Ajalooline põnevik, gooti õudusromaan või romantiline armastuslugu?

2./26. Kuningas Stahhi ajujaht

Sari: Mirabilia  

Autor: Vladimir Karatkevitš

Tõlkija: Laine Soe

Kirjastus: Eesti Raamat 1983

192lk./536lk./6617lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 märts: Lauri Lukas soovitab

Lauri kirjutas: "Kellele ajalooline põnevik, on isegi mingeid ajaloolise kriminulli sugemeid, kellele aga sünge stiilipuhas gooti õudusromaan kummitavate mõisade, hirmuäratavate üleloomulike sajanditetaguste kättemaksjate ja piinatud mõisapreilidega, taustaks Valgevene/Poola maa-aadli allakäik kuskil XIX sajandi lõpus.". Minu jaoks ei olnud see hetkel kumbki. Hoopis üks ajalooline armastuslugu Valgevene maamõisast, mõisapreili ja tudengi armumise lugu taustaks maa-aadli allakäik ja ikka need igavesed rahaahnus ja kättemaksuiha. Seega, saab sellest raamatust väga mitmeid asju välja lugeda olenevalt lugejast. Judinaid see lugu mulle peale ei ajanud ja lugemine läks üsna vaevaliselt. No ei olnud kohe minu raamat. Ajalooline taust oli seal kõige huvitavam, sest mul polnud aimugi Valgevene aadelkonnast ja mis seal aladel on üldse kunagi toimunud. See kummitava ajujahi seltskond võis ju kohalikule mõisapreilile hirmu nahka ajada, aga ma olin täitsa kindel algusest peale, et mingeid kummitusi seal nüüd küll mängus ei ole. Ei tundunud sedasorti raamat olema. Pigem ikka selline lugu, kus vapper prints päästab kurja lohe käest õrna printsessi ja nad elavad õnnelikult edasi kuni nad surnud ei ole. Surnuid ikka jagus omajagu sellesse raamatusse ja ikka oli inimkäsi selles süüdi, et nad elu jätsid, mitte müütilised olendid ega kummitused. Nüüd on see raamat igatahes lõpuks loetud (peale 40+ aastat oma järjekorra ootamist riiulis) ja saab võimaluse mõne tasuta riiuli kaudu kellegi teise riiulisse liikuda. Lauri soovitustest on mul varasemalt vaid üks raamat loetud (Jaam üksteist), aga lisaks loetud ajujahile on veel üks raamat, mis kodus olemas. Kui ma 28.veebruaril oma raamaturiiulit vaatasin, siis jäi see raamat silma ja mõtlesin, et keegi võiks seda soovitada, saaks lugemata raamatute riiulisse tükk maad tühja ruumi juurde...

Mõrvarid ei maga ka jõuluajal

4./282.  Mõrvad jõuluööl

Autor: P. D. James

Tõlkija: Piret Lemetti

Kirjastus: Eesti Raamat 2020

168lk./ 798lk./49205lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse detsember:See juhtus jõulude ajal

Esimene väljakutse 2024, mille saan kuulutada tehtuks! Lõpptulemuseks jäi sellesse väljakutsesse 30 raamatut 12 asemel, sest krimi on üks mu lemmik ikkagi ja kui kuhugi mujale väljakutsesse ei õnnestunud paigutada, siis siia enamasti ikka õnnestus neid. Tänu väljakutsele sattus ikka mõni selline krimka ka lugemisele, mida ma muidu ehk ei oleks märganud. Tänu jaanuari teemale kuritegu saarel, jõudis lugemisse terve Holsti saaretikumõrvade sari ja nüüd kui näen midagi uut temalt siis haaran ikka kohe lugemisse. Suurimateks lemmikuteks selles väljakutses said Steve Cavanagh "Tehing surmaga" ja Ain Küti "Kadunud sõrmuse mõistatus". Mõlema kirjaniku järgmisi raamatuid ootan põnevusega, neilt on kõik (eesti keelsed) raamatu loetud. 

Aga nüüd sellest viimasest, jõulude krimist. Neli lühilugu, mida seob ainult jõuluaeg, millal need toime pandi. Igas loos oli oma puänt ilusti olemas ja osades üsnagi ootamatu. Tegelikult selliseid lühikesi lugusid on isegi raskem kirjutada, sest jäävad ära sellised uurija pikad kõndimised, mõtisklused ja uurimused, erinevad kahtlusalused. Ja kui lugu on ainult mõnikümmend lehekülge pikad, siis lugeja ju ootab ikka mingit keerdkäiku, ootamatut selgust, ootamatut kurjategijat. Selles osas peab kirjanikku kiitma, sai hakkama. Kuigi ma eelistan ikka selliseid korraliku pikkusega mitmeid keerdkäike ja järjest põnevust üleskeeravaid raamatuid rohkem. Ja jõulud, no need võiks ikka olla headuse pühad, kus kurjategijad istuvad vargsi ja vagusi oma kodus teki all ilma nina teiste lähidusse pistmata ja kedagi ära tapmata.

Talveplaneet

1./121. Pimeduse pahem käsi

Sari: Mirabilia  

Autor: Ursula K. LeGuin

Tõlkija: Krista Kaer

Kirjastus: Eesti Raamat 1981

224lk./224lk./20536lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 mai: Sash Veelma soovitab

Genly Ai, Oikumeeni saadik läheb Talveplaneedile, et valmistada ette sealse kultuuri liitumist Oikumeeniga. Tegemist on eripärase maailmaga, kus võimutsevad peaaegu aasta ringi lumi ja jää ning inimesed on ühesoolised, omandades eri sootunnused ainult teatud ajavahemikuks. Saadik satub kohalikesse intriigidesse ning teda püütakse ära kasutada võimuvõitluses. Lõpuks sõltub tema enda ellujäämine ning võib-olla isegi Getheni Liigaga ühinemine ühe inimese võimest talle võõrast kultuuri mõista ja sellele vastavalt käituda.

