Ilusalongis toimus mõrv!

7./52.  Koole maha, kaunitar

Sari: Bunburry muhekrimi 5

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Aleksandr Popov

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025 

126lk./ 1289lk./12 686lk.

Briti saarte kirjanduse väljakutse 2025 mai: Šotimaa kirjanik

Kui eelmine osa oli väga ettearvatav ja jäi minu jaoks üsna keskpäraseks, siis see osa oli ehk sarja kõige vähem äraarvatav ning seega ka huvitavam. Ja Alfiel ei olnudki selles osas ühtegi foobiat, mõni saladus tuli küll veidi päevavalgele ja selgus veidi tema isa kohta. See osa oli klassikaline suletud ruumi krimka. Debi Ilusalongis leiab oma otsa lõbus lesk Eve Mosby, kinnisvaramagnaat kelle kirgede hulka kuulub ka noor armuke. Või siis võib tema kohta öelda, et rahaahne mõrd, kes peab üleval noort armukest. Neid, kellel näib olevat põhjust teda tappa on omajagu, aga kuidas pääses mõrvar salongi ja sealt välja, kui uks oli lukus? Või oli tapjaks Debi, kes väidetavalt jättis proua protseduurile ja ise läks kiiresti koeraga jalutama? Kerge kiire lugemine taas. Tegelased on muhedad ja kindlasti loen veel edasi seda sarja. 

Jäätisemees kukkus trepist alla!

4./49. Naistemehe surm

Sari: Bunburry muhekrimisari 4  

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Piret Orav 

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

112lk./ 515lk./11 912lk.

Lugemise väljakutse 2025:  Üllatusteema. Raamat autorilt, kes on 2025.aastal Lugemise väljakutse grupi kuude kokkuvõtete edetabelis esimese kolme hulgas

Mai kuus jäi kirjanik jagama 3-6 kohta. Täpselt pooled tema loetud raamatud olid minu loetud. Nüüd siis jätkan sarja neljanda osaga ja viies ka juba ootel. Neljas osa oli minu jaoks senistest kõige kehvem, liialt etteaimatav, liialt stereotüüpne, ei midagi põnevat, ei ühtegi ootamatut keerdkäiku, kuidagi igava võitu seekord. Loodetavasti järgmine osa on taas kaasahaaravam. 

Bunburrys on saabunud filmistaarilikult nägus gelato-salongi omanik Mario Bellini, kes kaalub laienemist. Kuid peagi pärast saabumist leitakse ta surnult – kas tegu on traagilise õnnetusega või on tegu mõrvaga? Ja miks järsku väldib Alfie telefone? Kas järjekordne uus foobia telefonide sõi hoopis helistajate suhtes? Väga rahulik muhekrimi. 

Kaanekujundust pean eriti kiitma!  Mõnus, ühes stiilis kujundus tervel sarjal, samas igal kaanel on erinev lillepilt! Paneb mu lilletundmise ja tehisintellektile kirjeldamise oskuse proovile, et millisest lillest vaja taustapilt teha. 

Mängult või päriselt?

7./43. Mängime surnut

Sari: Cherringhami mõistatused 9  

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

135lk./1408lk./10 726 lk.

Cherringhami näiteringis toimub midagi kummalist, järjest tabab osalejaid mingid õnnetused. Kui nii edasi läheb, siis esietenduseks pole enam ühtegi näitlejat laval. Nii palju õnnetusi reas ei saa olla kokkusattumus, vaid keegi üritab lavastuse ära rikkuda. Kes ja miks? Eks seda peavad Jack ja Sarah kahekesi välja selgitama asudes ise ka näiteringis osalema. Kas neil õnnestub lugu lahendada enne, kui keegi päriselt surma saab? Sarja üheksas osa ja seekordne veidi teistsugune kui eelmised. Ei olnud kõige tugevam ega kõige nõrgem osa, selline kuldne keskmine minu jaoks, igav ei hakanud, aga midagi vapustavat ka ei olnud. Muidugi, eks seda sarja on juba omajagu loetud ka ja tegelased ning kirjanike keerdkäigud juba ettearvatavamad. Kuid sellegi poolest on järgmised osad oodatud ja jõuavad üsna kiiresti mu lugemise raamatute virna. Hea õhtune lõõgastus enne magamajäämist. 

Kuidas maitseb mõrv?

4./40. Mõrva mekk

Sari: Bunburry muhekrimi  #3

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2025 (Krimiraamat)

119lk./691lk./10 009 lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

 

Kolmandas Bunburry raamatus „Mõrva mekk“ leitakse kohalik veisekasvataja surnuna ja kahtlus langeb Betty Thorndike’ile, taimetoitlasele ning Bunburry ainsale Roheliste partei liikmele. Alfie teab, mis tunne on olla alusetult süüdistatud, ning kutsub süüdlase tabamiseks appi kaks kaasamatöördetektiivi Lizi ja Marge’i. Selle talus toimuva uurimisega on ainult üks probleem: Alfie kardab lehmi … 

Huvitav on, milliseid foobiaid suudab kirjanik veel sellele vaesele Alfiele külge pookida järgnevate osade jooksul, sest esimestes raamatutes on tal kõigis mingi probleem. Raamat ise on tavapärane Briti muhekrimi, kus pole kiireid pöördeid ja ekstreemset verepidu. Kohalik amatöördetektiiv(id) käivad ja räägivad, satuvad õigel või valel ajal olema õiges või vales kohas. Kõrvalvaatajad (lugejad) tunduvad rohkem arusaama kui uurijad ise või siis ka mitte. Selline kerge, lühike lugu taas, mis ei eruta eriti enne magamajäämist. Sari läheb edasi ja järgmine raamat juba ootab lugemisjärge kohe lugemiseks raamatuvirnas. 

