Südamlik lastejutt

4. Päästetud kassipoeg

Autor: Holly Webb

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Ersen 2020

128lk./1012lk.

Lugemise väljakutse 2025: 30. Raamatu peal on sõna "kass". Võib olla ka käändes.

Veel päris kassi kaanel pole, alles kassipoeg, aga kuna ta sai ära päästetud, siis küll temast ka üks korralik kass lõpuks kasvab. Kaks tüdrukut kõnnivad koolist koju ja kuulevad järsku tee ääres piiksumist, uurides selgub, et seal on hädas kassipoeg. Aga kus on kassiemme ja mis kassipojaga juhtus ning mis temast edasi saab. Väike kerge lastejutt, südamlik lugu loomadest hoolimisest. Ainus, mis tänapäeva Eestis tekitab küsimust, et kuna kassiemme oli metsik, siis peale kinnipüüdmist ja varjupaika viimist otsustati, et teda ei saa kellelegi koju anda, kuna ei harjuks, siis võeti talt ära võimalus edaspidi poegi rohkem saada ja lasti tagasi lahti hulkuvaks kassiks. See pani kohe otsima, et kui ammu siis see raamat kirjutatud on, ei olnud nii ammu, 2018. Aga järelikult siis Suurbritannias teised kombed hulkuvate kassidega kui Eestis. Näen, et samal autoril on veel palju erinevaid loomalugusid lastele, hetkel rohkem ei plaani lugeda, seegi sattus täiesti juhuslikult kätte ajatäiteks. 

Muinaslugu täiskasvanuks saamisest

33./311. Bambi

Autor: Felix Salten

Illustratsioonid: Maja Dusikova

Tõlkija: Õie Ristioja

Kirjastus: Pegasus 2020

32lk./5048lk./53455lk.

Lugemise väljakutse 2024: 18. Rory Gilmore lugemise nimekirjast üks raamat

Veel kiiresti üks suure väljakutse raamat, kuigi väljakutse jääb sel aastal lõpetamata, 7 raamatut veel vaja lugeda. Aga järgmisel aastal kindlasti loen ka need ära. 

Bambi on lugu, mis ei vaja tutvustamist. Väike kitsepoiss, kes jääb üksi ja peab ise hakkama saama. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. Sobib alati lugemiseks ja kuulus ka Rory Gilmore nimekirja ühena vähestest lasteraamatutest. Seal nimekirjas olevatest raamatutest ma küll tegelikult plaanisin lugeda hoopis midagi muud, aga ehk jõuan lugeda neid mõnda teise väljakutsesse järgnevatel aastatel, ega nad lugemata ei jää.

 
 

Kass, kes ei kartnud hiiri

 

3./281. Kullakallis kass

Autor: Ilmar Tomusk

Kirjastus: Tammerraamat 2022

26lk./630lk./49037lk.

Lugemise väljakutse 2024: 26. Ilmar Tomusk 60

Ühel päeval avastavad hiired, et nendega samas majas elab kass. Hiired tahaksid kassiga mängida, kuid see ainult magab, sest tema kõht on värsket kala ja vahukoort täis. Samas majas elab ka vanamees, kes tahab, et kass hiired kinni püüaks. No aga kuidas sa püüad hiiri kui kõht on täis ja uni vaevab? Kuigi need hiired on sellised kiusajad, tahavad muudkui mängida ja üldse ei lase rahus magada. Kindlasti maitsevad nad ka palju kehvemalt kui värske kala ja vahukoor, nad ju söövad seal keldris ainult juurikaid? Igatahes üks armas suur lemmikkass nüüd küll ennast hiirepüügiga vaevama ei hakka, eriti kui tal on uneaeg. Ja uneaeg on kogu aeg, millal ei ole just söögiaeg. Üks igatpidi armas väikelaste raamat.

Loomad, kes on käinud sõjas

9./195. 77 lugu lahingutes osalenud loomadest

Autor: Allan Espenberg

Kirjastus: Rahva Raamat AS 2021

160lk./1802lk./32879lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #3 (ajalugu)

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Sellesse raamatusse on kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Muidugi pole kõik nendest loomadest alati ise lahingus osalenud vaid sageli lihtsalt olnud sõjatandril olevate meeste lemmikloomaks. 

