Veealune maailm kihab elust

13./224. Veealuse maailma õhtuõpik

Autorid: Liisa Randmaa, Kalle-Mart Suuroja, Kai Salm, Arno Põllumäe, Kirill Anjutin, Vladimir Karpin

Kirjastus: Hea Lugu, Eesti Meremuuseum 2020

252lk./2561lk./39155lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #4 (populaarteadus)

Selle raamatu teemadeks olid merearheoloogia, meregeoloogia, merefüüsika, merebioloogia, hüdrograafia, navigatsioon ja merekeskkonnakaitse. Ega ma väga palju neist ühestki midagi ei tea, samas kõigist ikka midagi teadsin ka. Nüüd siis tean oluliselt rohkem ja mõnele asjale oskan ehk veidi teisest seisupunktist vaadata kui seni. Mis oli selle raamatu kõige kõigem ahaa punkt - et keskkonna kaitse puhul me räägime kogu aeg plastist, füüsilisest veereostusest, kliimasoojenemisega kaasneval keskkonna muutusel, aga see raamat oli esimene, kus ma sain teada, et on veel üks merede reostus - müra. Kalad on ju vakka ja ei räägi meie arust, seega ega nad siis ei kuule ka. Aga veeloomastik tegelikult on võimeline tegema hääli ja neid kasutama ning ka kuulma. Seda, et inimene neid hääli sageli ei kuule, ei ole nüüd küll loomastiku viga, pigem ikka inimese piiratuse probleem. Ja kui nüüd inimene oma mürarikaste laevade ja muude asjadega (naftaplatvormid näiteks) vette lähevad, siis nad rikuvad sealse normaalse keskkonna ära. Ja vee all levib heli hulga paremini kui maa peal. Mõttekoht, mida peaks rohkem inimestele veel teadvustama. 

Kui me loeme, et tegemist on õpikuga, siis tavaliselt järeldame koheselt, et tegu on millegi keerulise ja igavaga. See õhtuõpik ei olnud ühte ega teist. Väga ladus lugemine, huvitav, hariv ja täiesti tavainimesele loetav. Ei pea olema mingeid eelteadmisi sellest valdkonnast. Õpik, mis sobib niisama lugemiseks, mille eesmärgiks pole millegi konkreetse õppimine vaid lihtsalt oma silmaringi ja teadmiste avardamine. Soovitan kõigile lugeda.

Taibukatele lastele ja vähem taibukamatele täiskasvanutele

6. Taibupõnn bakterite maailmas

Autor: Pentti Huovinen

Tõlkija: Mari Vaba

Kirjastus: Tea 2008

64lk./1198lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #1 (lasteraamat)

Bakterid ja mikroobid on nähtamatud, sellepärast on nende maailma raske mõista, samas puutuvad lapsed nendega igapäevaselt kokku. Pentti Huovinen on rahvaterviseameti nakkus- ja põletikhaiguste osakonna uurimisprofessor ja tunnustatud teaduse populariseerija. Selles raamatus ta selgitabki lihtsalt ja arusaadavalt, kes või mis siis on nugilised, viirused ja bakterid. Ja millised bakterid on head ja millised halvad. Kuidas inimese organism selles bakterite maailmas hakkama saab. Ja kuidas saavad bakterid ja viirused hakkama inimeste maailmas. Selgitab sedavõrd hästi, et lisaks lastele saavad seda raamatut lugedes targemaks ka täiskasvanud (noh need tavalised, kes viimati seda õppisid siis, kui ise lapsed olid). Ja suur rõhk on pandud hügieeni tähtsuse selgitamisele, miks ja millal siis ikka on vaja pesta käsi ja hambaid ja tervet keha. Raamat oli huvitav ja väga hariva sisuga.
 

Kuidas siis ikkagi tekkis elu Maal?

Pildid: tehisintellekt, kollaaž Daire

 15. Elu mõistatus

Sari Populaarteaduslik sari 

Autor Vadim Safonov 

Tõlkija J. Mõttus 

Kirjastus Teaduslik Kirjandus 1948

328lk./3476lk.

Lugemise väljakutse: 29. Õnneks on vaja õppida. Loe mõnda harivat raamatut. Õpik, teatmeteos, populaarteaduslik kirjandus jne. Midagi, mille lugemisel saad uusi teadmisi.

Viimasel ajal on riiulitele hakanud kogunema populaarteaduslikud raamatud. Vaatasin neid, et mida võtta lugeda, aga muudkui oli kuklas tunne, et äkki läheb seda veel punktiiri väljakutse jaoks tarvis. Otsustasin siis võtta kõige vanema raamatu, mis siia sobiks. 75. aasta tagant võib ju ka teadmisi juurde saada, kui mitte muud, siis ajaloolisi teadmisi, et kuidas siis oli ja mida siis arvati. Aga selles raamatus oli siiski enamus täiesti sama, mida tänapäevalgi räägitakse. Raamatus oli kajastatud elu tekkimine maale, ainuraksed, evolutsioon, valgud, rakud, biokeemia, mikrobioloogia, bakterid, viirused, molekulid, ained, keemilised ühendid ja kõik nende teemadega seotud avastused ja hüpoteesid läbi aegade. Ajalooline evolutsioon mitte ainult taimede ja loomade seas vaid ka teadmiste arengu osas. Tegelikult minu jaoks oligi põnevam see ajaloo osa, mida omal ajal arvati ja kuidas need teadmised muutusid, kuidas tihti juhuslikud avastused muutsid teadust ja teadmisi. Peatükid, mis rääkisid süvendatult mikrobioloogia alla kuuluvast, olid minu jaoks veidi liiga teaduslikud ja keerulised. Võikski öelda, et polnudki niivõrd populaarteaduslik kui peaaegu täitsa mingi ülikooli õpiku laadne raamat. Kohati küll ülistati suuri vene teadlasi, kes ikka olid pea jagu üle lääne teadlastest, keda tegelikult peetakse mingi asja avastajaks ja mõnel korral tsiteeriti selliseid "suuri biolooge" nagu Engels, Lenin ja Stalin, aga üldiselt oli täiesti loetav. Mingeid teadmisi ehk tõesti sai juurde, aga suurem osa vist kahjuks jooksis mööda külgi maha, kuna ei suutnud ja polnud huvi endale selgeks teha kuidas siis ikkagi kõik toimib seal valkudes ja rakkudes ja mikroorganismides. Nüüd saab see pikalt riiulis seisnud raamat minna omale uut kodu otsima, ehk leiab mõne rohkem huvilise peremehe kui mina olin. 

Pildid lasin teha erinevatel tehisintellekti programmidel, et kuidas need saavad aru elu tekkimisest planeedil Maa.