Üks igatepidi väga uhke raamat

19./47. Suur valmiraamat

Autor: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Lev Tolstoi, Jakob Tamm, Mart Raud, Feliks Kotta, August Sang, Ralf Parve, Wimberg, Jaanus Vaiksoo

Illustraatorid: Kristjan Allik, Anne Liivamägi-Liiva, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Juss Piho, Piret Raud, Kristina Reineller, Tiina Reinsalu, Regina Lukk-Toompere,  Catherine Zarip

Tõlkija: palju (kogutud erinevatest eesti keelde tõlgitud raamatutest kokku)

Kirjastus: Avita 2006

301lk./3305lk./8301lk.

 

Koduriiuli väljakutse 2024 veebruar: Pane kaks esimest sõrme kõrvuti ja mõõda raamatu selga - veebruari raamatu selg on laiem kui su kaks sõrme.

 

 Eks siis sai kuu alguses kohe raamaturiiulil raamatuid näppudega mõõtma asutud kuni näpud tabasid selle suure raamatu sametist pinda ja sellest enam lahti ei lasknud. Lehekülgede arvult ei olegi suur, aga trükitud on joonistuspaberile, mitte õhukesele paberile. See on üks väga ilus raamat. Sametised kaaned, suur formaat, paksud lehed, peaaegu igal lehel pilt. Illustratsioonid on mitmelt kunstnikult, mitmes stiilis. Võib olla üldmuljele oleks tulnud kasuks, kui ainult ühte stiili pildid oleks olnud, aga samas igal kunstnikul oli äratuntav käekiri ja nii tekkisid kiiresti oma lemmikud, kelle pilte ootama hakkasid. Minu vaieldamatuks lemmikus siin raamatus olid Tiina Reinsalu pildid. Aga ka Piret Mildbergi joonistused meeldisid väga, teised juba natuke vähem ja ühe kunstniku omad üldse mitte (ei avalda kelle omad). Valmide osa oli ka huvitav, sest mitmed olid võetud sarnased erinevatelt autoritelt, sai võrrelda, kuidas plagiaat on läbi ajaloo kestnud. Lõpuosas oli ka eesti autorid oma valmidega ülesrivistatud ja ausalt öeldes üsna mitmed olid täitsa tundmatud mulle. Kuid ka maailma ajaloo kuulsate valmimeistrite loomingus oli nii tuttavat kui tundmatut. Olen seda raamatut varemgi sirvinud ja kohati lugenud, aga sedasi otsast lõpuni mõne päevaga ei ole varem lugenud. Kui ma tavaliselt viimasel ajal annan raamatu ära peale läbilugemist, siis see raamat rändab ilusti riiulisse tagasi. Seekord siis see koduriiuli tühjendamise väljakutse ei toiminud. Aga lugemiselamus oli mõnus.

Luuletuste väljakutse LuuleViis, või seekord pigem LuuleKuus

 

13./41. Suudlus muusale ...kuulsad mehed luules.

14./42. Kalevi kojutulek... Eesti elu Fookuses ja Pookuses.

15./43. Jüriöö kauge kaja. mõtisklusluule

16./44. Palves käed. mõtisklusluule

17./45. Afrodite. lembeluule

18./46. Virred. mornid laastud

Autor: Riina Rossa

Kirjastus: autor 2003

24+16+32+24+20+20lk./3004lk./8000lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis veebruar

Ühe luuletaja kuus pisikeses formaadis õhukest kogu. Ütlen ausalt, ei istunud sugugi. Kõige hullem oli see Suudlus muusale, aga ega teisedki eriti paremad olnud. Paar üksikut luuletust oli, mis tõusis üldisest tasemest kõrgemale. Minu poolest ole euro ja euroopa liidu vastane, aga kas seda peab siis oma luulekogudes muudkui  kordama? Üldse väga virisev ja masendav inimene, võiks mõnegi luuletuse ikka helgema ja rõõmsama kirja panna. Riimi oli, aga rütmi mitte ja seekord siis ei päästnud neid luuletusi isegi riim mitte.Ehk järgmisel kuul veab paremini selle luulega.

Lugemise lihtne valik - jätta lugemata?

