Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule.

26./110. Kodu keset aeda 

Autor Aleksei Turovski  

Illustreeritud Aleksei Turovski 

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad Vesta 2020

192lk./5696lk./24036lk.  

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#16)   

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume.

Raamatus on palju Aleksei Turovski lapsepõlvemälestusi, tema kokkupuuteid erinevate loomade ja putukatega. Tänu oma ema ja hoidja poolehoiule ja toetusele kasvas temast selline looduseinimene, nagu me teda tunneme. Kardan, et tänapäeva kiires maailmas tapetakse nii mõnegi lapse varajane huvi looduse vastu, kellel siis on aega või tahtmist lasta lapsel tundide kaupa jalutuskäigu ajal putukaid vaadelda. Või igasugu elukaid (putukaid, kalu, usse) koju tassida? Aga raamatus on ka mälestusi õpingute aegadest ning täiskasvanueast olles isa ja vanaisa. Lisaks loomadele, putukatele ja mutukatele on mingil määral jõudnud raamatusse ka taimed. Eks ole needki vahel ühed erilised elukad oma pirtsakuse või lopsakusega. Väga mõnus raamat, kerge ja sorav lugemine. Ja need illustratsioonid, mul polnud aimugi, et ta sedavõrd hästi joonistab!

 

Planeet Maa - inimeste või putukate planeet?

Putukad: Tehisintellekt

20./104. Putukate planeet 

Autor Anne Sverdrup-Thygeson  

Tõlkinud Sigrid Tooming 

Kirjastus Varrak 2019

230lk./4330lk./22670lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#12)   

Iga inimese kohta, kes praegu maakeral elab, tuleb enam kui 200 miljonit putukat. Kas Maa on siis inimeste või putukate planeet? Putukaid leidub peaaegu igas ökosüsteemis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrbealade ja arktiliste piirkondadeni. Putukad on oluline osa ökosüsteemidest, täites mitmeid olulisi rolle. Nad tolmeldavad taimi, aidates kaasa taimede paljunemisele ja viljakusele. Lisaks on paljud putukad olulised lagundajad, kes aitavad hajutada surnud taimede ja loomade jääke ning toetavad seeläbi toitaineringet. Samuti on putukad oluliseks toiduallikaks paljudele teistele loomadele, sealhulgas lindudele, kahepaiksetele ja imetajatele. Putukate mitmekesisus on hämmastav. On teada üle miljoni putukaliigi, kuid teadlased usuvad, et tegelik arv võib olla mitu korda suurem. Putukad erinevad suuruse, kuju, värvi, toitumisharjumuste ja elupaikade poolest. Mõned putukad on lendavad, teised roomavad või ujuvad vees. Inimeste jaoks on putukad olnud olulised mitmel viisil. Mõned putukaliigid on meie toiduks, nagu näiteks mesilaste poolt tolmeldatud taimedest saadav mesi või siis mõned putukad, mis on osa erinevate kultuuride toidulaual. Putukad on ka olulised põllumajanduses, kuna mõned neist tolmeldavad põllukultuure või aitavad võidelda kahjurputukate vastu. Lisaks on putukad tekitanud huvi teadlaste seas, kes uurivad nende eluviisi, ökoloogiat ja evolutsiooni. Kuigi putukad võivad mõnikord olla tüütud või tekitada probleeme inimestele, on nende roll ökosüsteemides hindamatu. Putukate mõistmine ja kaitsmine on oluline samm, et säilitada Maa ökoloogiline tasakaal ja tagada meie enda jätkusuutlik tulevik. 

Raamat oli põnevalt kirjutatud ja sai mitmekülgseid teadmisi nende eluviiside, käitumise, olemise, tegemiste, söögi, paljunemise jne kohta. Autor suutis putukate maailmast kirjutada nii, et nende vastu mitte ainult ei tekkinud huvi vaid ka sümpaatia. Väga hästi kirjutatud raamat, võib täitsa lugeda mõne põneviku asemel.