Kuidas sõita uunikumiga?

3./39. Tappev sõit

Sari: Bunburry muhekrimi  #2

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

118lk./572lk./9890lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 33. Reisikohvris on veel veidike ruumi. Miks just see raamat?

 

Eks pistaksin selle raamatu kotti just samal põhjusel, kui hetkel teda kodus hilistel õhtutundidel lugesin. Kerge, kiire, parajalt lühike lugu, mis viib mõtted eemale. Reisil siis just paras üheks lennureisi otsaks see raamat või õhtuti enne magama jäämist korraks ühe peatüki kaupa aju maharahustamiseks väsitavast muljeterikkast päevast. Kerge kaasa ka tassida ja mahub igasugusesse kotti ära, sest on piisavalt pisike. Teine osa sarjast väikses Inglismaa külas, kus juba mitu kuud ei ole kedagi ära tapetud ja nüüd selgub, et  lisaks majale on Alfie pärinud ka väärika, ent unarusse jäänud 1950. aastate Jaguari. See pole Alfie jaoks rõõmustav üllatus. On nimelt ilmne, et mehel on autorooliga seotud sügav isiklik trauma, mis hoiab teda sõitmast. Siiski suudavad sõber Oscar ja tädi Augusta eluaegsed sõbrannad, vaimukad ja elurõõmsad Liz ning Marge, mehe panna olukorda, kus ta peab uuesti autoga sõitma hakkama. Alfie istub rooli ja sealt algavad uus lugu, uued tutvused ja uued mõrvad. Alfie on sümpaatselt kohmetu, vaimukas ja intelligentne, aga samas inimesena haavatav. Tema sisekonflikt, soov jääda eemale sekeldustest, kuid õiglustunne ja uudishimu, mis teda ikka ja jälle sündmuste keerisesse paiskavad, muudab ta usutavaks ja kaasaelatavaks tegelaseks. Iga raamatuga saame ühe rohkem teada ka Alfie varasemast elust ja mälestustest. Selles raamatus on värvikalt kirjeldatud tema esimest kohtumist päranduseks saadud autoga, kui ta oli alles laps.Taas on raamat täis värvikaid tegelasi ja külaelu filosoofiat. Mõnus väike vahepala kiiresse ja pingelisse päeva.  

Kaks mõrva nädalas - kas palju, vähe või parasjagu?

2./38. Mõrv eesriide taga

Sari: Bunburry muhekrimi  #1

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

143lk./454lk./9772lk.

Lugemise väljakutse 2025: 2. Sinu jaoks täiesti tundmatu kirjaniku raamat

Järjekordne paik Inglismaal, kus elanike arv hakkas suurel kiirusel järsku vähenema. Ja seda vaid sellepärast, et üks mees sai oma tundmatult tädilt ootamatult päranduse ja kolis sinna külla. Ei, mitte külaelanikke tapma, vaid nende tapmisi lahendama koos tädi parimate sõbrannadega, kes kahe peale kokku annavad ühe miss Marple välja. Tegelikult otsisin raamatukogus hoopis ühe teise Inglismaa asula kiiresti väheneva elanikkonna teemalist uut raamatut kui sattus näppu hoopis neljas osa sellest sarjast. Just selline kiire ja kerge ja lühike lugemine, mida hetkel tundsin, et suudan ja tahan õhtuti lugeda. Aga peab ju ikka alustama algusest, seega jõudis kohe neli raamatukest minu lugemislauale ja sealt ma neid siis õhtu-öötundidel lugemiseks nopin ja unistan ajast, mil ma saan ometi hommikust õhtuni lugema hakata või siis vähemalt enamuse oma vabast ajast. 

Peategelane, Alfie McAlister, noor, edukas, küllastunud linnaelust ja haavatud isiklikust tragöödiast. Tema kolimine Londonist Bunburrysse, kus ta on veetnud oma lapsepõlve suved vanavanemate juures ja millega tal on palju mälestusi, kuid ka tagaplaanile surutud küsimusi. Lapsepõlve mängupaigast saab kiiresti tegevusareen, kui Alfie leiab end keset mõrva uurimist. Loo tõukejõuks pole mitte ainult kuritegu ise, vaid ka kõrvaltegelaste, eriti kahe vanatädi sõbranna värvikas ja karismaatiline sekkumine, lisaks muidugi üritavad nad olla kosjakauplejateks. Bunburry, küla kus kõik tunnevad kõiki ja kõikide teod on külaelanikel teada, kuid siiski saab seal toimuda tapmisi. Aga mõrvar kindlasti ei jää saladuseks, vaid tuuakse ühisel jõul päevavalgele. Romaani keskmes ei ole vaid krimimõistatus, vaid ka kogukond ja suhted. See, kuidas erineva taustaga inimesed üksteist mõjutavad ja kuidas väikeste kohtade üksteisetundmine võib paljastada nii lahkust kui ka tumedaid saladusi. Cotswoldsi atmosfäär – kivimajad, külatänavad, kodused kohvikud ja pubid loob mõrvajuhtumitele mõnusalt rahustava tausta ja muudab loo veelgi kaasahaaravamaks. Sobib täiesti lugeda ka neile, kellele meeldib lugeda maaelu romantikast ja sündmustest, mitte vaid muhekrimi austajatele. 

Valge pruut, valgete luikede kaaslane

13. Haapsalu krimka: Uppunud Pruut

Autor: Dagmar Raudam

Kirjastus: Dagmar Raudam 2024

167lk./3401lk.