Raamatus on kirjas selliste loomade lood: 29 koera, 17 hobust, 8 kassi, 4 tuvi, 3 siga, 2 ahvi, kaamelit, karu, lõvi ja elevanti, 1 kits, hani, kilpkonn, alligaator, pingviin ja eesel. Mulle olid suures osas need loomad kõik tundmatud. Osalesid erinevates sõdades läbi ajaloo, alates enne meie ajaarvamist ajast kuni tänapäevani. Koerad on ikka pigem olnud need, kes on otseselt sõdimisele kaasaaidanud, otsinud lõhkeainet ja peitunud vaenlasi. Hobused on viinud oma ratsanikud lahingusse ja seal neid kandnud. Tuvid on edastanud teateid kui muud sidevahendid on lakanud töötamast. Kaamelid ja elevandid on tassinud raskuseid. Kasside peamiseks ülesandeks on olnud laevades võidelda rottidega, aga ka olla lihtsalt lemmikloomaks. Paljud erilised loomad pole oma jalaga lahingusse tõstnud, nad on olnud lihtsalt maskotiks. 

Raamat muutus pikapeale veidi igavaks, sest ega midagi vapustavalt uut sealt ei tulnud, lood hakkasid mingil määral korduma juba. Kuidagi kuivalt oli kirjutatud ka minu arust ning nii mõnegi looma kohta tekkis küsimus, kas ta ikka on õiges raamatus. Aga kindel on see, et sellises depressiivses ja ärevas kohas nagu sõda või sõjaseisukord on vaja kedagi, kes aitaks sõduritel ennast maandada, neid seoks normaalse tavaeluga ning selleks on loomad väga head abivahendid. Vähemalt neile, kes loomi armastavad. Samas nii mõnegi loo puhul jäi kõlama inimese kalk loomus, kui hüljati neid abistanud loomad kui neid enam vaja polnud. Ei saa ju rääkida koerajuhi ja koera suurest ja heast ühendusest kui koerajuht peale sõjaolukorda ei kontakteeru enam kunagi selle koeraga ja laseb sel lihtsalt kusagil surra. Siia raamatusse on kogutud need loomad, kellel oli nimi ja kellest on jäänud maha märkmed, mälestused, filmid. Kuid kui palju on neid anonüümseid nimeta või nimega loomi, kellest midagi ei teata ja kes on aidanud inimesi sõdades. 

Kas karu kakab metsa alla või läheb WC-sse?

5./191. Kas karu kakab metsa all?

Autor: Huw Lewis Jones

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

48lk./ 1280lk./32357lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #2 (lasteraamat)

Mis loom see karu on, mida ta sööb ja kuidas elab? Palju erinevaid karuliike üldse on ja kus nad elavad? Millised liigid on välja surnud, väljasuremise ohus ja milliseid on maailmas hetkel piisavalt. Väga huvitav ja äge karuraamat. Muidugi kakast on palju juttu, aga eks üks suur loom, kes palju sööb, see peab ka palju seda teist asja tegema. See raamat peaks nüüd küll iga väikese loomasõbra lugemislauale jõudma ja läbi uuritama. Tõsiselt vahva raamat toredate piltidega ning uute teadmistega. tegelikult, palju üks tavaline täiskasvanugi karudest õieti teab, seega ei tee paha ka täiskasvanutel veidi seda raamatut uurida.  

Willa ja tema parimad sõbrad

10./165. Willa ja Auh. Mimi on kadunud

Autor: Jacqueline Harvey

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023

128lk./2042lk./27543lk.

Lugemise väljakutse 2024: 42. Raamat, mille kaanel on süda

Willa on tüdruk, kaheksa aastat vana. Tal on kolm sõpra. Parim neljajalgne sõber, albiino Iiiri hundikoer Auh, ehk õige nimega Wilfred Connal Tate. Aga kuna üks väike laps ei suuda seda välja öelda, siis sai koerast Auh ja selleks ta jäigi. Parim eakaaslasest sõber on Tae Jin, naabripoiss. Aga veel on Willal parim vanaldane sõber Frank, kes on väga vana ja väga pahur. Aga kuna Willa ei tee sellest välja, siis muutub Frank hulga rõõmsamaks, kui Willa ennast talle külla koos koeraga sätib. Frank nimelt elab Willa kõrvalmajas, mis asub Päikeseloojangu-vaates ehk vanadekülas, külas kus elavad ja toimetavad vaid vanad inimesed, kuid igal on oma elamine. Willa isa aga töötab selles külas ja käib abis neil erinevate tehniliste probleemide korral. Frankil on tuvi Mimi ja ta on kadunud. Willa süüdistab selles ennast, sest ta jättis puuriukse korralikult sulgemata. Willa peab Mimi leidma, enne kui Frank teada saab, ja mõtlema selleks välja kõige loomingulisemaid plaane. Teda aitavad ta parim eakaaslasest sõber Tae ja ta ustav semu, albiino Iiri hundikoer Auh. Lustakas lasteraamat, nagu kaanestki aru võib saada, siis mõeldud pigem ikka tüdrukutele lugemiseks. Austraalia kirjandusega ei ole ma eriti kokku sattunud, aga lasteraamatud on neil küll toredad, nii palju kui olen lugema juhtunud.

