Luulepäkapikk 31.12.

 74./221.Viimane raamat. Poslednjaja kniga

Autor Viktor Krivulin

Tõlkija Ott Arder

Illustraator Leonhard Lapin

Kirjastus Umara 1996

48lk./ 7790lk./38260lk.

Peterburi undergroundi tuntud poeet ja esseist  Viktor Krivulin sündis 1944. aastal marssal Tolbuhhini III Ukraina rindel kindrali ja rindearsti pojana. Nüüd ülemaailmset kuulsust koguva poeedi juured võrsuvad ukraina-valgevene juudi kultuursest kogukonnast. V. Krivulin elas ja kujunes Peterburis «põranda all» Ahmatova, Brodski jt. heas seltskonnas. Vaid Jumal säästis ta emigrandi või vangi karmist saatusest. Perestroika alguseni üksnes läänes ja samizdatis trükitud autorist on tänaseks saanud vast enimtõlgitud ja kuulsaim vene poeet. 

Igal leheküljel siis üks luuletus nii eesti kui vene keeles. Üpris raske lugemine. Mõtlesin, et kas tõlkimisega on muutunud selliseks, aga proovisin paari tükki lugeda lisaks vene keeles - need luuletused ongi sellised raskekahurväe omad. Ei sobinud mulle kuidagi. 

Nagu peakirigi ütles, siis see oli minu advendikalendri ja luulekalendri viimane raamat...

Lasteraamatupäkapikk 31.12.

 73./220. Kala kink
Autor: Jens Anton (tekst ja illustratsioon)

Kirjastus: Kuma 2009

32lk./7742lk./38212lk.

Jõulujutt, sobib nii väiksematele kui algklasside lastele. Ja muidugi ka päris suurtele.

Mida teha, kui jõuluvana saab võimatuna näiva ülesande – toimetada kingitused veealusesse maailma? Õnneks aitavad jõuluvana nutikad päkapikud, kes oma teekonnal satuvad küll mitmesse hädaohtlikku olukorda, kuid leiavad alati positiivse lahenduse vahvate metsaloomade ja imeilusa näkineiu abiga.

Selline natuke kiiksuga lugu, aga eks need päkapikud oled teadagi sellised imelikud sellid ja kes teab, mis kummalisi lugusid nendega on veel juhtunud ja kellega kohtunud. Jõuluvana ja päkapikud ja kõik ülejäänud selles raamatus ringi toimetanud on sõbralikud, hoolivad ja heatahtlikud - nagu kõik ühel jõuluajal olema peaksidki. Sai siis vana aasta viimasel päeval ka üks jõulujutt lõpuks loetud.  

 

Lasteraamatupäkapikk 30.12.

 

72./219. Printsess oma printsile
Autor: Reet Kudu
Illustreerinud: Ülle Meister
Kirjastus: Eesti Raamat 1984

56lk./7710lk./38180lk.

Nooremale koolieale

Selline vigurväntlik juturaamat printsessidest. Lühikesed lood. Peategelaseks printsessid, igaüks isemoodi ja ka nende lugu oli tulenevalt sellest samamoodi. Väikese kiiksu ja sõnamänguga lood. Armsad ja südamlikud. Sobivad täiesti ka tänapäeva lastele lugemiseks/ettelugemiseks näiteks õhtujuttudeks.  Ja need pildid, võrratud!

Luulepäkapikk 30.12.

71./218. Lahtised lehed

Autor: Ada Otema

Kirjastus: Huma 2005

62lk./7654lk./38124lk.

Kujutav kunst ja luule on Ada Otema loomingus alati käinud käsikäes. «Lahtised lehed» ilmus esimest korda Stockholmis 1963.a. kunsti- ja luulealbumina. Luuletuste vahel on autori linoollõiked ja tušijoonistused. Luuletused on ka väga head, küllaltki helged, aga samas tõsised. Mulle raamat meeldis.
 

Lasteraamatupäkapikk 29.12.

 

69./216. Kuidas ma maailma tulin?
Autor: Mall Johanson
Kirjastus: Valgus 1986

48lk./7574lk./38044lk.