Lugemise väljakutse 2025: 18. Raamat, mille tegevus toimub kuskil Eesti asulas

Aasta 1937. Haapsalu. Kuurort, kus hakkab juhtuma päris koledaid asju, millele väikekodanlik linnapea, juhmakas politseiülem, nutikas ettekandja ja värvikas linnaelanike galerii püüab lahendusi leida. Algab lugu pulmadega, kuid enne kui lõpeb, tuleb ikka ka matustel ära käia ja saladuskatte all võin öelda, et kui asi piirdub ühtede pulmadega, siis ühtede matustega ei piirduta. Taustal elu kolmekümnendate lõpul Eesti Wabariigi väikelinnas põigetega maale ja pealinna. Autor on üritanud (vähemalt mulle tundub) loo kirja panna tolleaegse malli järgi ja seega jääb lugu üsna must-valgeks, primitiivseks ning karikatuurseks. Lugejat ja tema fantaasiat ja teadmisi natuke alahinnatakse selles loos ja seega polnud minu jaoks just päris see, mida oleks tahtnud lugeda. Olen lugenud nii mõndagi raamatut, mis kolmekümnendatel välja antud ja kõik need ei olnud siiski nii liht(labased) lood tol ajal. Ehk on tegelasi ka liiga äärmuslikena kujutatud, eks ka siis olid inimesed veidi enam hallid, mitte niivõrd mustad ja valged, ehk siis mitte nii karikatuurselt pahesuse poole kaldu karakterid. Positiivseid tegelasi oli nagu ääretult vähe seal. Samas muidugi lugeda võis, nii hull ei olnud ja plussiks siis minu jaoks toimumiskoht, minu sünnilinn, kus kõik kirjeldatud paigad tuttavad. Tõsi küll veidi hilisemast ajast, samas ka tollane aeg fotodelt teada.

 

Kas õnnetus või mõrv?

10. Surnukeha järves

Sari: Cherringhami mõistatused 7  

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

136lk./2654lk.

Lugemise väljakutse:  28. Mida su sõber praegu loeb? Küsi järgi ja loe sama raamatut

See on nii tore sari. Ühe õhtu kerge lõõgastus. Kui uues osa raamatukokku jõuab, loeme kohe mõlemad ja seega tegelikult ma teadsin, mida ta loeb, ei pidanud küsimagi. Ja hakkame taas järgmist osa ootama. 

Cherringhami kihelkonnanõukogu on kutsunud Prantsusmaalt külla Bretagne’i rannaküla vanema Laurent Bourdaini, et tähistada pidustustega kahe küla vahel sõlmitud vastastikku kasulikke sõprussuhteid. Pidustused leiavad aset leedi Reptoni häärberis, millest tema lapselaps loodab kujundada maailmaklassi kuuluva konverentsikeskuse. Valminud on väärikale prantsuse külalisele vääriline mitmekäiguline õhtusöök. Õhtu edeneb ja vein voolab, aga mingil ajal on külavanem piduliste keskelt kadunud ja leitakse surnult hulpimas häärberi lähedalt järvest. Kõik näib viitavat õnnetusele, aga kui Jack ja Sarah juba mängus, siis on siililegi selge, et asi on õnnetusest kaugel ja ikka mingi mõrtsukatöö on taas toime pandud. Kes ja miks see on nii uurijapaari kui lugeja väljanuputada. Seekord jõudsin üsna kiiresti kahtlustama just õigeid tegelasi hakata. Kerge ja lihtne lugu keerulisematele krimilugudele vahepeale. Peategelased on hästi sümpaatsed, lugudes ei ole liialt palju vägivalda, seega sobivad lugeda ka nõrganärvilisematel ning neid pisikesi osi ei pea lugema kindlas järjekorras. Aga kuna kuna ma sattusin lugema seda sarja kohe eesti keelde tõlkimise algusest peale, siis mul läheb küll ilmumise järjekorras ja loodan, et tõlkimine jätkub, kuigi pean kohe tunnistama, et endale küll ei osta neid, sest vaid mõneks tunniks ühekordselt lugemist  osta - kahjuks ma pole nii rikas ja nii suure korteriga, et need lõpuks kõik ära mahuks. Aga passin küll peale, kas ja millal taas uut osa oodata. Seda eriti oma sõbra pärast, kes loebki krimkadest vaid kergeid muhekrimisid, mitte veriseid jubedaid lugusid ja kui tal tekib lugemises taas paus, siis tean, et kõige kergem on meelitada teda taas raamatu kätte võtma on tuttava muhekrimi sarja uue raamatuga. 

Liiva ajavool

9. Liivakell

Autor: Gareth Rubin

Tõlkija: Inna Feldbach

Kirjastus: Hea Lugu 2024

544lk./2518lk.