Kassipoeg ja kutsikas tegutsevad taas lugude sarjas

 

10./197. Kuidas mägrapoiss mesilasi üle luges ehk metsalood 

Sari: ...lood #3

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Helle Tiisväli

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2017

112lk./1658lk./42924lk.

 

11./198. Mutijahi päev ehk õuelood 

Sari: ...lood #2

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Helle Tiisväli

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2017

104lk./1762lk./43028lk.

 

Lugemise väljakutse: 9. Loomalood

Lugemise väljakutse:  46. Raamat, mille kaanel on jänes või kass

Tegelikult sobivad mõlemad raamatud mõlema teema alla. Kaanel on üks raamatusarja peategelastest - kass ja räägib see kahe loomalapse kassipoja ja kutsika seiklustest ning arusaamadest igapäevaelust, mis neid ümbritseb. Nad elavad oma perenaise ja peremehega maamajas loomarikka metsa ääres ning suhtlevad erinevate metsa- ja koduloomadega. Hästi sellised toredad armsad lood, hästi lastepärased. Kõik loomad on isiksused ja mis peamine, kõik tahavad ikka sõpru omale. 

Metsalugudes kassipoeg ja kutsikas sõbrunevad karupojaga, kes on muidugi üks tõeline memmekas, kuid oskab ometi välja mõelda selliseid tempe, et oi-oi-oi. Veel saavad nad tuttavaks näppajast mägrapoisiga, kelle nina tuleb neil koguni üle värvida; riiukukkedest metsseapõrsastega; kavala, kuid rumalavõitu rebaseplikaga ja paljude teiste loomalastega. Ning nagu ikka, tuleb kassipojal ja kutsikal koos nendega ette igasuguseid põnevaid juhtumisi.

Õuelugudes kassipoeg ja kutsikas on juba veidi suuremaks kasvanud ja targemaks saanud. Õues ringi lipates ja maailma uudistades satuvad nad igasugustesse põnevatesse seiklustesse. Juhtub nii häid kui halbu asju, iga päev toob kaasa uusi avastusi. Vaprad tegelased ei lase liiga teha endale ega oma armsale kodule, isegi mitte kurjal rotil või ülbel kõutsil. 

Sain terve selle sarja kingituseks Argo kirjastuselt eelmisel aastal, suur tänu! Nüüd neli raamatut on loetud ja veel viis ootel. Väga tore lastesõbralik sari, soovitan eelkooliealistele ning algklassilastele. On huumorit, on põnevust, on väga erinevaid loomi, on erinevaid isiksusi ja situatsioone, mis tuleb ka lastemaailmas ette.

Lasteraamatuid lugeda on lust ja lõbu

 2./112. Kade lehm ja tige lumehang

Autor: Markus Saksatamm

Illustreerija: Katrin Ehrlich

Kirjastaja: Tallinna Keskraamatukogu 2020

70lk./410lk./24446lk.

 

3./113. Kuidas vanaemad lõhki lähevad ehk igaltpooltlood 

Sari: ...lood #9

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Andres Adamson

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2021

176lk./586lk./24622lk.

Lastekirjanduse väljakutse juuni: Ristsõna vastus (Lust ja lõbu)

Lasteraamatuid on ikka üsna raske teemasse valida, ikka kipub olema valikus rohkem kui üks raamat, mille hulgast ei oska kuidagi valida ja seega taas kaks raamatut siia. 