 

Sipelgad vallutavad maailma

14./98. Lugusid sipelgate maailmast 

Sari Elav teadus #38

Autor Edward O. Wilson 

Tõlkinud Tanel Saimre 

Kirjastus Argo kirjastus 2023

168lk./3098lk./21438lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#7)

Maailma tuntumaid loodusteadlasi Edward O. Wilson jutustab sipelgate kireva maailma kaudu oma eluloo alates poisipõlve kohtumistest nende imeliste putukatega Alabama metsades kuni tunnustatud teadlasena tehtud uurimisreisideni kogu maailmas. Wilson viib lugeja avastusretkedele nii kaugetesse paikadesse nagu Mosambiik, Paapua Uus-Guinea ja Dauphini saar Mehhiko lahes, aga ka oma vanemate rohtunud aeda, ja uurib lähemalt 25 sipelgaliiki.  

Raamatus "Lugusid sipelgate maailmast" tutvustab Wilson lugejale sipelgate sotsiaalset struktuuri, kommunikatsioonisüsteeme, tööjaotust ning nende kolooniate keerukat ja organiseeritud eluviisi. Ta avab sipelgate maailma saladused, sealhulgas nende uskumatud kohanemisvõimed, võitlused teiste kolooniate vastu, toidujahi strateegiad ja isegi sipelgate sõdivad käitumismustrid. Raamat pakub mitmeid põnevaid lugusid ja näiteid sipelgate käitumisest ning kuidas sipelgad oma keskkonnas toimivad. Wilson viib otsekui sipelgate maailma, kus saab näha ja mõista nende putukate keerukat ja hämmastavat käitumist. Raamat pakub põnevaid teadmisi sipelgate kohta, pakkudes samal ajal ka sügavamat arusaama looduse mitmekesisusest ja sotsiaalsetest struktuuridest. Raamatut ilmestavad Kristen Orri illustratsioonid ning hulk fotosid Wilsoni noorusajast ja teaduslikelt ekspeditsioonidelt.

Sipelgad on ühed huvitavad putukad ning siit sai palju nende kohta uut teada. Eriti üllatas, et igal pool polegi sipelgad need head putukad ning vahel on vaja nende levikule piir panna, et nad teisi liiki ei lämmataks. Sipelgaliigid võivad samuti olla mõnes kohas võõrliigid, kes tulevad ja vallutavad ning anastavad seal algselt olnute territooriumid ning põhjustavad algsete liikide hukku. Võõrliigid paraku tekitavad kahju ka põllumajandusele ja inimestele, mitte vaid teistele putukatele. Hariv ja huvitav raamat, üsna kerge lugemine. 

Mütoloogia, inimesed ja loomad

 13./97. Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades 

 Sari Looduse lood 

 Autor Aleksei Turovski, Marcus Turovski 

 Kirjastus Tänapäev 2016

 252lk./2930lk./21270lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#6)

Miks on hakatud erinevates kultuurides teatud loomi pidama pühaks ja miks neile omistatakse erinevaid tähendusi ja omadusi? Kui palju on neis müütides tegelikkust ja mida leiab maailma eri paigus ühist ja erinevat? Selles raamatus on põimitud legendid zooloogiaga. Sissejuhatavale loole järgneb pikemalt ja põhjalikumalt loomade psühholoogia, nende olemine, inimese arusaamised loomadest. Raamatus on juttu nii putukatest, kaladest, lindudest, imetajatest, eriti ahvidest kui ka draakonitest. Saab teada kui tähtsad on loomade jaoks kuulmine, nägemine, haistmine, kompamine. Raamat oli iseenesest huvitav, ainus mida võiks ette heita, et aeg ajalt oli kasutatud termineid, mis zooloogile on iseenesest mõistetavad tavaväljendid, aga mis zooloogiast mitte nii teadlikule inimesele on võõrad ning neid termineid oleks võinud lahti seletada kasvõi märkustena. 