12./40. Lihtsad valikud

Autor: Triinu Meres

Kirjastus: Varrak 2017

272lk./2868lk./7864lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024: Triinu Merese soovitused

Tegelikult on ikka üsna julge samm iseenda teoseid soovitada, samas aga kes siis veel peakski soovitama, kui mitte tegija ise. Liigne tagasihoidlikkus ei pruugi voorus olla ja nii on ka hea tagasisidet saada oma tööle. Minu jaoks siiski paraku ei olnud kõige parema valikuga. Raamat ei tahtnud kuidagi edasi minna, venis ja venis. Lühemalt, ladusamalt ja särtsakamalt oleks tahtnud. Ausalt öeldes, jäi see lugu mulle üsna arusaamatuks ka lõpus, kui nagu oleks kõik pidanud klaar juba olema. Minu jaoks oli see pigem psühholoogiline raamat, kus sõpruse, reetmise, erinevate väärtushinnangute, inimestevaheliste suhete ja võimumängude teemad. Ulmeks tegi selle asja, et toimus kunagi mingil ajal kusagil mingil planeedil, mitte meie ajas ja planeedil Maa. 

Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks.

Mis siis oleks lihtne valik? Või kas elus ongi üldse lihtsaid valikuid? Lugeda või mitte lugeda lõpuni, ka see pole alati lihtsalt valitav. Igatahes seekord sai lõpuni lugemine valitud, samas pole kindel, et kunagi veel valikusse mõni sama autori teos satub.

Kas kirjanikuga koos võiksid surra ka tema tegelased?

Tehisintellekt joonistas langenud ingli, aga tuli üsna kaanepildi moodi välja tal.

11./39.  Merikotka karje

Sari: Stieg Larssoni ''Millenniumi'' sarja järg

Autor: Karin Smirnoff

Tõlkija: Tiia Johansson

Kirjastus: Varrak 2023

349lk./2596lk./7592lk.

Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille arvustust sa viimati lugesid

Asendamatuid inimesi ei olevat olemas, või vahel ikka on? Huvitav oleks teada saada, mida Stieg Larsson ise oma järglastest arvaks. Tundub, et uus triloogia siis taas tulekul, kuna esimene raamat jäi väga lahtiste otstega. David Lagercrantzi esimene raamat oli üsna kehvake, edasi läks tunduvalt paremaks. Loodan, et ka Karin Smirnoffi raamatud lähevad edaspidi paremaks. Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Või noh, verd oli ikka omajagu, piinamist, vägistamist ja inimerööve ka. Seega verevaene just polnud, ütleme siis, emotsioone mittetekitav pigem. No ei pannud tegelastele üldse kaasa elama, ei ajanud adrenaliini üles ega nutma ja naerma. Minu jaoks oli lihtsalt mingi järjekordne raamat paljude tuttavate tegelastega, aga nad olid mu jaoks pigem sellised luukere moodi tüübid ilma liha ja vaimuta. Ma isegi ei oska öelda, miks see raamat mulle sarnaselt mõjus, äkki olid süüdi ka eelnevalt leotud krimid, mis vererõhu tugevalt tõusma panid ning nüüd see raamat, seda lihtsalt enam ei suutnud, kuna ei üllatanud piisavalt.Ehk järgmise osa kirjutamise ajaks on kirjanik esialgsest Larssoni mantlipärija krambist lahti saanud ja läheb pinevamaks.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva Metsik Lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kättesaamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Ja arvustus, mida ma enne raamatut lugesin on siin: https://raamatud.postimees.ee/7960757/sinijarv-soovitab-krimkat-veider-rootsi-ei-ole-veel-omadega-otsas

 

Essee Ressursipõhise kogukonna arendamise mõtetest

Essee Cormac Russelli raamatu "Rekindling democracy" peatükkide 1.-3. lugemise järgselt tekkinud mõtetest.

Graafilises disainis kehtib gestalt psühholoogia printsiip, mis ütleb, et tervik on suurem kui üksikosade summa. Sama kehtib ka kogukonna kohta. Kogukond on enamat, kui selle liikmete ja varade summa. Iga kogukond on ainulaadne, koosnedes erineva taustaga inimestest, ressurssidest, vajadustest ja piirkonna eripäradest.