Lugemise väljakutse 2025: 49. Aeg - raamatu kaanel on kell

See on tête-bêche romaan, 19. sajandi raamatumeistrite armastatud köitmisviis. Siin köites on koos kaks raamatut: kaks põimuvat lugu, mis on trükitud, seljad vastamisi. Alustad lugemist, loed ära ühe (krimi)loo, jõuad omaarust lahenduseni ja raamatu keskkohta, siis pöörad raamatu ringi ning alustad uue looga. Mida rohkem loed, seda rohkem tekib seotud niite esimese looga ja siis hakkad aru saama, et tegelikult see esimene lugu polnud ikka päris see, mida sa arvasid ennast arvavat. Ja siis jõuad teise (krimi)loo lõppu, aga kas sellega on mõlemad pooled raamatud saanud ikka lõpliku lahenduse või on midagi veel jäämas saladuseks. Detailid on selles loos väga olulised ja esimese osa detailid ei kaota oma olulisust kui keerad raamatu teistpidi. tegelikult need esimese loo detailid on teise loo juures veel ehk isegi olulisemad rollimängijad. Ja teise loo detailid aitavad lahendada ja paika panna esimese loo lugu, ehkki sa esimese loo lõpus arvasid juba kõike teadvat. See on selline tugeva pöördega lugu, aga nutikalt lahendatud nagu kahe raamatu stiilis. Ehk veidi sarnasust on Horowitzi haraka- ja kuulille mõrvade raamatutega, kus ühte raamatusse (reaalsuses toimuvasse) oli peidetud teine raamat (tegelase kirjutatud raamat), mis siis andis vihjeid reaalsuses toimunud mõrvade kohta. See raamat nõudis tähelepanu ja kui olin juba teise küljeni jõudnud, siis tuli mitmeid kordi mõte, et ups, miks ma esimeses pooles sellele asjale ei osanud tähelepanu pöörata või oot, mis rolli tema seal esimeses loos nüüd täpselt mängiski, kuidas see seal täpselt oligi? Seega, kes pole veel lugenud, soovitan soojalt ja lugege esimest poolt tähelepanelikult, see pole pelgalt üks lugu, vaid teise poole vihjed. Mulle raamat meeldis väga. Pehmemat sorti pigem psühholoogiline krimi, mis paneb aju piisavalt kaasa mõtlema ja ise lahendust leidma. Mitmed vihjed küll sai üles leitud ja mõned otsad ka ise kokkuviidud, aga oli ka seda, mis jäigi mu eest saladuseks enne kui kirjanik selle avaldas. Ma arvan, et selle aasta esimene kanditaat lemmikute top nimekirja on loetud. 

Kas tõesti needus sajandite tagant?

12./271. Mabbi talu needus

Sari: Cherringhami mõistatused #6

Autorid: Matthew Costello ja Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

134lk./1819lk./46977lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse november: Raamat, millest tahaksid, et tehakse TV seriaal

Cherringhami kõrval kõrguva mäe otsas asub Mabbi talu. See on paik, mille sünge ajalugu ulatub XVII sajandisse, aega, kui kohalikud kartsid saatanat ja nõidu põletati tuleriidal. Legendi järgi on nii talu kui kõik seal elavad inimesed neetud. Aga on see ikka needus, kui hukka läheb terve aasta vili, kariloomad jäävad haigeks ja süttib surmav tulekahju? Või on nende kohutavate sündmuste taga mingi varjatud põhjus? Selline inimpõhjus. Mis ja miks seal ikkagi juhtub. Seda siis uurivad Jack ja Sarah. Lugejale on kohe selge, et ega seal mingi müstilise needusega tegu ei ole. Minu jaoks taas üks kesisemaid osasid, sest juba üsna poole peal ma arvasin, et äkki nii ja nii just oligi. Ega nendes hästi pisikestes lugudes ei saagi midagi väga keerukat ju olla. Samas need on mõnusad kiired lõõgastumised enne magamaminekut, seega kindlasti loen edasi kui ilmuvad. Ma arva, et sellest mõistatuste sarjast saaks väga hea TV sarja. Osatäitjate osas ma jäin tõsiselt pead kratsima, no ei oska kohe pakkuda. Aga see teada uus vanasõna - kus häda kõige suurem, seal ChatGPT kõige lähem. Ja nii pakkus ta välja neli kanditaati mõlemasse ossa. Eks tuleb vist casting teha ja uurida nende sobivust. Või siis televaatajate seas hääletus teha, keda nemad soovivad näha. Niisiis kandidaadid koos sõber Chati põhjendusega, miks sobiks rolli.

 Jack: 

1. Ago Anderson

   Miks valida? Anderson on suurepärase kogemusega näitleja, kes on mänginud mitmeid keerulisi ja karmi väljanägemisega tegelasi. Ta on suur ja laiaõlgne, mis sobib Jacki füüsilise kirjeldusega, ning suudab hästi esile tuua elutarga ja veidi küünilise, samas hooliva karakteri.

2. Raivo E. Tamm 

   Miks valida? Tamm on kogenud näitleja, kes on tuntud oma hea huumorimeele ja elutarkade rollide poolest. Ta on suuteline mängima veidi ülekaalulist, kuid samas jõulist ja taibukat karakterit, keda iseloomustab eluline tarkus ja uudishimu.

3. Tiit Sukk 

   Miks valida? Tiit Sukk on näitleja, kes suudab hästi kombineerida tõsidust ja kergemat huumorit. Tal on kogemusi karmide ja karismaatiliste tegelaste mängimisel ning ta on võimeline andma karakterile nii veidi küünilist kui ka hoolivat varjundit.

4. Andres Dvinjaninov

   Miks valida? Dvinjaninov on kogenud teatri- ja telemees, kes sobib hästi elukogenud, natuke väsinud, aga siiski uudishimuliku ja nutika politseiniku rolli. Tema füüsiline kohalolek ja oskus näidata erinevaid emotsioone sobivad hästi Jacki rolli jaoks. 

 Sarah:

1. Liis Lass

   Miks valida? Liis Lass on näitleja, kellel on väga hea võimekus kehastada habrast ja samas tugevat naist. Tema väljanägemine vastab kirjeldusele — ta on sale ja õrn, kuid suudab mängida tugevaid karaktereid, kes seisavad enda ja oma pere eest.