"Mütoloogia on inimese elu lahutamatu osa. See ei ole kunagi olnud midagi välist, kõrvalist või teistsugust. Uurides inimese liigi ja inimkonna evolutsiooni, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka müüdi evolutsioonilisele arengule. Inimene on ainus loom, kes sotsialiseerub müüdi abil. Sotsiaalsus ja sellega otseselt seotud unikaalne keele ja kõne abil suhtlemine ja mõtlemine on mütoloogiliste süsteemide evolutsioonis esmatähtis. Pärisinimesel on ilmselt lõputu hulk ökoloogilisi nišše ehk elukutseid. Me suudame võimsa empaatia ja kontseptuaalse mõtlemise najal õppida igalt loomaliigilt. Seda on inimkond kümnete ja võib-olla sadade tuhandete aastate vältel ka teinud. Nende õpingute kestel on inimene oma „tõelistesse” lugudesse – müütidesse, mille järgi inimkond elas, kaasanud väga palju erinevaid loomaliike, kelle positsioonid on muutunud ja arenenud koos inimühiskondade arenguga. Inimeste võrdlemine teiste loomaliikidega on tõesti võimas demagoogilise propaganda võte ning see praktika on levinud iidsetest aegadest tänapäevani. „Nemad (teine rahvas, teine partei, teine riik jne) on elajad; see või teine on siga, eesel, metsloom”. Või siis: „Need lendurid on meie hiilgavad kotkad ja pistrikud, vaarao on oma rahva võimsaim pull (Hapi). Töökas kui sipelgas või mesilane; liiderlik nagu kõuts või ahv”. Iga selline võrdluse vorm kas vastandab või samastab loomaliike inimesega. Kui see võte on suunatud vastaste pihta, lülitatakse nood justkui inimese liigist välja, neid samastatakse kahjuritega. Kui selline võrdlus on aga positiivne, siis esitatakse reeglina juhti või juhte kui meid, kes me ise tunneme end inimestena, heade, kindlate ja võimsate vanematena." (Turovski)

 

Ka putukatest on legende loodud

12./96. Legendiloomad

Autor Jaak Põder, Urmas Tartes 

Kirjastus Varrak 2008

244lk./2678lk./21018lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#5)

Pealkiri lubab küll rääkida legendiloomadest, aga tegelikult räägib putukatest. Seega õige pealkiri oleks legendiputukad. Raamat putukate elust, inimeste suhtumisest putukatesse ning nende osast rahvapärimuses ja legendides. Putukatel, mutukatel, matikatel, sitikatel, ussikestel ja teistel väikestel loomadel on meie pärimustes ja ilmaennustustes sama auväärne koht nagu lindudel, imetajatel ja taimedel. Raamatus on välja toodud erinevate rahvuste pärimused ja legendid sama putuka kohta. Autorid on omalt poolt välja toonud ka loodusteadusliku seletuse. Raamatus on ka palju suurepäraseid lähivõtte fotosid erinevatest putukatest. Suurt osa nendest putukatest polegi kunagi sedavõrd lähedalt näinud. Loodus ja putukahuvilisele kindlasti väga huvitav ja uusi teadmisi andev raamat. Neile, kellel on mingi putukate seotud foobia, vist mitte, sest fotodel on putukad väga elavad. Või siis just abiraamat foobiast lahti saamiseks, sest need putukad sealt piltidelt ei hüppa, lenda ega hammusta. 

Putukad ründavad

9./93. Kurjad putukad

Sari Looduse lood 

Autor Amy Stewart

Tõlkinud Krista Kallis

Kirjastus Tänapäev  2018

292lk./2106lk./20446lk.

 

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#4)

 

Milline foobia teil on?  Akarofoobia, apifoobia, arahnofoobia, entomofoobia, helmintofoobia, isopterofoobia, katsaridafoobia, knidofoobia, leptidopterofoobia, mürmekofoobia, parasitofoobia, pedikulofoobia, sfeksofoobia, skoletsifoobia? Igatahes putukaid on inimesed läbi ajaloo kartnud ja sageli põhjusega. Hea fanataasiaga inimesele võib seda raamatut soovitada õuduskirjanduse aseaineks. Ma arvan, et õudukad ei olegi nii õudsad kui see raamat ettekujutades täpselt kuidas need putukad toimivad. Just need, kes vajavad inimest või tema verd, et elus püsida ja paljuneda. Ja putukad oskavad olla kurjad, vahel ise seda ettekujutamatagi, sest nemad ju lihtsalt toituvad ja paljunevad. Ühe raamatus ära toodud putukaga olin ka ise eelmisel suvel püsti hädas, ei aidanud üksi tõrjevahend. Nüüd raamatust sain teada, et oleksin vajanud parasiitherilase liiki Encarsia formosa't omale appi. Hetkel on kogu lootus talvekülmal, mis peaks mu rõdu taimeaia kurjade karilaste rünnaku jätkumise eest sel aastal päästma. 

Raamat oli põnevalt kirjutatud, ladus lugemine. Minu jaoks oli kohati põnevam ja õudsam kui mõni õuduspõnevik. Täitsa soovitan lugeda.

