Aegade jooksul olen ELLUs ära märkinud mõned raamatud, mis tundusid huvitavad. Nende hulka sattusid ka omaaegse kirjastuse Loodus esimese Eesti Vabariigi ajal ilmunud lasteraamatute digitaliseeritud väljaanded. Originaal pildid ja tekst raamatust. Nüüd kui ELLU varsti oma uksed suleb, vaatasin üle, mida võiks veel kiiruga läbi lugeda sealt ja nende viie lasteraamatu lugemine ei võtnud sugugi kaua aega. Viis ühe hoobiga põhimõtteliselt. Võlutud koovitaja lugu oli mulle täiesti võõras, polnud üldse kuulnudki. Vennad Jaku ja Peka elavad üksikus metsatares
suure Oju soo veerel Hundisilmal, kus nad karjatavad küla loomi. Lastel
on unistus leida vanaisa kadunud varandus, mille kratt kandis sohu. Kuid ühel päeval kadunud lehma otsides satub hoopis Peka ise soovaimude kätte. Tema ja tema pere lugu see raamat ongi. Raske teemaline lasteraamat, kuid annab ajaloolist aimu tolleaegsest elust. Viisu, põie ja õlekõrre laulu teab vist pea iga eestlane peast, ma mõtlen neid vanema põlvkonna eestlasi, tänapäeva lastesse ja noortesse mul siiski pole sedavõrd usku. Piibelehe neitsi lugu on ka teada ja tuttav, korduvalt erinevates variantides loetud. Kolme põrsakese lugu oli aga üllatus. Seda ka väga palju loetud-kuuldud, kuid selles raamatus oli hoopis erinev versioon kui teistes. Põhiosa muidugi kattus. Don Quijotega on mul sellised lood, et see on üks raamat, mida ma oma elu jooksul lugeda ei ole suutnud rohkem kui mõned leheküljed. Ja selliseid raamatuid on ikka vähe! Ausalt öeldes isegi selle lasteraamatu variandiga oli tegemist, et lõpuni jõuda. No ma ei tea, no ei sobi mulle kohe kuidagi see tegelane ega lugu. Aga illustratsioonid on ägedad, nende pärast juba tasub neid omaaegseid lasteraamatuid lugeda.
Blogi raamatutest, teatrist, kinost, näitustest, muudest tegemistest
Viis e-raamatut veel kiiresti ELLU viimastel elupäevadel
Muinas-Eestisse maabusid rauast kaarnad
Lastekirjanduse väljakutse oktoober: Ristsõna vastus (Esmakordselt ilmunud 1918-1940)
Mitte ainult esmakordselt neil aastatel ilmunud, vaid ma ei leidnud, et sellest raamatust oleks hiljem kordustrükki tehtud. Kuigi üsnagi mitmed Looduse kirjastuse lasteraamatud on nüüdseks digiteeritult vabalt kättesaadavad, ka see raamat (http://www.digar.ee/id/nlib-digar:333919), siis mina lugesin ikka seda vana head paberraamatut, mis on läbi ajaloo ja riigikordade meie kodus säilinud ja laste poolt korduvalt loetud. Ma olen ka ise seda varem mitmed korrad lugenud ja alati on see lugu meeldinud. Lastepäraselt muinasaja võitlustest, seikluslik ja romantiline.
Jutustuse tegevus toimub 13. sajandi algul Sakalamaal. Vanema neljateistkümneaastane poeg Varmas kuulab sepa jutustusi retkedest kaugetele maadele ja unistab ka ise silmapiiri taha ratsutamisest. Ühel päeval saabub asulasse aga võõras rändkaubitseja, kes räägib Liivimaale saabunud raudrüütlitest. Varmas ei malda kodus istuda ning oodata, mis edasi saab...
Uue aasta esimene
1. Lia ja mehed
Sari: Looduse kroonine romaan #62
Autor: Grazia Deledda
Tõlkija: Meta Grünfeldt
Kirjastus: Loodus 1934
222lk.
Saatusesepp vol.2 väljakutse jaanuar: Oma nime tähtedest koosneva autori perekonnanimi
Kuna 1.jaanuaril on raamatukogu kinni, siis tuli alustada väljakutsetest, millesse leidsin raamatu oma koduselt riiulilt. Saatusesepa seekordne ülesanne oli huvitav, mitte väga kerge, aga ka mitte väga raske. Neid kirjanikke oli veelgi mu riiulis, aga alustasin kõige vanemast sobilikust raamatust. See sobis kuidagi väga hästi ka mu eelmise aasta lõpuga kokku. Lõpetasin 222. raamatu ja alustasin 222 leheküljelise raamatuga, lõpetasin 1937. aasta raamatuga ja alustasin veidi vanema, 1934. aasta omaga, aga ajastu on ikka sama. Lõpetasin ja alustasin raamatutega, mille sisust ma midagi ei teadnud enne, kui raamatu lahti lõin ja lugema hakkasin. Kui 2022 viimane raamat osutus seiklusjutuks, siis 2023 esimene liigitub armastusromaani alla.
Grazia Deledda (27. september 1871 Sardiinia – 15. august 1936) oli itaalia kirjanik, kes pälvis 1926. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Deledda looming põhineb armastuse, valu ja surma teemadel, sageli kajastatakse patukahetsust ja vältimatut saatust. Deledda romaanides on omavahel tugevalt seotud paigad ja inimesed, tunded ja keskkond.
Kuigi selle raamatu peategelaseks on Lia, noor neiu/naine ja peateemaks armastus, siis ma ei liigitaks seda naistekaks, sest minu jaoks ei ole kõik armastusromaanid kohe kindlasti naistekad. Naistekad on pigem sellised ühekihilised armastusromaanid, aga selles raamatus oli mitu kihti. Siit sai pildi tolleaegsest Itaaliast ja sealsest eluolust, naiste olukorrast ja seisusest ühiskonnas, perekondlikest suhetest, ühe naise sisemistest mõtetest ja vastuoludest, soovidest ja ihalustest, pettumistest ja armastustest. Pigem oli see tõesti raamat tunnetest ja keskkonnast, kuidas need omavahel kokku sobisid ja kuidas teineteist mõjutasid, üks naine ja mõned mehed selle keskmes, mõni naine ja laps veel lisaks ka meestele veel. Üldiselt mu jaoks oli üpriski hea lugemine ning lõpp oli miskit muud, kui ma nüüd oleks arvanud teiste armastusromaanide alusel.
![]() |
pilt: tehisintellekt |