Nooremale koolieale

Väga detailiselt ei ole ära seletatud ;), aga piisavalt, et lapsele anda esmaseid teadmisi antud valdkonnast. Kust need lapsed siis ikkagi tulevad? Kurg toob, leitakse kapsalehe alt, suure kivi otsast või ostetakse haiglast? Või et kui ranitsaga, siis koolist, kui ilma, siis lasteaiast? Hea abimees lapsevanemale, kes ei oska seda lastepäraselt rääkida väikesele lapsele. Ma arvan, et noorem kooliiga on tänapäeval juba liiga hilja selle teadmise jaoks, pigem ikka eelkoolielaistele rääkida. Palju ilusaid selgeid lapsepäraseid pilte ka sees, saab vanemaga vaadata ja arutada.

Luulepäkapikk 29.12.

 

68./215. Olla olemas kellegi jaoks 

Autor: Helin Viil

Kirjastus: autor 2017

44lk./7526lk./37996lk.

Südamlik luulekogu. On rütmi, on riimi, on helgust, on tõsidust. Mulle meeldis.

Luulepäkapikk 28.12.

 66./213. Neli keelt ''Vanast kandlest''. Setu rahvalaulud
Autor: Jakob Hurt

Kirjastus: Kunst 1989

110lk./7068lk./37538lk.

Neli pikka Seto rahvalaulu, mida Jakob Hurt on redigeerinud. Lisaks ülevaade tema elust ja tegemistest ning rahvaluule kogumisest. 

Ilulaul

Kalmuneid

Lemmeleht

Jeesuse sõit

Tegelikult ega ma eriti ei teadnudki Hurda elust enne peale seda, et ta aktiivselt kogus rahvalaule ja oli eesti keele kallal ametis. Täitsa huvitav lugemine oli ja väärt mees. Need Setu rahvalaulud on aga sellised, et hommikul hakkavad pihta ja õhtul heal juhul lõpetavad, jube pikad ja kordusi täis. Eks nad rohkem olidki sellised leelotused kui laulmised. Ja aasta lõppu lisaks uuemale luulele ning muule kirjandusele, täitsa sobiv ka arhailisemat ning vanaaegsemat värki juurde lisada.

Lasteraamatupäkapikk 28.12.

 

65./212. Lugu kõnelevast koerast
Autor: Mihhail Loskutov
Tõlkija: Leelo Tungal, Andres Jaaksoo
Kirjastus: Eesti Raamat 1990

32lk./6958lk./37428lk.

Nooremale koolieale

Sisaldab kaht juttu: Lugu kõnelevast koerast ja Võlukepike

Mõlemad lood on seotud tsirkusega. Esimeses esineb tsirkusekoer, kes oskab kõneleda ja teine on mustkunstnikust. Natuke naiivsed lood olid, aga võis lugeda, väga hull ei olnud. Samas ma arvan, et tänapäeva lastele jäävad siiski natuke arusaamatuks. Ja muidugi, peaks seletama, kes need pioneerid sellised seal ringi luusisid ja mustkunstniku keppe pihta panid. Keskpärane lugu.

Luulepäkapikk 27.12.

64./211. Loojanguvälu 

Autor: Elle Eha

Kirjastaja: autor 2005

64lk./6926lk./37396lk.

Mõnusad luuletused. Hästi palju luuletusi emast, sest tundub, et see on periood, kus luuletaja ema lahkus teise ilma ja seetõttu oli vaja see valu endast välja kirjutada. Samas ei ole need luuletused vaid leinaluuletused, on mälestused, armastus ja mõtted ning tunded. Ilus luulekogu, soovitan.

 

Lasteraamatupäkapikk 27.12.

 63./210. Jutte
Autor: Boriss Žitkov
Tõlkija: Jüri Piik
Kirjastus: Eesti Raamat 1981

38lk./6862lk./37332lk.

Väikelastele, aga minu arust pigem nooremale koolieale

Kolm lugu, kus loomad on olulised kesktegelased. Peategelasteks on mina jutustaja, aga lood ise keerlevad mingi looma ümber: elevant, ahv, mangust. Sellised üpris primitiivsed lood, aga väikelastele jäävad kindlasti arusaamatuks ja ega neil ausalt öeldes mingit väärtust ei olnud, ei loona, ei kunstilist.

 

Luulepäkapikk 26.12.

 

62./209. Mu isamaa on minu arm
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Eesti Raamat 1993

288lk./6824lk./37294lk.

Kogumik «Mu isamaa on minu arm», mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.