Kade lehm ja tige lumehang sisaldab erinevaid luuletusi ja lühijutte. Lood ise on sõnamängulised, togides ja surkides eesti keelt siit poolt ja sealt poolt ja vaadates, mida kõike võib nendest sõnadest, sünonüümidest ja kõnekäändudest välja võluda. Lõbu ja lusti on nii väikesel kui suuremal lugejal ja tundub, et seda oli küllaga ka autoril, kes neid luuletusi ja tekste välja mõtles, vähemalt raamatust õhkub kirjutamise lõbu, mitte vaevapisarate läbi kokkupingutatut. Lõbus raamat ja soovitan nii lastele kui suurete.

Kuidas vanaemad lõhki lähevad... on autori üheksas sarjas ilmunud raamat, mis räägib kutsika ja kassikese seiklustest ning nende arusaamisest inimeste maailmas. Raamatud tutvustavad loomi ning nende tegevusi, vahel ikka paraja kiiksuga ning ka inimeste maailma tegemisi näevad loomakesed kõverpeeglis sageli. Raamatud on kerge huumoriga, kohati ka musta huumoriga, kergete käänakutega, kergelt absurdikad. Üpris mõnus lugemine. Ja sarja ei pea järjest lugema, saab täiesti aru, kui lugeda ka mõnda raamatut üksikult. Peategelased on toredad sellid, kes oskavad sattuda erinevatesse olukordadess, vahel oma uudishimu või tarkuse tõttu, vahel inimeste tegevuse sunnil. Nad lustivad seal täiega nii, et lugejal on lõbus lugeda. Täiesti soovitan seda sarja lastele ettelugeda, aga sobib ka suurematel inimestel lugeda kui otsivad midagi kergemat ja lahedamat. 

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule.

26./110. Kodu keset aeda 

Autor Aleksei Turovski  

Illustreeritud Aleksei Turovski 

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad Vesta 2020

192lk./5696lk./24036lk.  

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#16)   

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume.

Raamatus on palju Aleksei Turovski lapsepõlvemälestusi, tema kokkupuuteid erinevate loomade ja putukatega. Tänu oma ema ja hoidja poolehoiule ja toetusele kasvas temast selline looduseinimene, nagu me teda tunneme. Kardan, et tänapäeva kiires maailmas tapetakse nii mõnegi lapse varajane huvi looduse vastu, kellel siis on aega või tahtmist lasta lapsel tundide kaupa jalutuskäigu ajal putukaid vaadelda. Või igasugu elukaid (putukaid, kalu, usse) koju tassida? Aga raamatus on ka mälestusi õpingute aegadest ning täiskasvanueast olles isa ja vanaisa. Lisaks loomadele, putukatele ja mutukatele on mingil määral jõudnud raamatusse ka taimed. Eks ole needki vahel ühed erilised elukad oma pirtsakuse või lopsakusega. Väga mõnus raamat, kerge ja sorav lugemine. Ja need illustratsioonid, mul polnud aimugi, et ta sedavõrd hästi joonistab!

 

Seltsimees kanavaras

 25./109. Rebase varjatud maailm 

 Autor Adele Brand 

Tõlkinud Triin Wood  

Kirjastus Eesti Raamat 2020

222lk./ 5504lk./23844lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#15)   

Tänapäeval on punarebane looduses kõige levinum kiskjaline. Aga kes see meie metsloomast naaber tegelikult on? Kuidas peaksime käituma oma vana tuttavaga tänases muutunud maailmas? Briti ökoloog Adele Brand on pühendanud kogu elu sellele, et mõista müütilist ja samas salapärast rebast. Adele Brand kirjeldab rebase arenenud meeli, arukust ja käitumist, mis aitasid loomal vanasti hakkama saada ürgmetsas ning tänu millele suudab ta nüüd ellu jääda linnade asfalteeritud parklates ja kolisevatel raudteedel. Selles raamatus segunevad uusimad teadusandmed, kultuuriantropoloogia ja autori enda isiklikud lood erakordsetelt reisidelt.

Sel kuul loetud loomaraamatutest jäi see minu jaoks kõige kesisemaks. Võib olla seetõttu, et rebane on juba sedavõrd tuttav loom, et sellist üllatusmomenti nagu eriti putukate raamatutes, ei olnud. Väga Inglismaa keskne oli ka see kirjutatu, pidevalt jõudis autor taas välja rebaste söötmise ja koduaedades pesitsemise juurde. Samas saan aru, et see on seal tõesti suur probleem. Kui kunagi onul esimest korda Inglismaal külas käisin, siis õhtul nad ka viisid toidujäätmed tagaaeda rebastele ja siis vaatasid neid läbi köögiakna. Järgmisel korral nad seda enam ei teinud, rebastest oli saanud piirkonnas nuhtlus, mitte enam armsad loomakesed, keda aknast vaadata. Aga rebane on tõesti väga hea kohanemisvõimega ning laia söögisedeliga ning ei põlga ära ka inimeste toitu, eriti kui selle jaoks pole vaja vaeva näha.

