Kitt, tema kaksikõde Rebecca, Grace ja Evie valmistuvad puhkusereisiks Šotimaale, kui Kitti ukselävele ilmub kruiisilaeval töötav Errol Jackson. Mees toob uudise, et tapetud on Kitti vana sõber, endine salakaubavedaja Bryce ja mõrva ainus tunnistaja näikse olevat rääkiv papagoi Skittles. Muidugi ei saa enam seltskond minna Šotimaale, tuleb siirduda Oslosse suunduvale kruiisilaevale ja hakata uurima, kes siis ikka oli mõrva taga. Bryce oli väga vastuoluline isiksus, kes suutis sageli sattuda teistega konflikti ja nii ei olnud see ka tema viimases töökohas, kus ta suutis nii mõnegi töökaaslasega pahuksisse minna. Kuid kas uurimine on naiste jaoks ohutu või mõrvar ei soovi oma teele uusi segajaid. Kittil oma kaaslastega on vaid nädal, et mõrv lahendada ja mõrvar kinni võtta, kuid politsei on kaugel ning Halloran ei saa seekord olla abiks või turvajaks. Lugu läheb kohati vägagi ohtlikuks. Põnevust ikka on, aga need Kitti lood on kergemat sorti krimid. Mulle see sari kuidagi meeldib, ehk peamiseks süüdlaseks on, et peategelaseks raamatukoguhoidja, kes nüüd küll enamuse ajast on eradetektiiv. Aga igas loos on raamatukogu ja raamatute temaatika siiski sisse toodud. "Enamik inimesi ei leia oma töökohal midagi lohutavat. Aga minu puhul on nii, et keset raamatuid tunnen end otsekui kindlusemüüride vahel. Ma tunnen end turvaliselt." Nii ütleb Kitt oma õele, kui nad lähevad laeva raamatukokku. Ja võin tunnistada, et ma saan täiesti Kittist aru, keset raamatuid on palju turvalisem, kui keset inimesi või mõnda muud kohta. Mis muud, kui ootan järgmisi kahte osa selles sarjas.