Ressursipõhine kogukonna arendamine toob esile kohalike elanike rolli oma piirkonna eestvedajatena. See keskendub olemasolevatele ressurssidele ja tugevustele, mitte probleemidele ja puudustele. Tugev kogukond on selline, kus tegutsemisvõime ja algatus tärkavad seestpoolt. Kogukonna elanikud ise teavad ja tunnevad kõige paremini oma vajadusi ja probleeme. Seega on neil parim võimekus oma piirkonda paremaks muuta. Iseasi on muidugi, kas elanikud suudavad ühineda toimivaks tegutsevaks kogukonnaks, mitte vaid puudustele osutavaks virisemiskonnaks.

Kogukonna areng sõltub suuresti omavaheliste suhete tugevusest. Usaldus, koostöö ja üksteise toetamine on iga eduka kogukonna alus. Oluline on ära kasutada ja väärtustada kogukonnas juba olemasolevaid ressursse ja tugevusi. See hõlmab nii materiaalseid vahendeid, oskusi, teadmisi kui ka inimressursse. Edukasse kogukonda kaasatakse kõik elanikud, olenemata taustast või oskustest. Igaühel on midagi väärtuslikku panustada ja igaühe panust hinnatakse. Kui liikmed on kaasatud oma kogukonda puudutavate otsuste tegemisse, siis on nad rohkem motiveeritud tegutsema. Kuid kogukond vajab siiski eestvedajaid, kes selle kogukonna kokku tooks, liikmed kaasaks, et kogukond hakkaks üldse toimima. Eestvedajad toovad paratamatult kaasa oma suhtumised ja eelarvamused, mille tõttu ei pruugita kaasata võrdväärselt kõiki inimesi.

See, mis toimib ühes kohas, ei pruugi toimida teises. Seetõttu võib tekkida probleeme kogukonnas, kui välised instantsid suruvad peale mingi lahenduse kui ainuõige. Välised otsustajad peaksid toetama nende algatusi, mitte sundima peale enda omi, kuid bürokraatidel on raske lasta võimu käest. Kogukondade toetamine ja usaldamine on oluline, sest see aitab neil oma sisemist potentsiaali rakendada. Oma tugevusi ja ressursse tundev kogukond suudab leida nutikaid lahendusi ettetulevatele probleemidele ja paremini toime tulla ootamatute kriisidega, nagu looduskatastroofid või majanduslangus. Kui igaühe panust hinnatakse, tunnevad inimesed end väärtustatuna ja on motiveeritud panustama veelgi enam.

Kogukonna arendamine toimib paremini väikestes piirkondades, kus inimesed tunnevad üksteist. Kahjuks on tänapäeval levinud enesekesksed hoiakud ja anonüümne elustiil. Inimesed on kaotanud sideme oma naabruskonnaga ja keskendunud tarbimisele, püüdes leida õnne asjadest. Nad ostavad tooteid ja teenuseid mitte vajadusest, vaid soovidest ajendatuna, olles manipuleerimisele vastuvõtlikud. See probleem ei ole vaid linnades, vaid esineb ka külades, kus traditsioonilised kogukonnad on hääbunud. Sageli inimesed on ükskõiksed, ei märka teisi enda kõrval ning ei hooli, mis nende ümber toimub. See süvendab üksildust ja probleemide laienemist ühiskonnas tervikuna.  

Vandemehest sarimõrvar

10./38. Kolmteist (Ko1mt3ist)

Autor: Steve Cavanagh

Tõlkija: Kaja Riikoja

Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2023

362lk./2247lk./7243lk.

Lugemise väljakutse: 12. Vaba teema. Loe raamatut, mis ei sobi ühegi teise väljakutse punkti alla.