 

Võsavillem, susi, kriimsilm, metsatöll, hallivatimees, metsakutsa, metsapeni, laanepeni, pajuvasikas, pühajürikutsikas, lambavaras, kõrvekutsikas, sorgsaba, hallsaks...

23./107. Huntide tarkus 

Sari Looduse lood  

Autor Elli H. Radinger 

Tõlkinud Eve Sooneste 

Kirjastus Tänapäev 2022

238lk./5026lk./23366lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#13)   

Autor Elli H. Radinger, sündinud aastal 1951, loobus kolmkümmend aastat tagasi advokaadiametist, et pühenduda täielikult kirjutamisele ja huntidele. Tänapäeval on ta Saksamaa mainekaim hundiuurija, kes annab oma teadmisi edasi raamatutes, seminaridel ja ettekannetes. Juba veerandsada aastat on ta veetnud enamiku ajast USA-s Wyomingi osariigis Yellowstone’i rahvuspargis metsikuid hunte jälgides. Raamatus on aru saada, et autor on lummatud huntidest, nende perekondlikkusest, käitumisest ning üritab hunte teha sümpaatseks ka teistele inimestele. Armasta oma perekonda, hoolitse nende eest, kes on sinu hoolde usaldatud, ära anna kunagi alla ega loobu eales mängimast – sellised on huntide põhimõtted. Hundid hoolitsevad hellalt oma vanade ja haavatute eest, kasvatavad armastusega järeltulijaid ja suudavad mängides kõik unustada. Nad mõtlevad, unistavad, teevad plaane, suhtlevad üksteisega intelligentselt. Karjakasvatajad mõtlevad aga veidi teisiti seistes murtud loomade juures tarandikus. 

Raamat on kirjutatud hästi, kirega. Sealt õhkub kui targad ja hoolivad on hundid. Kuid ilusti on kirjutatud ka loodusseadusest, kus kiskja vajab ellujäämiseks toitu - teiste loomade liha, kuidas hundid jahti peavad, miks nad lambakarja hulka sattudes tapavad rohkem kui söögiks vaja. Kuid ka hundikarjade omavahelised konfliktid lõppevad vahel tapetutega. Nagu eelmises sama autori raamatus, kus ta tõi paralleele vanade koerte ja vanade inimeste vahele, siis siin raamatus toob ta ka paralleele huntide ja inimeste vahel, nende käitumise ja psühholoogia osas. Hunte ma rohkem armastama ei hakanud ja nendega looduses kohtuda siiski ei soovi, aga rohkem nendest loomadest sain sellest raamatust teada küll. 

    

Siga on ärasöömiseks, siga on pattalöömiseks...

 18./102. Natuke meie moodi 

Sari Looduse lood 

Autor Kristoffer Hatteland Endresen

Tõlkinud Kristina Porgasaar 

Kirjastus Tänapäev 2022

318lk./ 3776lk./22116lk.

 

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#10)

Inimese ja sea suhe on alati olnud keeruline. Siga on kõige räpase, koleda, häbiväärse ning patuse elavaks metafooriks. Siga on eemale tõugatud või ehk oleks õigem ütelda siseruumidesse lukustatud ning inimeste pilgu eest hästi varjatud. Samas on siga ka hinnaline meditsiiniline inimkeha mudel. Ta on ka see loom, keda me oleme viimase viiekümne aasta jooksul kõige rohkem söönud. Soovides minna sigade olemuse ning nende ümber oleva müsteeriumiga süvitsi jälgis Kristoffer Hatteland Endresen Lääne-Norras Jærenis intensiivses seatööstuses seakasvataja rollis olles ühe pesakonna põrsaste teekonda sünnist tapamajani. Teekonnast sai paeluv jutustus isust ja vastikusest, toidust ning moraalist. Samas juurdleb autor inimkonda sajandeid vaevanud küsimuse üle: Kust siis läheb tegelik piir inimese ja looma vahel? 