Nagu juba eelmise tema luulekogu juurde sai kirjutatud, ta oli väga hea luuletaja, eriti arvestades aega, millal ta elas ja tema looming võistles meestekeskses kirjandusmaailmas. Kahjuks on suurem osa tema loomingust raskuse, mure, kurbuse, igatsuse pitseri all. Aga eks ikka luuletatakse nii, nagu elu hetkel on. Raske on luua rõõmsaid ja helgeid luuletusi kui ise samal ajal kannatada. Aga ikkagi soovitan tema luulet lugeda. Eriti eredad on tal muidugi isamaalised luuletused.

Lasteraamatupäkapikk 26.12.

 61./208. Sune

Autorid: Anders Jacobsson, Sören Olsson
Tõlkija: Allar Sooneste
Kirjastus: Hotger 2001

108lk./6536lk./37006lk.

Nooremale koolieale

Sune käib esimeses klassis ja juba hullutab tüdrukuid. Igatahes on ta hirmsasti sisse võetud Sophiest, kes käib samas klassis. Nad tunnevad teineteist juba titaeast saadik ja võivad mängida, mis iganes pähe tuleb. Sophie nukumajaga näiteks. Kuigi see on saladus. Kui Sune sõbrad sellest teada saaksid, sureks ta häbi kätte ära. Kui Sune parasjagu Sophiega ei mängi või teda ei kallista, siis tülitseb ta vahel oma väikevennaga. Või mõtiskleb selle üle, kuidas kirjutatakse sõna misjonär. Või peab sööklas lahingut vana nõia Pomperipossa endaga. Või tabab teda tere-tere-haiguse hoog. Või jälitab ta Petlikku Varju, saladuslikku tüüpi, kes Sune arvates muutub öösiti libahundiks….

Sune on üks täiesti tavaline esimese klassi jõmpsikas oma puuduste ja voorustega, oma fantaasiate ja sõpradega. Ja lastel teadagi ikka vahel juhtub kui nad maailma enda ümber tundma õpivad ja piire kompavad. Ja saa sa neist täiskasvanutest alati aru, mida nad tahavad. Igati lõbusapoolne asjalik lasteraamat. Esimene osa, võiks neid lugemisse võtta küll veel edaspidigi. 

Luulepäkapikk 25.12.

 60./207. Mu süda laulab

 Autor: Marie Under

Kirjastus: Eesti Raamat 1984

440lk./ 6428lk./36898lk.

Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates. Valik avab ühe poeedisaatuse - alates noorusõhinast kuni kõrge ea tõsise ja traagilise elutunnetuseni.

Ma ütleks, et seda nooruseõhinat armastusluule ja looduslüürika näol kaua ei olnud, juba tekkis kurbus, raskemeelsus, mure luuletustesse. Minu kõige suuremad lemmikud siin olid kogust Õnnevarjutus, mis sisaldas ballaade ja legenda aastatest 1924 - 1929. Võib olla sellepärast, et ma eelistan pigem sellist jutustavat luulet kui kirjeldavat. Aga Eesti luule klassika ja väga hea luuletaja. Väga rikkaliku sõnavaraga, järjest olid kasutatud vähetuntud sõnad. 

Lasteraamatupäkapikk 25.12.

 

59./206. Luiskelugu

Sari: TEA lasteluule varalaegas 
Autor: Heljo Mänd

Kirjastus: Tea Kirjastus 2009

40lk./5988lk./36458lk.

Lapse mõtte- ja tundemaailma avardavasse värsiraamatusse "Luiskelugu" on armastatud lastekirjanik Heljo Mänd koondanud peamiselt lustakaid luuletusi. Kuid autor pole soovinud üksnes nalja teha ja lapsi naerma ajada, vaid ta pakub lugejale ka järelemõtlemist ja vaagimist – kas iga naer on ikka õige naer?

Sul on peo sees naeruseeme,
mul on jutumugul.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Teeme naerulugu!

Kuigi ma olen oma elu jooksul küllaltki palju Männi lasteluuletusi lugendu, siis üllatuseks olid selles kogus enamuses täiesti võõrad lood. Aga toredad luuletused, ilusad ja lõbusad. 

Luulepäkapikk 24.12.

 

58./205. Tulipunane Vihmavari
Autor: Betti Alver

Kirjastus: Tammerraamat 2012

176lk./5948lk./36418lk.

Valik luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. 