 

Kuidas saavad uued liigid omale nime

5./89. Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik

Sari Elav teadus #40

Autor Stephen B. Heard

Tõlkinud Lauri Laanisto 

Kirjastus Argo kirjastus 2023

262lk./950lk./19290lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#2)

Alates sellest, kui Carl von Linné pakkus 18. sajandil välja binominaalsete liiginimede süsteemi, on teadlased pannud liikidele isikute nimedest inspiratsiooni saanud ehk eponüümseid nimesid, mis võivad avaldada nii austust kui ka autust. Sissevaade selliste nimede ajalukku ja tänapäeva pakub lugejale üllatavaid, liigutavaid ja kohati skandaalseid lugusid teaduslike liiginimede taga. Autori silmis on uutele liikidele nime andmise protsess teadlase jaoks loominguline võimalus. Tema raamat aitab mõista liiginimede taga peituvaid inimesi, nende huvisid ja nõrkusi, mis omakorda laseb teha üldistusi, kuidas inimesed üleüldse loodust näevad ja mil moel nad seda oma vaimusilmas süsteemidesse paigutada püüavad. 

Kas olla meelitatud kui sinu nimi pannakse mõnele jäledale või koledale liigile? Mõnele jäledale või imepisikesele putukale? Näiteks kui saad omanimelise täi? Kahetine asi, ikkagi oled ära märgitud, kuigi ega neid ladinakeelseid nimesid ju eriti keegi ei uuri kui just selle valdkonna teadlane või hobiharrastaja ei ole. Raamat selgitab ilusti, kelle nimesid läbi ajaloo on millistele liikidele pandud ning miks. Täitsa huvitav lugemine oli kuna pole varasemalt nagu sellele teemale üldse mõelnud ja ega suuremast hulgast seal kirjutatud liikidest ka midagi kuulnud. Kellel looduse vastu sügavam huvi, tal kindlasti soovitaks lugeda. 

 

Evolutsioon pani lendama nii linnud, loomad kui inimesed

 4./22. Lennud unes ja ilmsi. Tehnoloogia ja evolutsiooni võit raskusjõu üle 

 Autor Richard Dawkins 

 Tõlkinud Kadri Koik 

 Illustreeritud Jana Lenzová 

 Kirjastus Argo kirjastus 2022

286lk./862lk./5218lk.

 

Väljakutse punktiir2023 veebruar: Elav teadus (#1)

 

Selle raamatu panin juba eelmisel aastal lugemise nimekirja, aga nendel populaarteaduslikel ja ajaloo raamatutel on viimastel  aastatel veidi raskusi niisama lugemisse jõudmisega - igaks juhuks tuleb ju Argo väljakutse jaoks hoida, järsku läheb just seda teemat mõnel järgneval kuul vaja... Õnneks selle raamatu lugemise järg jõudis üpris kiiresti kätte. Ja see oli üks sedavõrd hea raamat, ei peaaegu sain läbi ühe vaba päevaga, täiesti neelasin seda, ei saanud kuidagi käest nagu oleks mingi põnevikuga tegemist. Tegelikult oligi. Autor suutis teha teema väga põnevaks seda samal ajal väga lihtsalt ja arusaadavalt seletades. Kui pahatihti populaarteaduslike raamatute juures tuleb ohata, et oli jah huvitav, aga kohati pidi suurte raskustega läbi närima, sest autor on küll väga tark ja teemat valdav, aga ei oska lihtsate inimeste jaoks lihtsalt ja arusaadavalt seda kirjutada. Eks mõned teemad on keerulisemad selgitada võhikutele kui teised. Aga selle raamatu puhul seda probleemi ei olnud. Autor valdas teemat ja suutis seda väga ladusalt ja kergelt ka lugejale selgeks teha ning teda selle teemaga haarata. Jah, me teame, et linnud, putukad ja mõned loomad lendavad või lendlevad ja inimene on leiutanud erinevaid lennumasinaid. Ja mõned linnud ei lenda kuigi neil on tiivad. Aga kuidas linnud lendavad ja kas nad on seda alati teinud? Miks mõned linnud ei lenda. Kuidas on evolutsioon siin rolli mänginud? Putukate tohutu maailm ja kuidas taimed lendavad või teiste lendamist ära kasutavad? Ja kas evolutsioon on ka lennumasinate juures? Väga põnev ja huvitav raamat, soovitan kõigile lugeda.