Minu jaoks jagunes see raamat kaheks. Ühest küljest autori kirjeldused seakasvatuses, mida ta nägi, tundis, arvas. Ja siis arutlused ajaloo, kultuuri, looduse ja inimese suhete kohta, sea rollist inimese elus. Väga huvitav oli, kui ta üritas leida algpõhjust, miks osa religioonidest on sea söömise ära keelanud. Või siis, kui ta tegi kokkuvõtte kohtuasjadest läbi ajaloo, kus süüpingis on istunud siga. Või meditsiinis sea rollist ning arvatavast tulevikust. Ja loomulikult mida sead peaksid tundma, kui targad nad on ja kuidas nad arenenud-taandarenenud on ajaloo vältel. Väga hea raamat, soovitan.

 

 

Mõmm-mõmm, karujõmm

 

 

17./101. Karu. Eesti looduslood

Sari Eesti looduslood #1

Autor Vahur Sepp 

Fotod Kenno Kaupmees

Kirjastus Tulip OÜ 2018

48lk./3458lk./21798lk.

 

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#9)

Raamatust saab teada millist elu karud aastaringselt elavad. Mida nad söövad, kuhu pesa teevad, kaua magavad, kuidas pulmi peavad, millal karupojad sünnivad, millised on karude suhted inimestega ja palju muud huvitavat. 

Pruunkaru on suurim metsas elav kiskja Euroopas ning võib kaaluda kuni 300 kilo. Eesti pruunkarude populatsioon on hinnanguliselt umbes 700-900 isendit. Eesti metsades elavad pruunkarud eelistavad tihedaid metsasid, kus on piisavalt varjumiskohti, samuti soojad metsaalad, nagu päikesepaistelised metsaservad ja rohumaad. Nad eelistavad peamiselt okas- ja segametsi, kus on piisavalt toitu. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.

"Kui juhtute metsas karu kohtama, siis nautige seda hetke! Midagi nii haruldast ei pruugi edaspidi enam juhtuda. Metsaott, kes pole teie lõhna tundnud, võib tõusta püsti ja jääda uudistama. Siis tasub teda viisakalt ja valjult tervitada. Sellele järgneb kiire ja paaniline põgenemine." (raamatust)

Raamat andis ülevaate karudest ja oli aru saada, et autor tundis looma ning karud talle meeldisid. Raamat oli küll lühike, aga väga asjalik.

Need erilised lehmad ja nende salajane elu

16./100. Lehmade salajane elu 

Sari Looduse lood  

Autor Rosamund Young  

Tõlkinud Marie Kuri 

Kirjastus Tänapäev 2017

144lk./3410lk./21750lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#8)

Kite’s Nesti farmis uitavad lehmad (ning lambad, kanad ja sead) vabalt ringi. Nad otsustavad ise, kuidas järglasi kasvatada, mida süüa ja kus magada. Kui lehmad saavad rahus oma lehmaelu elada, tuleb nähtavale iga looma isikupära, mis on neil kõigil erinev – nagu inimestelgi. Raamatust selgub, et lehmad armastavad, mängivad, kiinduvad ja loovad sõprussuhteid, mis kestavad elu lõpuni. Nad hoiavad üksteise lapsi, leiutavad mänge, peavad vimma ja leinavad. Enamik meist ei tea, et midagi sellist on võimalik, sest tänapäeva põllumajanduses ei ole ruumi loomade loomuliku elukorraldusega arvestamisele. 

Autor armastab oma loomi, ta tunneb kõiki nime ja nägupidi ning arvestab nende eripärade ja soovidega. Selles farmis on inimene teisejärguline, ainult loomadele abiandja kui need seda küsivad. Ja tundub et perenaine saab aru nende keelest, mõistab sõnatuid vestlusi kehakeeles. Raamatus ei ole üldistusi lehmade kohta sest nad on kõik autori jaoks vaieldamatult isiksused, erinevad oma soovide ja iseloomude poolest. Pigem ongi see autori mälestusraamat oma loomadest, mitte sedavõrd lehmade ja natuke ka teiste koduloomade üldistav tutvustus. 

Kohati oli huvitav lugemine, kohati läks veidi igavaks, eriti see järjepidamine milline lehm oli milliste lehmade esiema. Autor muidugi teadis peast oma veiste sugupuid. 

