kardaks küll sellist elukat kui kohtuks temaga.