Hollywoodi staar Robert Solomonile esitatakse süüdistus oma kauni naise jõhkras mõrvas. See on sajandi kuulsuste mõrvaprotsess ja Roberti kaitsjad soovivad oma meeskonda ühte inimest: petturist advokaadiks saanud Eddie Flynni. Ta tahab olla veendunud, et Robert ei ole mõrvar enne kui asub ta kaitsele. Samal ajal on tal eelmise protsessi võidu tõttu politseinike üle kana kitkuda just nende korrumpeerunud politseinikega ning see ei möödu valutult. Lugeja teab algusest peale, et Robert on süütu. Ja tapjaks on sarimõrvar. Lugeja teab isegi tema nime ja elulugu lapsepõlvest. Käib temaga kaasas uutel mõrvadel. Ainus, mida lugeja ei tea, on see, kelle identideedi on seekord mõrvar omale võtnud ja kuidas ning millal suudab Eddie ta peatada. Üks ääretult laibarohke krimi. Põnevust on küllaldaselt isegi teades, kes see sarimõrvar on. Raamatus ongi peatükid sarimõrvari mõtetest ja tegudest vaheldumisi Eddie poolsete mõtete ja tegutsemiste ning kohtusaalis toimuvaga. Ramatul on tegelikult ka eelnev osa "Kaitse", kuid uus raamat on täiesti eraldi loetav sellest. Ainult vihjed Eddie perekonnaprobleemidele on eelmises raamatus toimuvaga seotud. Ma olen seda eelnevat raamatut lugenud, aga avastasin selle kirjaniku nime järgi alles peale lugemist otsides, kas temalt on eesti keeles veel midagi ilmunud ja raamatu kaanepilt tundus väga tuttav, tutvustuse ja oma blogist postituse läbilugemisel tuli enam-vähem sisu meelde. Raamat oli pingeline ja põnev, teistmoodi kui tavalised tüüpilised krimid, täitsa võib soovitada julmemate ja verisemate krimide lugejatele. 

Mürgine ravim või raviv mürk?

9./37. Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid

Sari: Elav teadus 

Autor: Neil Bradbury

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

232lk./1885lk./6881lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #3 (teadus)

 

Elu ja surm. Ravim ja mürk. Kahed äärmused. Ravim võib samas olla mürgiks ja mürk ravimiks. Oleneb kogusest, kasutusviisist ja inimorganismi olukorrast.  Selle raamatu kangelased on insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor. Mürkide toime uurimine on andnud teadlastele uusi teadmisi inimkeha sisemiste mehhanismide kohta ning see on võimaldanud luua uusi ja tõhusaid ravimeid. Uurimistöö sõrmkübara mürkide mõjust tipnes südameravimi loomisega, teadmised belladonna kohta aitavad ravida mitut häda, sh isegi keemiarelva kahjustusi. Ükski keemiline ühend pole loomuomaselt hea ega halb, oluline on, milleks seda kasutatakse ja milline on tõhus doos. Olgu eesmärk siis elu võtta või säilitada. Mürkide kasutamine raviks nõuab suurt ettevaatlikkust. Tõhus doos ja toksiline doos on sageli väga lähedased, mistõttu on oluline jälgida annustamist ja võimalikke kõrvaltoimeid. Mürke on ajaloo jooksul kasutatud ka paljudes kurikuulsates mürgitusjuhtumides. Raamatus on ohtrasti näited, mis muutsid lugemise põnevamaks, eriti kuna mitmed lood on juba varasemalt läbi ajakirjanduse või raamatute tuttavad. Minu jaoks väga huvitav lugemine. Haakus alles hiljuti loetud raamatuga "Kurjad taimed", kuidas igal aastal väga paljud inimesed hukkuvad kogemata puutudes kokku mürgiste taimedega.

Me kolmekesi tuleme Põhjamaalt

8./36. Ellujääjad

Sari: Põhjamaade romaan  

Autor: Alex Schulman

Tõlkija: Ruth Laidmets

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

216lk./1653lk./6649lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"

Raamatus on kaks aega, olevik, mis kulgeb aga tagant ettepoole ja sinna vahele minevik, mis on seotud olevikuga. Olevikus on kolm venda, kes matavad oma ema ja seetõttu sõidavad tagasi oma lapsepõlve maadele. Ning kuidas seoses sellega kõik meelde tuleb. Kuidas oli vendade suhe ja olemised lapsepõlves ja kuidas on need muutunud ajas. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lõpuks jõuavad mõlemad lood välja sõlmpunktini, kus kõik muutus, mis oli sõlmeks. Kui alguses väga häiris see tagurpidi liikuvad oleviku sündmused, siis lõpppunkti jõudes sain aru, miks valis kirjanik just sellise formaadi. Ja kui lõpuni jõudis, siis hakkas see raamat mulle rohkem meeldima kui lugedes. Ja ka peale lugemist on vaikselt ikka mõtted raamatu juurde tagasi läinud. Kuidas miski võib keerata elu peapeale ja kuidas kolm ühe pere venda võivad ikka olla täiesti erinevad oma mõtetelt ja tegudelt nii lastena kui täiskasvanutena. Lemmikute hulka ei jõua, aga ei kahetse, et lugesin.