Kakskümmend asja, mida võiks teada lehmadest:

Lehmad armastavad üksteist … vähemalt mõned neist.
Lehmad hoiavad üksteise lapsi.
Lehmad peavad vimma.
Lehmad mõtlevad mänge välja.
Lehmad saavad pahaseks.
Lehmad oskavad inimestega suhelda.
Lehmad oskavad probleeme lahendada.
Lehmad loovad eluaegseid sõprussuhteid.
Lehmadel on toidu suhtes eelistused.
Lehmad võivad olla ettearvamatud.
Lehmad võivad olla head seltsilised.
Lehmad võivad olla igavad.
Lehmad võivad olla targad.
Lehmad armastavad muusikat.
Lehmad võivad olla õrnad.
Lehmad võivad olla agressiivsed.
Lehmad on usaldusväärsed.
Lehmad võivad olla andestavad.
Lehmad võivad olla kangekaelsed.
Lehmad võivad olla arukad.
           

Uhkeid loomi maailmas jagub

4./88. Minu elu uhkemad loomad

Autor Hendrik Relve  

Kirjastus Varrak 2020

328lk./688lk./19028lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#1)

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Valiku peamiseks aluseks on olnud seigad, kus mõnele huvitavale olendile õnnestus pääseda tavatult lähedale, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Piltide ja sõnade abil on autor püüdnud edasi anda veendumust, et sõltumata sellest, kas inimene seda tunnistab, kuulub ta loodusega ühte, on osa loodusest.  

Raamatust saab teada paljude loomade kohta, nende elust looduses aga sellest kuidas autor nendega kohtus. Seal on ka palju autori enda tehtud fotosid just nendest hetkedest ja kohtumisetest loomadega, millest ta jutustab. Lugedes kõlas kogu aeg tema hääl kusagil kuklas, nagu autor oleks ise jutustanud seda oma muhedal moel. Mitmetel kordadel tuli mõte, appi, ma küll poleks julgenud minna suurtele metsikutele loomadele nii lähedale kuigi ka autor rääkis alati ohutusest. Raamat, mis annab teadmisi, aga mida on ka niisama mõnus lugeda nagu ühte seiklusjuttu looduses.  

Ökosüsteemis on kõik kõigega seotud

 

 

8./26. Looduse salajane võrgustik 

Sari Looduse lood 

Autor Peter Wohlleben

Tõlkinud Eve Sooneste 

Kirjastus Tänapäev 2020

214lk./1528lk./5884lk.

 

Väljakutse punktiir2023 veebruar: Elav teadus (#2)

See raamat jõudis mu lugemisse täiesti juhuslikult. Tekkis ootamatult passimise aeg ja ühtegi paberraamatut polnud käepärast. Seega pidi digimaailm abiks asuma ja otsisin kiiresti mõnda e-raamatut. Kuna otseselt mingit raamatut lugeda ei tahtnud, siis otsustasin uurida, mis raamatuid elavast teadusest võiks e-raamatuna pakkuda olla ning sattusin juhuslikult sellele raamatule ökosüsteemidest. Ma polegi varem mõelnud kuidas ikkagi kõik on omavahel niivõrd suures seoses. Seda jah, et metskitsede ja huntide arvukus on omavahel seotud. Karmid talved ja metskitsed on seotud. Jahimehed ja loomade arvukus on seotud. Taimed ja putukad on seotud. Aga kuidas on seotud jõgede sängid ja hundid? Esmapilgul tundub, et ei kuidagi, aga raamatus selgus, et vägagi palju. Lihtsalt tuleb märgata neid vahelülisid, mis jäävad nende vahele, kuidas toimib looduses doominoefekt. Kui üks kivi langeb, siis hakkavad järjest langema ka teised või siis mõni kivi hoopis tõuseb ootamatult ning sellega lükkab teise doominokivide rea sassi.

Loodus on nagu suur kellavärk. Kõik on loogilises ühenduses ja omavahel seotud, igal elusolendil oma koht ja ülesanne. Kõik taimed ja loomad elavad tundlikus tasakaalus, igal neist ökosüsteemis oma mõte ja ülesanne. Kas loodus pole palju keerulisem kui kellavärk? Looduses ei haaku ju mitte ainult üks hammasratas teisega, vaid palju enamat. See võrgustik on nii peente harudega, et me ei hakka tõenäoliselt kunagi selle täit ulatust mõistma. Ja nii ongi hea, sest siis suudame taimede ja loomade üle jätkuvalt imestada. Tähtis on vaid mõista, et isegi väikesel sekkumisel on suured tagajärjed ja seepärast on parem hoida käed eemale sealt, kus ei ole hädavajalik tegutseda.

