Uus algus võib alata ka keskeas

 

Fotod: Rakvere Teatri Kodulehelt

Etendus: Algus

Teater: Rakvere Teater (külisetendus Kumus)

autor: David Eldridge

lavastaja: Tiina Mälberg

Esietendus 28.jaanuar 2022 Rakvere Teater

Vaadatud: 28.aprill 2023

Näitlejad: Silja Miks ja Andres Mähar (Vanemuine)

"London. 2015. Sügis. Öö. Laura (38) juures on just lõppenud soolaleivapidu. Kõik on lahkunud. Danny (42) joob veel oma õlle lõpuni ja...

DANNY: Nii et sina otsustad? Sina otsustad, mis saab...

LAURA: Nojah, paistab sedamoodi küll. 

DANNY: See on siis õnnemäng?

LAURA: Või järsku hoopis millegi algus..."

 

Esimeses vaatuses kasutati natuke liiga palju seda neljatähelist m-iga algavat sõna, vähemalt minu kõrvade jaoks. Aga see  vist oli tausta jaoks vajalik, või oleks ka natuke muudmoodi pehmemalt ka saanud. Esimene vaatus oli koomilisem, teine läks täiesti tõsiseks. Esimeses vaatuses oli pealiskiht, teise vaatuse lõpuks olid tegelased nagu sibulad kiht kihi haaval lahti kooritud ning nende sisemised hirmud, lootused, igatsused, luukered ja kõik muu teineteise ja vaataja ette lahti laotatud. Lavastuse sõnum on, et mehed ja naised on tegelikult üsna sarnased oma üksinduses koos hirmude ja igatsustega. Väga hea etendus, tõesti meeldis ja puges sisemusse, eriti kui oled mõningas mõttes teemaga kokku puutunud. Pigem keskealistele ja vanematele. Noored ei pruugi tüki tagapõhja mõista, neil on veel kõik ees ja palju läbi elamata. Aga tõesti soovitan väga.

 

Sügav etendus emadusest

Fotod: Ugala teater

Etendus: Ema

Teater: Ugala (külalisetendus Kumu auditooriumis)

vaadatud: 07.märts 2023

autor: Florian Zeller

lavastaja: Tanel Jonas

Esietendus 01. oktoober 2021

Näitlejad: Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga, Klaudia Tiitsmaa

 

Kogu elu on ema Anne hoolitsenud oma poja, tütre ja abikaasa eest. Nüüd, kus lapsed on pesast välja lennanud ja maja on tühi ning kõle, tundub talle järjest enam, et elu on kaotamas maitset, värvi ja lõhna. Mida peab tegema naine, kes on oma pesakonna suureks kasvatanud ja maailma saatnud? On tema elul veel mingi eesmärk, mille suunas liikuda või on rong juba pöördumatult läinud? Kuid ühel päeval naaseb ootamatult koju Anne’i poeg Nicolas ja alguse saab lugu armastusest, mis on nii tugev, et võib lämmatada nii poja kui ema enda.

Florian Zeller (s 1979) on prantsuse romaani- ja näitekirjanik. Ta on hetkel üks mängitumaid autoreid kogu maailmas. 2010. aastal Pariisis esietendunud „Ema“ on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.

Omapärane lavastus, sest ühte stseeni mängiti läbi mitu korda ja igakord erinevalt. Ei saanudki aru, mis oli siis tegelikult, mis oli fantaasias, mis kellegi mälestuses. Üks oli positiivsem ja teine negatiivsem lahendus. Natuke depressiivseks läks see etendus, aga samas teema oligi selline - lapsed kasvavad suureks ja lendavad pesast välja, aga vanematele jäävad nad endiselt lasteks ja nad klammerduvad nende külge. Eriti kui aastaid ongi inimese ainus elu olnud lastekasvatamine ja nende eest hoolitsemine. Täiesti koduperenaiste elusaatus, kes polegi kunagi ennast väljaspool kodu saanud teostada ja sel hetkel, kui lapsed on suured ja neid enam sedavõrd ei vaja, siis nad ei oskagi enam midagi peale hakata oma eluga, kusagilt uuesti alustada. Sedasi on kerge depressioonil tekkida ning leida lohutust tablettidest ning alkoholist. Kui kogu aeg on oldud keegi, keda on vajatud, kelle najal on kodu püsti seisnud, siis ühel hetkel ollakse mittekeegi, keegi enam ei vaja. Ja mida enam klammerdutakse lastesse, mida enam neile peale käiakse, mida enam end neile peale surutakse, seda enam nad põgenevad ja üritavad kütketest lahti pääseda, seda vähem nad helistavad ja külla tulevad. Kui raske on ühel emal lasta lahti pojast, lasta ta iseseisvalt elama, ise tegema oma vigu ja kordaminekuid, mitte sekkuma tema ellu ka siis, kui kõik ei ole hästi, kui emasüda valutab, kui minia ei ole see, kes emale meeldiks. Kui alguspoole pani etendus õlgu kehitama, siis mida edasi, seda sügavamaks mõju muutus ja etenduse lõppedes võin öelda, et väga hea ja mõtlema panev etendus. Ning muidugi Terje Pennie võrratu osatäitmine, teised olid ka head muidugi.