2./30. Vaiksed inimesed
Autor: Paul Cleave
Tõlkija: Jüri Kolk
Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023
352 lk./618lk./5614lk.
Lugemise väljakutse 2024: 1. Raamat, mille autor on pärit riigist, kuhu tahaksid reisida
No see on nüüd minu jaoks selline subjektiivne teema, sest kui võib olla mõned eksreemsed ja sõjalised riigid välja jätta, siis ma tahaks ikka igale poole muudkui reisida kui ainult aega ja rahalisi vahendeid oleks. Ja Uus-Meremaa võiks ju täitsa põnev reisisihtkoht küll olla. Loodetavasti seal kõik ei ole nii hull, kui selles raamatus.
Cameron ja Lisa Murdoch on edukad krimikirjanikud, kes elavad Uus-Meremaal Christchurchis. Nad on õnnelikus abielus ja nende raamatud on kogu maailmas edetabelite tipus. Kirjanikepaar on aastaid nautinud avalikkuse heatahtlikku tähelepanu ning nad on naljaga pooleks öelnud, et keegi ei tea neist paremini, kuidas politseid üle kavaldada ja kuriteost puhtalt pääseda. Muretu fassaadi taga on menukal paaril aga varjul südamevalu - nende seitsmeaastane poeg Zach on keeruline laps ja seetõttu on tema kasvatamine vanematele nii majanduslik kui ka emotsionaalne koorem. Kui Zach ühel õhtul räägib kodust ärajooksmisest ja järgmisel päeval ongi kadunud, peab politsei ja avalikkus seda paari sepitsuseks, et tõestada, mida nad on kogu aeg rääkinud - nende raamatutes kirjeldatud täiuslikku kuritegu on võimalik sooritada ka päriselus. Kuna tõendid viitavad sellele, et poiss ei lahkunud kodust vabatahtlikult, hakatakse Cameroni ja Lisat kahtlustama oma lapse tapmises.
Hoiatan, tegemist on kohutava raamatuga. See on nii painajalik ja emotsionaalne, et ühel hetkel ei hakka ainult tegelastel katus sõitma, vaid isegi lugejatel. Mina igatahes pidin selle ööks käest ära panema, sest muidu ma oleks terve öö vist üritanud mõnda tegelast seal maha lüüa. Kas ta raamatus pääses eluga või ei, seda ei saa teile avalikustada, aga kui loete, siis ma arvan, et saate aru, kellest ma räägin. Kuidas kättemaks võib inimese pimestada ja kuidas ta hakkab oma vandenõuteooriaid reaalsusest otsima nii, et kõik tundubki olema just nii, nagu ta mõtleb. Kuidas on võimalik inimhulkadega manipuleerida. Kuidas massipsühhoos võimust võtab ja jäädakse pimesi uskuma kõike, mida räägitakse. Ja peale selle lugemist te suhtute ajakirjandusse tunduvamalt kriitilisemalt. No ja politsei... see ju koosneb ka inimestest ning neilgi on kerge mustade prillide ettetekkimisele, kui kõik asitõendid muudkui viitavad vaid ühele ja samale.
Igatahes ühel hetkel ma pidin pooleli jätma, sest mu arust see raamat läks lihtsalt niivõrd võimatuks kätte ära, aga kui olin oma vererõhu tagasi normi maganud ja emotsioonid maharahustanud, siis viimane kolmandik läks juba väga pöördeliseks ja juhtus nii mõndagi. Selguse sai muidugi ka majja, kes siis ikka oli süüdlane ja miks see juhtus. Kuidas plaanidel on kombeks minna teisiti kui plaanitud, kuidas kandilised pulgad peavad mahtuma ümaratesse aukudesse ja mis siis on maailmas kõige olulisemad asjad. Mina igatahes soovitan, aga ka hoiatan, et ei ole emotsionaalselt kerge lugemine.