Kui minevik ja olevik kokkupõrkavad

7./35. Sanatoorium

Sari: Detektiiv Elin Warner #1

Autor: Sarah Pearse

Tõlkija: Evi Eiche

Kirjastus: Helios 2022

399lk./1437lk./6433lk.

 

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 veebruar: Suletud ruumi krimka

 

Tegevus toimub Šveitsi mägedes kahetuhande meetri kõrgusel kunagises tuberkuloosisanatooriumis, mis nüüdseks on ümberehitatud hotelliks. Hotelli viib vaid üks kitsas mägitee ning juba raamatu alguses algab lumetorm, millele järgneb laviin, mis matab tee enda alla muutes ligipääsu võimatuks. Jätkuva tormi tõttu ei saa ka helikopter sõita hotelli juurde. Suurem osa seltskonnast jõutakse enne evakueerida, kuid jäävad mõned  külastajad ja hotellipersonal. Isoleeritud, kuid muljet avaldav pelgupaik kõrgel Šveitsi Alpides on viimane koht, kus Elin Warner olla tahab kuid kui tema vahepeal võõraks jäänud vend Isaac ja tolle sõbratar Laure kutsuvad teda mägihotelli kihluspeole, pole Elinil põhjust seda kutset tagasi lükata. Elin tunneb otsekohe rahutust – selles hotellis on midagi, mis teda ärevaks teeb. Ja siis kaob Laure ning siis leitakse esimene laip... Kas mõrvar on endiselt hotellis ja kes ta on? Elin üritab hakata uurima kuigi teda jälitavad tema deemonid varasemast elust ning ta on oma uurijatöös Inglismaal võtnud pika puhkuse peale viimast rasket katsumust. Ning siis hakkab selguma, et olevik ja minevik on väga tõsiselt omavahel seotud, kunagised teod mõjutavad olevikku ning sellele järgneb kättemaks, kus kannatavad vahel ka need, kes pole üldse süüdi.

Raamat oli üsna tempokas ja põnev, mitmete keerdkäikudega ning ka ajalooline osa oli huviäratav, sest ma usun, et see ei olnud väljamõeldis, vaid sellel oli reaalne ajalooline alus. Mulle meeldis ja julgen soovitada. 

Millised olid II maailmasõja äärmused?

6./34. Teise maailmasõja kurioosumid, äpardused ja rekordid

Sari: Imeline ajalugu

Autorid: Mati Õun, Hanno Ojalo

Kirjastus: Äripäev 2019

151lk./1038lk./6034lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #2 (ajalugu)

 