Kuna olen nüüd viimastel päevadel lugenud suures hulgas luulet, eriti kolme Eesti naisluuletaja oma - Betti Alver, Marie Under ja Lydia Koidula, siis kui nende kolme hulgast valida, siis vist meeldivaimaks pean tunnistama just Betti Alveri loomingu. Kuigi kõigil on häid ja väga häid asju, siis Betti luuletused nagu kõnetasid mind kõige enam. Soovitan lugeda kõigil, kes vähegi tahavad Eesti luulega kursis olla. Ikka meie luule vaiendamatu klassik koos kahe eelpool nimetatuga, muidugi on neid veel... 

Lasteraamatupäkapikk 24.12.

 57./204. Tuulehobune

Sari: TEA lasteraamatute varalaegas 
Autor: Ira Lember

 Kirjastus: TEA Kirjastus 2009

48lk./5772lk./36242lk.

Ira Lemberi luulevalimiku ”Tuulehobune” mõtte võib võtta kokku kirjaniku enda sõnadega: igas päevas on rõõmu üks sõõm. Rõõmus meel saadab lapsi koolis ja kooliteel, looduses lillede ja lindude keskel. Hea tuju loovad ka sõnamängulised värsid Eesti kohanimedest.

Igas eas lastele lõbusaks lugemiseks, aga kuna on kooliteemalisi luuletusi, siis vist mõeldud algklassi lastele pigem. Mulle väga meeldis.  Lõbus luulekogu, mõnus vaheldus eesti täiskasvanu kurbluulele.

Luulepäkapikk 23.12.

 

56./203. Valik luulet
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1948

232lk./5724lk./36194lk.

Luulevalimiku esimese osa moodustavad isamaalaulud, teises osas on esitatud armastus- ning kolmandas looduslaulud. Neljas tsükkel koondab erineva sisuga mõtisklevaid laule, juhuluulet ballaade jm.
Luuletustele eelneb põhjalik ülevaade L. Koidula elust ja loomingust. Aga vot seda ülevaadet ma kohe kuidagi lugeda ei suutnud, ei suutnud suurt luuletajat Lenini-Stalini õpetuse alusel tundma õppida ja tutvuda. Aga kuna selles raamatus oli eessõnas suudetud teha Koidula looming sobivaks nõukogude ideaalidega, siis sobis ka trükkida tema isamaalisi luuletusi. Tegelikult peab vist tänama seda eessõna kirjutajat, et ta oskas puhuda mulli tollele ajastule meelepäraselt ja tänu sellele niivõrd patriootlik ja isamaaline luule, nagu Koidulal oli, sobis lugeda ka karmi poliitika ajal, kui isamaa ja Eestimaa oli kõigil hoopis Nõukogude Liit, mitte Eestimaa nagu luuletaja kirjutas. Mulle Koidula meeldib. Väga meeldib. Ainult natuke liiga kurb on see tema luule, rõhutud.

Lasteraamatupäkapikk 23.12.

 55./202. Siilu seiklused

Autor: Elmar Õun

Kirjastus: Noor-Eesti 1951

42lk./ 5492lk./35962lk.

Koolieelikutele ja nooremale koolieale. 

Lastejutt väikesest siilipojast Siilust. Ei ole väga titekas, aga aru saadav ja kaasaelatav ka väiksemate poolt. Õpetussõnadeks, et ema sõna peab kuulama ja alati ei ole rohi rohelisem seal, kus meid pole. Südamlik jutustus natuke sõnakuulmatust ja isepäisest siilipojust. Õpetab lastele ka loodust tähele panema ja sellega arvestama. Täitsa sobilik paar koos eelnevalt leotud kolme orava looga. Loetav täiesti ka tänapäeval.

Lasteraamatupäkapikk 22.12.

 

53./200. Kõige toredam pilt
Autor: Kaja Prügi

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

48lk./5052lk./35522lk.

Väikelastele

Lood kahest õest, nende emast, isast, vanaemast ja vanaisast. Lühikesed lood laste elust, sobilikud igati väikelastele lugemiseks. Arvutitöö on küll paljus muutunud (ema oli seal programmeerija), aga muus osas on täiesti tänapäevalik veel. Võib lastele lugeda küll.

Luulepäkapikk 22.12.

52./199. Tuli tulest
Autor: Elle Eha

Kirjastus: Talisman 1999

64lk./5004lk./35474lk.

Keskpärane, aga loetav. Selline, et kord loed, aga samas kohe järgmine päev ei mäleta enam, mida lugesid. Sellepärast ei saagi pikemalt kirjutada, sest ma juba eile lugesin seda, ärge siis tahtke, et ma täna oskaksin sellest midagi tarka kirjutada.