2. Ingrid Margus

   Miks valida? Ingrid Margus on noor, ent juba väga võimekas näitleja, kes suudab kehastada naist, kes näeb välja habras, aga on samas väga tugev ja elurõõmus. Tema välimus sobib ideaalselt kirjeldatud rolli jaoks ning tema varasemad rollid on näidanud oskust mängida hoolivat ja tugevat ema.

3. Elisabet Reinsalu

   Miks valida? Reinsalu on tuntud oma tundlikkuse ja mitmekülgsuse poolest. Ta suudab suurepäraselt kehastada nii õrna ja habrast tegelast kui ka tugevat ja otsusekindlat ema, kes suudab laste eest seista ja neile toetust pakkuda.

4. Sandra Uusberg

   Miks valida? Sandra Uusberg on võimekas noorema põlvkonna näitleja, kes sobib hästi saleda ja habra naise rolli, kuid suudab näidata ka sisemist jõudu ja elurõõmu. Tema mäng on loomulik ja emotsionaalselt haarav.

Ma täitsa valiks siit küll kaks näitlejat nendesse rollidesse. Ma arvan, et nemad mängiks rollid välja. Minu valituks osutuksid mõlemad neljandana pakutud. Aga keda teie valiksite? Võib ka oma eelistusi pakkuda.

Avanduse mõisa lugu

5./235. Kadunud sõrmuse mõistatus

Sari: Sagadi paruni mõrvalood 5  

Autor: Ain Kütt

Kirjastus: Hea Lugu 2024

320lk./878lk./41112lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse august: ajalooline krimi

1830.aasta. Raamat saab alguse Taanis, kui Flensborgi linna justiitskolleegiumi ruumest näpatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament. Siis jätkub lugu juba Eestimaal. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki abi palub Maa-Viru distrikti meeskohtunik Karl von Rosenbach, kes jäi jänni uurides Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimunud surmajuhtumit. Seekordse raamatu tegevuse kese ongi Avanduse mõisa maadel. Kes ja miks rajas selle vaimuhaigla ning mis seal tegelikult toimub? Kas kõik on ikka nii, nagu välja paista lastakse, miks mätsitakse kinni see surm ning hoidutakse lasta seda uurida kuigi asi tundub kahtlane? Keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda Fock enam eristada, mis on tõelisus, mis kujutelm ja mis mängu keegi temaga mängib. Tal tuleb paljastada kurikaval salasepitsus, mille tagant paistab Sagadi paruni vana vaenlase kuri käsi. Mitmekordsete käänakute ja pöörangutega raamat, kus suur hulk tegelasi ei ole need, kes nad näivad olevat. Fock on ka vaid inimene ja nii satub ta mitmelgi korral täbarasse olukorda, vahel juhuse, vahel enda mõisahärra upsakuse mõjul. Mulle meeldis, et Fock ei ole siia raamatusse kirjutatud kui geniaalne uurija, kel vaid kõik positiivne. Vaid ta on raamatus ehedalt koos oma tolleaegsete eelarvamustega nii ühiskonna klasside kui sugude suhtes. Ja ega ei jää muud kui oodata taas järgmist osa, et teada saada kuidas lugu edasi läheb nii vaenlaste kui armastuse koha pealt. Ja kes siis veel tapmise ohvriks langeb. Mulle see sari väga meeldib.

Mõrva haripunkt on juba silmapiiril

15./226. Haripunkti poole

Autor: Agatha Christie

Tõlkija: Ehte Puhang

Kirjastus: Hotger 1994

183lk./2807lk./39401lk.

Lugemise väljakutse 2024: 51. Autor/raamat, kes on inspireerinud rooside aretajaid: autori/tegelase nimi on antud roosisordile

Tavaliselt algavad krimkad mõrvaga ja kulgevad siis süüdlase leidmise suunas. Kuid kumb on loo haripunkt, kas mõrv või mõrvari paljastus? Christie selles raamatus on haripunktiks kindlasti mõrv. See ei toimu raamatu alguses. Alguses kulgeb kõik rahulikult, kui mõrvasepistus algab plaani välja mõtlemisest kuus kuud enne mõrva ning selle vaikne kuid pidev täideviimine, et mõrv saaks teoks. Muidugi on ka selles raamatus uurimine ja tõe välja selgitamine oma mitmete keerdu ning pöörangutega. Kuid olulisem on siiski, mis viis mõrvani, mis oli see motiiv ja sisemine sund mõrvaril, mis olid need olukorrad, mille juures üks viis teiseni. Ja millise geniaalse plaani ta enda arust välja nuputas ja teoks tegi. Aga kas geniaalne mõrvaplaan on alati geniaalne kui mängus on tundmatud suurused, kes või mis mingil hetkel võivad asjad segi ajada?

Septembris mr. Treves, silmapaistev Londoni advokaat, peatub mugavas hotellis, mitte kaugel leedi Tresiliani kodust Gull's Pointil. Leedi Tresiliani majja on kogunenud veider seltskond: Nevile Strange, tuntud sportlane ja lord Tresiliani pärija, tema kaunis naine Kay ja tema lahutatud naine Audrey ning perekonna vana sõber Thomas Royde, kes on saabunud Malaisiast puhkusele. Tagaplaanil asub äraostmatu ajakirjanik MacWhirter. Nii ongi valmis lava räpase mõrva jaoks ja sündmused hakkavad armutult koonduma. 

Üks Christie krimka, kus tegelasteks ei ole ei miss Marple ega Poirot. Poirot küll mainitakse siin loos korraks uurijaks oleva superintent Battle'i poolt. Ütleks, et mulle meeldis see isegi rohkem kui need Marple ja Poirot poolt uuritavad lood. Kuidagi veidi teistsuguse ülesehitusega raamat.
 