Sõda on kindlasti üks äärmus, aga siin raamatus on kirjas Teise maailmasõja äärmused: kurioosumid, äpardused ja rekordid.  Teise maailmasõja lõpust on möödas ligi kolmveerand sajandit, ent ometi ei anna see koletu ajajärk meile ikka veel asu. Kuidas saaksimegi unustada seda metsikust, mis röövis üle 50 miljoni inimhinge, hävitas tuhandeid linnu ja külasid ning miljardite eest vara. Selles raamatus ei ole aga kajastatud sõjakäik ja lahingud. Siin on võetud vaatluse alla selle sõja äärmused. Raamat algab hiigelehitiste peatükiga. Ka sõja ajal ehitati, aga siis ikka neid sõjas vajaminevaid kaitserajatisi ja punkreid. Räägitakse nii Hitleri, Stalini kui allveelaevade punkritest ja õhutõrjetornidest. Järgmises peatükis on vaatluse all superrelvad, ikka need kõige, kõige suuremad ja võimsamad, millest osa siiski rindele üldse ei jõudnud seoses oma gigantsusega. Edasi tuli vaatluse alla eriüksused, spioonid, diversandid ja partisanid. Ning oma peatüki said ka blufimehed. Kui peale sõda hakati uurima neid sõjakangelasi ja nende sõjaajal kirja saanud tapmisi/hävitamisi, mille eest autasud rinda riputati, siis tegelikkus ei vastanud sugugi jutule. Sageli hävitati mõni sõjamasin, mida sellele rindele üldse ei olnud jõudnudki. Või kas pommitava lennuki piloot jõuab ülelennul ikka täpselt kokku lugeda, mitu tanki ta nüüd hävitas oma pommidega? Raamatus oli veel kõikvõimalikke äpardusi ja ebaõnnestunud või käpardlikke plaane, mille tõttu said väga paljud surma. Kuid kirjas oli ka nii tavapärast nagu söömine - toidutalongid ja normid eri riikides sõja ajal. Kui suured olid haide pidusöögid merelahingute ajal. Ja millal ikka lõppes sõda? Kas 1945 kui riigi kapituleerusid või 1974 kui Aasia džunglis viimased Jaapani sõdurid lõpuks uskuma jäid, et sõda on lõppenud ja alla andsid?

Täitsa huvitav raamat oli ja autorid olid sisse toonud ka sõjategevuse Eestimaal. Ka siin toimus nii mõndagi kuriooset. Teise maailmasõja suurimad merelahingud Leyte ja Juminda. Autorite arvates siiski suurima hukkunute arvuga on Juminda - 65 laeva ja 15000 hukkunut. Selles raamatus oli nii seda, mida ma teadsin, kui ka mitmeid uusi fakte. Täitsa huvitav lugemine oli, täis äärmuseid.

Mõnusa sajuilmaga on mõnus lugeda

5./33. Mõnus sajuilm

Autor: Jukka Itkonen

Tõlkija: Leelo Tungal

Illustraator: Meelis Arulepp

Kirjastus: Tammerraamat 2013

72lk./887lk./5883lk.

 

Soome kirjanduse väljakutse veebruar: Soome luule

 

Eestikeelsesse lasteluule valikkogusse «Mõnus sajuilm» on Leelo Tungal valinud ja tõlkinud luuletusi soome kirjaniku Jukka Itkoneni (1951) loomingust. Ja need luuletused on täiega vahvad ja lastepärased. On sõnamänge ja uitmõtteid, on riime ja riimumatusi. On lõbu ja nalja. On väga lühikesi ja parajalt pikki. Üks igati tore lasteluule raamat. Au ja kiitus tõlkijale, kes on need nii vahvasti eesti keelseteks ümber teinud. Minu arust luuletamine on üks, tõlkimine teine, aga luule tõlkimine on hoopis palju enamat kui luuletamine ja tõlkimine kokku. Mina soovitan, nii suurtele kui väikestele.

 

Mõnus sajuilm 

 

Siis, kui kaoksid kogemata 

piisatumalt veed, 

jääksime kõik pesemata

 ega keedaks teed. 

 

Oleksid siis tolmualad

 kõik me ujulad, 

ja kas liiva sees siis kalad 

üldse ujuvad?

 

 Aga meie metsasalud, 

loomad ja kõik muud?

 Kuivaksid nad püstijalu – 

alles jääks vaid luud!

 

 Kui nüüd paduvihma sajab,

 ilm näib veidi külm, 

võid sa mõelda samal ajal: 

«Mõnus sajuilm!»

Eesti muusika ajaloos on laulupidudel väga tähtis koht

4./32. Laulupeorahvaks saamise lugu. Tähtsündmusi laulupidude ajaloost 1869-2014

Koostanud Alari Kasemaa

Kirjastus: Cum Laude 2014

120lk./815lk./5811lk.

Eesti ajaloo väljakutse veebruar: Eesti muusika ajalugu

Eesti muusika ajalugu ei saa kuidagi ilma laulupidudeta. 