Algus oli mulle nii segane ja igav, et korra juba mõtlesin pooleli jätta. Aga kahju oli kulutatud ajast ja mõtlesin, et siis vaja ju järgmine raamat väljakutsesse leida. Niigi olin juba sellega ajast maas, mai oli läbi saamas/saanud. Pealegi ma ei armasta raamatuid pooleli jätta. Õnneks varsti peale seda hakkas sündmustik rohkem liikuma ning muutus huvitavamaks, hakkasin aru saama, mis mäng seal käib. See oli nüüd sedasorti ulmevärk, mis jälle mulle päris hästi peale ei läinud, samas kõige igavam ja hullem nüüd see raamat ka polnud, hea, et ikka lõpuni vastu pidasin.

Kes ma olen, kui ma ei mäleta, kes ma olen?

13./222. Patsient 127

Sari: Mirabilia 

Autor: Gilbert Gallerne

Tõlkija: Margot Endjärv

Kirjastus: Eesti Raamat 2008

222lk./2928lk./48150lk.

Lugemise väljakutse: 5. Üks raamat "Mirabilia" sarjast

Autoõnnetuses vigastatud, sügavasse koomasse langenud mees, kelle isikut ei suudeta kindlaks teha, viiakse palatisse 127. Mehel pole dokumente, samuti puuduvad tal sõrmejäljed, tema nägu on kohendanud ilukirurg. Politsei kahtlustab, et mängus on maffia. Salapärane patsient satub põetaja Carole Massoni hoole alla, kes tunneb mehe vastu suuremat huvi, kui isegi tahaks tunnistada. Meelemärkusele tulnud, ei mäleta vigastatu midagi ega kedagi, kuid siis hakkab ta mälu taastuma väikeste kildude haaval. Kuid kas kõik, mis meenub on ikka õige? Kes ma olen, kui ma ei mäleta, kes ma olen? Või kui ma mäletan, et olen keegi, aga keegi teine väidab, et ma ei ole see, vaid tema on? Kui ma ei mäleta, et ma oleks see, aga teised väidavad, et ma olen? Kui veel lisaks keegi ei ole kindel, et kas ma ikka ei mäleta või ma lihtsalt teesklen ja valetan, et ma ei mäleta? Üks üsna segane ja keeruline lugu, aga lugeja saab selles selgust ikka küllaltki alguses, kui tegelastel endil ei ole veel midagi selge. Loo teebki põnevaks, et kuidas keegi seda usub või ei usu ja kes kellega kuidas mängib või manipuleerib. Loos on väga mitmeid harusid, aga nagu ühele õigele raamatule kohane, siis lõpuks saab kõik selgeks ja õiglus võidab. Täitsa põnev lugemine oli, mis siis, et juba üsna varakult sai jaole, kes on siis õige mees ja kes valetab. Aga põnev oli ikka lugeda, kuidas said ka asjaosalised teada, kes on kes ja kuidas see lugu tegelikult oli. Kuna on kriminull, siis ilma laipadeta see lugu ei möödu. Üpris põnev leid, julgen soovitada.
 

Igas Inglismaa väikelinnas on mõni mõrvaohver

 1./36. Mõni luiskab, mõni sureb

Sari: Mirabilia 

Autor: Ruth Rendell

Tõlkija: Ralf Toming, Harald Rajamets

Kirjastus: Eesti Raamat 1993

144lk./144lk./8084lk.

Lugemise väljakutse: 23. Raamatu tegevus toimub Inglismaal asuvas väikeses linnas või külas

Inglismaal ikka jagub neid väikelinnu ja asulaid, kus toimuvad mõrvad. Seekordne lugu toimub Kingsmarkhami väikelinnas, kus noorte popmuusika festivali lõpus leitakse festivaliala kõrvalt ühe noore naisterahva laip. Vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford asub mõrva uurima ja lõpptulemuseks on muidugi midagi muud, kui algul kõik arvasid. Selline aeglase kulgemisega uurimislugu, kohati minu jaoks liiga aeglane ja uimane. Kahtlusaluseid nagu polnudki või siis pigem olid kõik kahtlusalused, lugu oli parajalt segane ja eks tunnistajad andsid ka valeinformatsiooni, et asi veel segasemaks läheks. Lõpuks siiski selgus tõde nii inspektori kui lugejate jaoks. Olen ka muid Rendelli raamatuid lugenud ja ütleks, et see ei ole tal kõige parem teos, aga vahelduseks täiesti loetav. Pigem küll aeglase krimi austajatele.

Spioonikas

 

42./189. Tiigri aasta

Sari Mirabilia

Autor Jack Higgins

Tõlkija Kristina Uluots

Kirjastus Eesti Raamat 2000

184lk./4228lk./34698lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat, mille kaanel on tiigri pilt või selle pealkirjas on sõna „tiiger“ (2022 on tiigriaasta)

Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesandeks toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvataksegi on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune tema päästmisaktsioon nii valutuks kui esiotsa tõotas. Briti agent saab endale võrdväärse vastase, suure rahva ja võimu esindaja, hiinlase kolonel Li, kellel on lähemad sidemed doktori majapidajannaga.

Tegevus toimub siis tiigriaastal, 1962, aga osalt ka Londonis 1995. Üks täitsa korralik spioonikas, põnevust jagus. Kohati oli natuke selline filmilik teflonist peategelane, kriimustada saab, aga kahjustada mitte. Raamatu lõpus oli üks peatükk järgmisest raamatust, aga seda ma ei leidnud, et oleks eesti keelde tõlgitud.