Kas gorilla võib hüpoosi all tappa inimese?

10./221. Irvitava gorilla juhtum

Sari: Perry Masoni lood

Autor: Erle Stanley Gardner

Tõlkija: Jana Linnart

Kirjastus: Tänapäev 2024

272lk./1904lk./38498lk.

Kui mu käest küsitakse, kes on minu lemmik krimka kirjanik, siis juba üsna palju aastaid vastan  Erle Stanley Gardner. Nüüd avanes võimalus taas midagi temalt lugeda. Mulle meeldib Perry Masoni stiil kohtus ootamatult kõik hoopis teise valgusesse panna pluss leida mingid asitõendid, mida keegi teine pole osanud tähele panna. Selles loos küll lõpplahendus ei saabunud Masoni lugudele tüüpiliselt kohtus, kuid muidu oli küll kõik nii, nagu tema tüüpilistes lugudes. Kuid kõik sai alguse juhusest, nagu paljud asjad siin elus. Aga kui keegi üritab midagi Masonilt kätte saada iga hinna eest, siis on juba selge, et ta sellest asjast ilma jääb ning Mason asub asja uurima, sest uudishimust temal juba puudust ei ole. Ja kui asi tundub kahtlane, siis see kindlasti seda ka on ning mõistatused meeldivad Masonile, eriti nende lahendamine ja pole ühtegi, mida ta ei suudaks lahendada. Muidugi vaesed Della Street Paul Drake, kes siis võivad unustada sageli magamise ja söömise kui Mason on mingi jälje üles võtnud. Nii ka selles loos, kus on olulised tegelased mitu gorillat ja hüpnoos.

Unustatud Eesti krimi

2./213. Mõrv Metsamõisas

Sari: Meisterdetektiivid

Autor: Vassili Randmets

Kirjastus: Kuldsulg 1995

103lk./167lk./36761lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse september: Eesti autori krimka

Raamatu tutvustuses on kirjas: "Selle kriminaalromaani lugejat ootavad kaks mõistatust: esiteks tavapärane - kes on kurjategija? ja teiseks tavatu - kes on autor? Sest V. Randmetsa nime ei leia entsüklopeediatest ega biograafilistest leksikonidest, raamatukogudes pole tema teisi teoseid. Oli see ehk varjunimi? Või jäi edukalt debüteerinu üheainsa raamatu autoriks?". 

See pani muidugi kohe otsima, kes see Vassili Randmets siis oli. Tuli välja, et täiesti eksisteerinud inimene ja kelle kohta on ajalehtedes ikka mitmeid artikleid. Elas aastatel 1900-1984. Legendaarne muhulane nagu artiklis kirjas. Omandas Tartu ülikoolis 2,5 kõrgharidust: majandusteaduskonnas kaubanduse erialal (1926, cum laude), õigusteaduses (1932), seejärel aga õppis filosoofiateaduskonnas kaheksa semestrit rahvaluulet (ei lõpetanud). Piiril asunud Muhu keskkooli rajamise initsiaator, kool sai keskkooli õigused 1946. aastal. Vastuolulisem on Randmetsa tegevus üliviljaka kirjamehena: käsikirja jäid tema 56 romaani, 12 näidendit, 11 kodu-uurimust ja hulk artikleid. Kuigi ta oma belletristikat korduvalt ka kirjastamiseks pakkus, ei peetud selle kunstilist taset vastuvõetavaks. 1937 anti välja kirjastuse Kaja poolt tema kriminaalromaan “Mõrv Metsamõisas”. Selle raamatu kohta ei saanud nüüd küll öelda, et see poleks tasemel olnud. Täitsa Eesti krimikirjanduse tasemel. Ei midagi erakordset, aga täitsa loetav. Mõrv toimub, armastust leidub, uurijad on nii politsei poolt kui kogemata asjasse segatu, kahtlusaluseid on mitu ja need muutuvad loo käigus, küsimusi tekitavad nii mõrvatu kui tema kaaslased (naine, tütar) ja kurjategijad sogavad ka vahepeal ikka vett. Arvestades, et see raamat on kirjutatud pea sada aastat tagasi, siis ma ütleks, et hästi kirjutatud, ei jää tänastele krimidest maha üldse. Eriti kui arvestada, et siis polnud peale lauatelefoni, mis käis läbi keskjaama ja oli kergesti pealtkuulatav, muid tehnilisi abivahendeid saada ning uurijad pidid vaid oma aju kasutama kõige väljaselgitamiseks. Selles suhtes oli hea, et kuu algas pühapäevaga ja siis ei saanud kohe raamatukokku tormata, pidi kõigepealt oma kodust raamaturiiulit tuulutama ja nii sai leitud ka see riiuli sügavusse peitunud raamat siia väljakutsesse.

Smuulist ja Randmetsast ehk Vastuseks Katrin Pautsile

Vassili Randmetsa elust 1.osa 

Vassili Randmetsa elust 2.osa 

Vassili Randmetsa elust 3.osa

Vassili Randmetsa elust 4.osa 
 

Kas vahel võib kuritegu olla õigustatud?