Meie laulupeod on algusest peale olnud seotud meie rahva ja riigi saamislooga – alates esimesest sammust täpselt tosin aastat enne esimest laulupidu, kui Johann Voldemar Jannsen esmakordselt meid kõnetas oma ajalehes Pärnu Postimees 17. juunil 1857 eesti rahvana. Kaksteist aastat hiljem 17. juunil saabusid Tartusse esimesed laulupeolised. Ja esimene laulupidu ei jäänud viimaseks, see oli niivõrd oluline eesti rahvale, et see jäi kestma läbi erinevate riigikordade ja kestab ka edasi. Laulupeod said alguse kui Eesti oli Vene tsaaririigi koosseisus, kestis Eesti Wabariigi ajal, ka nõukogude võim ei suutnud seda traditsiooni hävitada ning see kestab ka tänases Eesti Vabariigis. Raamatuke annab ülevaate igast laulupeost, kes olid juhid, kus ja millal toimus, palju oli osavõtjaid, mis oli selle laulupeo kõige olulisemad sündmused ja laulud. Lühike kiire ülevaade laulupidude ajaloost, eesti muusika pikast ajaloost.

Äärmused loomade hulgas ehk loomadest rekordiomanikud

3./31. Loomade rekordid

Autor: Martin Jenkins

Illustraator: Tor Freeman

Tõlkija: Ilme Rääk

Kirjastus: Koolibri 2019

77lk./695lk./5691lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #1 (lasteraamat)

Igasugused rekordid on alati mingid äärmused, milleni teised ei küündi. Vähemalt sel hetkel ei ole küündinud. Aga rekordeid purustatakse ja viiakse neid üha kaugemale, seega ka äärmuste piire nihutatakse aina kaugemale. Mitte ainult inimesed ei püstita rekordeid, vaid ka loomad.

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.

Ja mille eest siis saab auhindu?

• Nutikaim arhitekt
• Uhkeim pulmatants
• Oskuslikum tööriistade kasutaja
• Kiireim õhulend 
• Säravaim valgustaja
• Lahedaim paps
• Aasta ema
• Truu paarisuhe
• Vanavanaema
• Mullaparandaja
• Uuendusmeelne põlluharija
• Süvasukelduja
• Võrratu lakk
• Eriti pikk ja kleepuv keel
• Pikim rändeteekond
• Parim vingerdaja
• Kaugekõne
• Pikk jalgsimatk
• Öine vigurlend
• Täpseim haisupomm
• Ohustatud kütt
• Parim särts
• Kõige pirtsakam sööja
• Töökangelane
• Maaalune kogukond
• Imepärane duo
• Meeskondlik jaht
• Võimsad hambad
• Osavaim ketraja ja kuduja
• Maailma parim hüppaja
• Võrratu graatsiline kõnnak
• Surmava ilu
• Parima jäljendaja
• Parima ehmataja
• Väsimatu trummilööja
• Kõrvulukustava konnakoori
• Ülikiire sprinteri
• Väikese aga tugeva
• Jäätmekäitluse
• Pikaealisuse
• Muljet avaldava muna
• Peitusemängu
• Parima silmamoondaja
• Mimikrimeistri
• Taimede järeleaimaja
• Koletute kombitsate
• Imelise uueneja
• Raskeima karbi
• Põhjanaba 

Oskate igale kategooriale loomanime taha panna? Vaevalt küll, seega ei jää muud üle kui seda vahvat lasteraamatut lugeda, kus räägitaksegi nendest loomadest, kes mingit auhinda väärivad, sest nad on loomariigi need äärmused, rekordikandjad ja auhinnasaajad. Loomad, kes erinevad teistest oma võimete poolest. Iga looma kohta on väike iseloomustus, kes ta selline on ja mis ta eriliseks teeb. Oli huvitav ka lapsest natuke suuremale inimesele lugeda. Raamatus on ka mõnusad pildid. Väiksematele lastele üks tore raamat loomadest.

Kes on need vaiksed inimesed, kes elavad meie kõrval?

2./30. Vaiksed inimesed

Autor: Paul Cleave

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023

352 lk./618lk./5614lk.

