8./128. Eestlase aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost
Autor: Lauri Vahtre
Kirjastus: Varrak 2000
183lk./847lk./21159lk.
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuni: igivana #3 (populaarteadus)
See raamat on ajast, aja tajumisest ja aja arvamisest. Aeg on üks igivana asi, aga inimesed on seda tajunud hoopis erinevalt. Olid ajad, kui aega ei arvestatud, aeg lihtsalt kulges.
Esimene peatükk «Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud», on oma
käsitluslaadilt etnograafilise kallakuga. Eraldi on käsitletud erinevaid
ajaühikuid -- ööpäeva, nädalat, kuud ja aastat, osutades ühtlasi nende
kujunemise ja ümberkujunemise ajaloolistele eeldustele ja põhjustele. Raamatu
teine peatükk vaatleb eesti rahvapärast ajaarvamist Eesti ajaloo
taustal, kuidas arvati aega rahvakalendri põhjal, kui veel täpsel päeval ja tunnil, rääkimata minutitest ja sekunditest, ei olnud suurt olulisust maarahva elus. Kuid olulised olid siiski põllutööde verstapostid, millal oli millegi tegemiseks just see õige aeg. Ja kuidas jõudis talurahvani vajadus teada oma täpset vanust. Kalendrite tekkimisest ning nende seotusest kiriku ja varasema rahvakalendriga, sarnasus ning erinevus naaberriikidega. Täitsa põnev lugemine oli, kuna tegemist oli väitekirjaga, siis kohati jäi veidi kuivaks see lugemine, aga sain mitmeidki asjaolusid teada ja mõtteid, millele pole varasemalt taibanud mõelda. Esimene pool oli minu jaoks põnevam, see kalendrite võrdlemine teises pooles oli sutike igavam. Aga ma täitsa soovitan ajaloo huvilistele, kui tahtmist teada kuidas esivanemad ajaga toime tulid.