18./204. Viimane Londoni rong

Sari: Cherringhami mõistatused #5

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

130lk./4011lk./35088lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuni: muhekrimi

Meeldiv vanahärra Otto Brendl, kes mängis igal suvel lastele nukulavastust, suri ootamatult südamerabandusse. Jack ja Sarah on esimesed, kes jõuavad kohale kui mees leitakse ning üritavad teda elustada kuid see ei õnnestu enam. Elustamise ajal näeb Jack midagi, mis paneb tal taustal ohutule põlema, et kas Otto oli ikka see, keda kogu Cherringham tundis. Kes ta tegelikult oli enne kui Cherringami saabus? Alguses süütuna tunduv uurimine võtab järjest rohkem tuure üles ja selgub nii mõndagi vanahärra minevikust. 

Tüüpiline kiire ühe õhtu lugemine, hea lõõgastumisraamat. Mõned asjad oli aimata, mõned asjad selgusid lugemise käigus alles. Seekordne lugu ei olnud väga ettearvatav, nii mõnigi keerdkäik oli loos. Ning lõpus jäi üles küsimus, kas vahel võib juhtuda, et mõni kuritegu on õigustatud, õigust saab mõista rohkem kui ühel moel? 

 

On siin mänguasjapood või ei ole siin mänguasjapoodi?

15./201. Kadunud mänguasjapood

Sari: Gervase Feni krimilugu

Autor: Edmund Crispin

Tõlkija: Piret Lemetti

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

240lk./3216lk./34293lk.

Krimikirjanduse väljakutse 2024 august: ajalooline krimka

Aasta 1938. Richard Cadogan, luuletaja ja isehakanud elunautleja, jõuab oma vanasse ülikoolilinna Oxfordi, enda meelest lõõgastavat puhkust nautima. Paraku leiab ta juba esimesel ööl mänguasjapoes lamamas eaka naise surnukeha ja saab hoobi vastu pead. Teadvusele tulles avastab mees, et mänguasjapood on kadunud ja selle asemele on tekkinud toidukauplus. Politsei suhtub ta juttu arusaadavatel põhjustel skeptiliselt, kuid Richardi kunagine koolikaaslane Gervase Fen, Oxfordi ülikooli õppejõud ja amatöördetektiiv, teab, et tõde on sageli kummalisem kui kirjandus ning hakkab seda lugu vaikselt harutama. Kohati aeglase kulgemisega, siis kiiresti edasi tormav. Ühel hetkel jääb targutamisse kinni ja järgmisel läheb peadpööritavalt edasi. Raamat on esmakordselt ilmunud aastal 1946, seda annab raamatu stiilist aimata. Selline klassikaline eelmise sajandi esimese poole inglise krimilugu, filmilik, lugedes tekib kohe peas ettekujutus loost. Lemmikuks ei saa, aga lugeda täitsa kõlbas, segadust oli täitsa suur ports selles loos. Pigem neile, kellele meeldivad aeglased klassikalised inglise krimilood.

 

Vadstenas rööviti tütarlaps!

2./188. Hinnaline saak

Sari: Krimilood Rootsimaal #1
Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Kadri Okas

Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2024

301lk./668lk./31745lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse märts: need naabrid

Esimene osa uuest muhekrimi sarjast. Kuna autori eelmine saarestikumõrvade sari meeldis, siis sai kohe uuega tutvust tehtud. Peategelasteks on poolõed, ühe isa ametlik tütar ja sohitütar. Louise Collinsi elu sisuks on olnud karjäär. Tal on olnud omanimeline ajakiri ja see on olnud tema elus peamine. Nüüd on ta 70nene, hiljuti jäänud ootamatult leseks ning seejärel kaotanud töö ajakirja juures. Ta ei oska oma eluga midagi tarka enam peale hakata, ei oska puhata ning elada üksinduses. Kuid paarkümmend aastat tagasi ilmus ta ellu poolõde, kellest ta varasemalt midagi ei teadnud. Poolõde Lina on kolmkümmend aastat noorem ning ülirikas hotelli-magnaadist isa ei ole teda kunagi tunnistanud. Vaatama sellele, et õed on kasvanud üles väga erinevates oludes, on iseloomult erinevad, siis neil õnnestub omavahel sõbruneda ja muutuda lähedasteks. Neid ühendab huvi kõige vastu, mis on salapärane ja seletamatu. Kui sureb kingsepp, kelle töökoda on Lina delikatessipoe kõrval Stockholmi südalinnas, selgub, et vana mees pidas ka eradetektiivi ametit. Ja uudishimulik Lina ei suuda vastu panna ning uurib veidi naabrist jäänud kliendikaustu. Samal ajal on Vätterni järve äärsest Vadstena linnast öiselt maanteelt jäljetult kadunud noor tüdruk. Naisi hakkab see lugu huvitama ning nad ei jäta oma nina asjasse toppimata. 

See oli nüüd üks väga muhekrimi kui nii võib öelda. Seda uurimise ja nina toppimise värki oli ikka vägagi vähe võrreldes muuga. Pigem oli see perekonnalugu, kahe õe ja nende isa lugu. Kahe õe perekonna, nende kujunemise, töö, iseloomude lugu. Krimi oli selles raamatus õige vähe. Ma loodan, et see oli sissejuhatav raamat ning tulevikus järgmised osad muutuvad rohkem kriminaalsemaks ja tuleb ka üks korralik uurimine ikka, mitte vaid möödaminnes kuidagi ei lahene see krimipool ära. Seega soovitaks pigem neile, kes otsivad sellist suhete lugu, mitte kriminaalset lugu, kus on verd ja laipu ridamisi.