Raamat jõudis minuni küll täiesti juhuslikult, aga meeldis väga nii autori stiil kui ka see, millest ta kirjutas. Pani mitmetele asjadele mõtlema ja nägema seoseid veidi teise nurga alt. Igatahes lõppes see raamatulugemine sellega, et uurisin, mida autorilt on veel eesti keeles olemas ning samas sarjas on temalt ilmunud veel mitu raamatut. Järgmise raamatu, puude salapärasest elust, võtsin juba täiesti teadlikult lugemisse ning juba esimesed leheküljed taas üllatasid...

   

Kassike ja koerake seiklevad loomaias

 

6./24. Hambuline portfell ehk loomaaialood 

Sari: ...lood #6

Autor Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija Helle Tiisväli

Illustreeritud Anna Ring 

Kirjastus Argo kirjastus 2019

128lk./1134lk./5490lk.

 

Lastekirjanduse väljakutse veebruar: Ristsõna vastus (Loomalood)

Kassipoeg ja kutsikas satuvad koos oma peremehega, kes töötab loomaaias, loomaia territooriumile ja kuigi peremees loeb pisikestele tegelastele sõnad peale, et nad auto juurest kuhugi ei läheks, siis tehakse loomaias üks paras pirakas ringkäik ja satutakse kokku erinevate loomadega. Kohtutakse nii sõbralike kui kurjade kavatsustega loomadega ja leitakse üles oma kodumetsast tuttav mõmmik. Läbi selle raamatu saavad lapsed tuttavaks nii mõnegi loomaia asukaga ning teadmisi, mida võib ja mida mitte teha loomaias. Lõbus ja heasüdamlik seiklusjutt kahest väikesest koduloomast ning loomaiaelanikest. Ja nagu lasteraamatus peabki, siis lõppeb kõik ilusti ja õnnelikult ning seiklevad loomalapsed jõuavad kõik ilusti oma koju tagasi. Pildid on ka väga toredad. Soovitan lugeda ja sobib nii eelkooliealistele kui algklassilastele ning ka suurtel täiesti loetav lasteraamat.

   

Lasteraamatupäkapikk 27.12.

 63./210. Jutte
Autor: Boriss Žitkov
Tõlkija: Jüri Piik
Kirjastus: Eesti Raamat 1981

38lk./6862lk./37332lk.

Väikelastele, aga minu arust pigem nooremale koolieale

Kolm lugu, kus loomad on olulised kesktegelased. Peategelasteks on mina jutustaja, aga lood ise keerlevad mingi looma ümber: elevant, ahv, mangust. Sellised üpris primitiivsed lood, aga väikelastele jäävad kindlasti arusaamatuks ja ega neil ausalt öeldes mingit väärtust ei olnud, ei loona, ei kunstilist.

 

Lasteraamatupäkapikk 23.12.

 55./202. Siilu seiklused

Autor: Elmar Õun

Kirjastus: Noor-Eesti 1951

42lk./ 5492lk./35962lk.

Koolieelikutele ja nooremale koolieale. 

Lastejutt väikesest siilipojast Siilust. Ei ole väga titekas, aga aru saadav ja kaasaelatav ka väiksemate poolt. Õpetussõnadeks, et ema sõna peab kuulama ja alati ei ole rohi rohelisem seal, kus meid pole. Südamlik jutustus natuke sõnakuulmatust ja isepäisest siilipojust. Õpetab lastele ka loodust tähele panema ja sellega arvestama. Täitsa sobilik paar koos eelnevalt leotud kolme orava looga. Loetav täiesti ka tänapäeval.

Lasteraamatupäkapikk 20.12.

49./196. Väike, aga tubli
Autor: Rudolf Sirge
illustreerinud Romulus Tiitus
Kirjastus: Eesti Raamat 1986

80lk./4858lk./35328lk

Nooremale koolieale

Lugu sellest, kuidas vallatust ja uudishimulikust koerakesest Toomas saab läbi mitmesuguste seikluste täiesti korralik koer. Täitsa toredad jutud olid, lastepärased ja paneb ehk lapsi rohkem ka koertest aru saama.