Autor: Christoffer Holst
Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse märts: need naabrid
Esimene osa uuest muhekrimi sarjast. Kuna autori eelmine saarestikumõrvade sari meeldis, siis sai kohe uuega tutvust tehtud. Peategelasteks on poolõed, ühe isa ametlik tütar ja sohitütar. Louise Collinsi elu sisuks on olnud karjäär. Tal on olnud omanimeline ajakiri ja see on olnud tema elus peamine. Nüüd on ta 70nene, hiljuti jäänud ootamatult leseks ning seejärel kaotanud töö ajakirja juures. Ta ei oska oma eluga midagi tarka enam peale hakata, ei oska puhata ning elada üksinduses. Kuid paarkümmend aastat tagasi ilmus ta ellu poolõde, kellest ta varasemalt midagi ei teadnud. Poolõde Lina on kolmkümmend aastat noorem ning ülirikas hotelli-magnaadist isa ei ole teda kunagi tunnistanud. Vaatama sellele, et õed on kasvanud üles väga erinevates oludes, on iseloomult erinevad, siis neil õnnestub omavahel sõbruneda ja muutuda lähedasteks. Neid ühendab huvi kõige vastu, mis on salapärane ja seletamatu. Kui sureb kingsepp, kelle töökoda on Lina delikatessipoe kõrval Stockholmi südalinnas, selgub, et vana mees pidas ka eradetektiivi ametit. Ja uudishimulik Lina ei suuda vastu panna ning uurib veidi naabrist jäänud kliendikaustu. Samal ajal on Vätterni järve äärsest Vadstena linnast öiselt maanteelt jäljetult kadunud noor tüdruk. Naisi hakkab see lugu huvitama ning nad ei jäta oma nina asjasse toppimata.
See oli nüüd üks väga muhekrimi kui nii võib öelda. Seda
uurimise ja nina toppimise värki oli ikka vägagi vähe võrreldes muuga. Pigem
oli see perekonnalugu, kahe õe ja nende isa lugu. Kahe õe perekonna, nende
kujunemise, töö, iseloomude lugu. Krimi oli selles raamatus õige vähe. Ma
loodan, et see oli sissejuhatav raamat ning tulevikus järgmised osad muutuvad
rohkem kriminaalsemaks ja tuleb ka üks korralik uurimine ikka, mitte vaid
möödaminnes kuidagi ei lahene see krimipool ära. Seega soovitaks pigem neile,
kes otsivad sellist suhete lugu, mitte kriminaalset lugu, kus on verd ja laipu
ridamisi.