Mitte ainult mõrtsukad, vaid ka vargad elavad Cherringhamis

15./170. Varaste vandenõu

Sari: Cherringhami mõistatused #4 

Autor: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

131lk./3436lk./28937lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuni: muhekrimi

Kaks Cherringhami kohalikku meest, kes käivad põllul metallidetektoriga ringi, leiavad sealt imelise aarde – Rooma-aegse hõbedast liua, mis väärt miljoneid. Liud läheb arheoloogist professori šeifi ööseks hoiule, aga hommikuks on see kadunud - keegi on majja sisse murdnud ja liua varastanud. Selgub, et Cherringhamis ei kõnni ringi vaid mõrtsukad, ikka vargaid leidub ka seal linnas. Jack ja Sarah asuvad muidugi kohe asja uurima ja ikka võiduka lõpuni. Nende teooria muidugi erineb politsei omast ja selgub, et politsei eksis nagu ikka sellisel juhul krimiraamatutes. Seega ei midagi erakordset. Tegelikult oli see osa väga ettearvatav, kes on varguse toimepannud. Ja veidi igavam lugu oli ka. NIng veidi rohkem oleks tahtnud lugeda ajaloolisest taustast, sest mitteinglase jaoks pole see Rooma aegne ajalugu sedavõrd teada, aga no saan aru, et enamus krimilugejaid jälle ei soovi ajaloolist mitmeleheküljelist tutvustust keset kiiret lugu. Loodetavasti järgmised osad on taas krehvtisemad. Kiire väike lõõgastuse raamat, nagu kõik selle sarja osad.

Veel üks mõistatus Cerringhamis

11./166.  Arveteklaarimine

Sari: Cherringhami mõistatus  #2

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Nele Mikk

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

312lk./ 2354lk./27855lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuni: muhekrimi

Cherringhamis on algamas karnevalinädal, aga sellal, kui kohalikud ootavad pikisilmi regatti, rongkäiku ja tulevärki, on Jack ja Sarah äärmiselt huvitatud salapärasest surnukehast, mis leitakse arheoloogiliste väljakaevamiste käigus otse küla külje alt. See pole aga Rooma sõdur, vaid keegi dokumentideta noormees, kõigest paarkümmend aastat tagasi külmavereliselt mõrvatud. Nõutukstegevad jäljed on ammu jahtunud, aga soojenevad üles, kui üks karnevalikomisjoni liikmetest järsku kaob. Kas need lood on omavahel seotud ja kuidas. Kes teab mida ja miks kõik näivad midagi salgavat ja varjavat? Kuidas jõuda asi selgeks saada enne kui veel midagi juhtub või keegi kaob.

Järjekordne osa sarjast, kus Jack ja Sarah muu elu kõrvalt üritavad lahendada mõrva. Mõrva, mis toimus hulk aastaid tagasi. Mõrva, mille juures kõik jäljed tunduvad olevat jahtunud. Kuid raasukeste haaval tuleb teavet, samuti aitab asjale kaasa, et uurijatepaar on õppinud kõike ja kõiki mitte usaldama, sest millegipärast kipuvad inimesed salgama ja varjama ja lausa valetama. Muhekrimi sari, ei ole palju verd ja jõhkrust. Selline paras pühapäeva lugemine. Hetkel veel ei ole Jacki ja Sarah tegemised igavaks muutunud, kuigi ma kardan, et ühel hetkel võib see muutuda, kui kirjanikel hakkab fantaasia või siis inimesed Cherringhamis otsa saama. Hetkel aga täitsa loetavad krimiraamatud ja järge ootab uus õhuke raamatuke sellest sarjast või siis noh, Cherringami mõistatused sarjast. 

 

Kas kirjanik Horowitz läheb edasi niikaugele, et oma raamatutes tapab ühel hetkel tegelase Horowitzi?

2./157. Lause on surm

Sari: Hawthorne ja Horowitz  #2

Autor: Anthony Horowitz

Tõlkija: Sash Veelma

Kirjastus: Tänapäev 2024

360lk./610lk./26111lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuni: muhekrimi

Richard Pryce leiti oma uhkest villast Hampstead Heathi külje all, kus ta oli hirmkalli veinipudeliga surnuks pekstud. Jännijäänud politsei kutsub konsulteerima oma endise töötaja Daniel Hawthorne’i, too võtab omakorda kaasa oma biograafi Anthony, kes paistab kogu selle mõrvauurimise värgiga juba üsna kenasti toime tulevat … vähemalt enda arvates.

Mulle seekordne osa meeldis enam kui esimene. Kas see oli lihtsalt natuke hoogsem või olin ma juba tegelastesse ja Horowitzi enda eneseabsurdsesse loogikasse sisseharjunud. Ja see Sherlock Holmsi ja dr. Watsoni matkimine ei olnud ka enam nii tugev kui ehk esimeses osas või olin ka selles suhtes juba imuunsemaks muutunud sest Hawthorne oli ikka geeniuslik detektiiv, kes asja kiiresti ja õigesti ära taipas, aga venitas asjaga, sest päevatasu ju jooksis. Horowitz saamatuvõitu abiline, kes arvas kõike enda arust õigesti arvavat ja lahendavat, aga nagu ikka asjaga puusse pani ja sekeldustesse lõpuks sattus. Raamat oli veidi mitmekihiline, sest tegelikult oli tegemist mitme surmaga mitmel eri ajal, mis lõpuks kokku haakusid. Seekordses loos oli tegemist ka uue agressiivse politseiuurijaga, kes üritas Horowitzi pigistades talt mõrvalehenduse enne välja uurida kui Hawthorne selle avalikuks teeb. Ja nüüd ma tean, mida tähendab 182. 

Ega nüüd pole muud, kui järgmise kolme osa tõlkimist eesti keelde oodata, sest kindlasti on see sari mu edasilugemise nimekirjas.