67./214. Tuhk
Sari: Thóra Gudmundsdóttir #3
Autor Yrsa Sigurðardóttir
Tõlkinud Mart Kuldkepp
Kirjastus Varrak 2015
Islandi kirjanduse väljakutse detsember: Islandi autori raamat omal valikul
Viimase väljakutse viimane raamat. Seega tuleb paar päeva nüüd pingsalt oodata uue aasta väljakutsete algust.
Viimane Islandi kirjaniku raamat koduriiulil, eks tuli see siis lugemisse võtta. Pealegi, kui selle väljakutse raames juba kaks sarja eelmist osa on loetud ja meeldinud.
1973. aasta jaanuariööl algas Islandi külje all Heimaey saarel ootamatu vulkaanipurse, mis mattis järgnevate päevade jooksul suure osa saarest laava ja tuha alla. Mitu aastakümmet hiljem, kui piirkonda välja kaevama hakatakse, leitakse ühe maja keldrist mitme mehe laibad. Kunagise majaomaniku poeg Markús nõuab, et tal lubataks esimesena keldrisse minna. Advokaat Thóra Gudmundsdóttiri ülesandeks saab tõestada, et Markús pole sooritanud ei keldris ilmsiks tulnud võikaid kuritöid ega ole süüdi ka oma lapsepõlvesõbranna surmas.
Seekordne lugu oli minu jaoks kuidagi igavam ja äraarvamisega ei tekkinud ka erilisi raskusi, kõik viitas süüdlastele juba pooles raamatus ja lõpuks polnudki midagi, mida ma juba eelnevalt poleks eeldanud. Ka oleks tahtnud nagu eelmistes osades rohkem Thóra isiklikust elust lugeda, see oli ka kuidagi liiga rahulik selles osas ja Matthew ei jõudnud isegi raamatu lõpuks Islandile. Eelnevates raamatutes andis just nende kahe koostöö raamatule elu juurde, seekordne oli kuidagi vaikne, tuha alla mattunud, nagu see linnake koos majadegagi. Aga kui tahate laipu peita, siis ei ole mõtet teha seda majadesse, mis tulevikus mattuvad vaid tuha alla, ikka sinna, mis mattuvad laava alla. Õpetusiva igatahes olemas.
Islandi kirjanduse väljakutse kokkuvõte:
Ma ei plaaninud üldse sellest väljakutsest osa võtta, aga kuna jaanuari kuuks oli just üks saaga olemas, siis hakkas vaikselt pihta ja siis enam ei olnud tahtmist pooleli jätta. Ma selline põikpäine, et alustatu tuleb alati ära lõpetada, selleks peab ikka tõsine põhjus olema, kui asja pooleli jätan. Kokku sai siis loetud 12 teemasse 13 raamatut ja 3132 lehekülge. Õhem raamat 64lk ja paksem 424 lk., vanim 1961 ja uusim 2021, 9 raamatut Islandi, 3 eesti ja 1 Austraalia autorilt. Kolm raamatut Yrsa Sigurðardóttir'ilt, ülejäänud olid kõik erinevatelt autoritelt. Islandi kohta sain ikka ühte ja teist uut teada, samas põhiline jäi ikka samaks - külm kivine ja karune maa, kus ootamatused maavärinate ning vulkaanipursete näol võivad oodata igal sammul. No ei hakanud see riik mind rohkem sinna reisima ahvatlema. Aga ühe raamatu leidsin küll, mis mind väga köitis - Gunnar Gunnarssoni "Borgi rahvas". Auður Ava Ólafsdóttiri "Arm" ja Hannah Kenti "Matmisriitused" olid ka väga head. Tulevikus ehk jõuab veel mõni Islandi kirjaniku raamat kergemalt minu lugemisnimekirja tänu sellele väljakutsele.