Lugemise väljakutse 2024: 1. Raamat, mille autor on pärit riigist, kuhu tahaksid reisida

No see on nüüd minu jaoks selline subjektiivne teema, sest kui võib olla mõned eksreemsed ja sõjalised riigid välja jätta, siis ma tahaks ikka igale poole muudkui reisida kui ainult aega ja rahalisi vahendeid oleks. Ja Uus-Meremaa võiks ju täitsa põnev reisisihtkoht küll olla. Loodetavasti seal kõik ei ole nii hull, kui selles raamatus. 

Cameron ja Lisa Murdoch on edukad krimikirjanikud, kes elavad Uus-Meremaal Christchurchis. Nad on õnnelikus abielus ja nende raamatud on kogu maailmas edetabelite tipus. Kirjanikepaar on aastaid nautinud avalikkuse heatahtlikku tähelepanu ning nad on naljaga pooleks öelnud, et keegi ei tea neist paremini, kuidas politseid üle kavaldada ja kuriteost puhtalt pääseda. Muretu fassaadi taga on menukal paaril aga varjul südamevalu - nende seitsmeaastane poeg Zach on keeruline laps ja seetõttu on tema kasvatamine vanematele nii majanduslik kui ka emotsionaalne koorem. Kui Zach ühel õhtul räägib kodust ärajooksmisest ja järgmisel päeval ongi kadunud, peab politsei ja avalikkus seda paari sepitsuseks, et tõestada, mida nad on kogu aeg rääkinud - nende raamatutes kirjeldatud täiuslikku kuritegu on võimalik sooritada ka päriselus. Kuna tõendid viitavad sellele, et poiss ei lahkunud kodust vabatahtlikult, hakatakse Cameroni ja Lisat kahtlustama oma lapse tapmises.

Hoiatan, tegemist on kohutava raamatuga. See on nii painajalik ja emotsionaalne, et ühel hetkel ei hakka ainult tegelastel katus sõitma, vaid isegi lugejatel. Mina igatahes pidin selle ööks käest ära panema, sest muidu ma oleks terve öö vist üritanud mõnda tegelast seal maha lüüa. Kas ta raamatus pääses eluga või ei, seda ei saa teile avalikustada, aga kui loete, siis ma arvan, et saate aru, kellest ma räägin. Kuidas kättemaks võib inimese pimestada ja kuidas ta hakkab oma vandenõuteooriaid reaalsusest otsima nii, et kõik tundubki olema just nii, nagu ta mõtleb. Kuidas on võimalik inimhulkadega manipuleerida. Kuidas massipsühhoos võimust võtab ja jäädakse pimesi uskuma kõike, mida räägitakse. Ja peale selle lugemist te suhtute ajakirjandusse tunduvamalt kriitilisemalt. No ja politsei... see ju koosneb ka inimestest ning neilgi on kerge mustade prillide ettetekkimisele, kui kõik asitõendid muudkui viitavad vaid ühele ja samale. 

Igatahes ühel hetkel ma pidin pooleli jätma, sest mu arust see raamat läks lihtsalt niivõrd võimatuks kätte ära, aga kui olin oma vererõhu tagasi normi maganud ja emotsioonid maharahustanud, siis viimane kolmandik läks juba väga pöördeliseks ja juhtus nii mõndagi. Selguse sai muidugi ka majja, kes siis ikka oli süüdlane ja miks see juhtus. Kuidas plaanidel on kombeks minna teisiti kui plaanitud, kuidas kandilised pulgad peavad mahtuma ümaratesse aukudesse ja mis siis on maailmas kõige olulisemad asjad. Mina igatahes soovitan, aga ka hoiatan, et ei ole emotsionaalselt kerge lugemine. 

Apteeker tegutseb taas

Tehisintellekti arvamus Tallinna raeapteegist ja Melchiorist

1./29. Apteeker Melchiori apokrüüfid

Sari: Kriminaalne raamatukogu 3

Autor: Indrek Hargla

Kirjastus: Raudhargla OÜ

266lk./266lk./5262lk.

Lugemise väljakutse 2024: 13. Raamat, mis oli Apolli või Rahva Raamatu 2023.aasta top 10-s

Kogumikus on kolm keskaegset mõrvalugu, milles tegutseb Tallinna apteeker Melchior Wakenstede. Esimene lugu toimub Tallinnas, teise ajaks on ta pagenud Tartu ning kolmandal poja otsingutel sattunud Gotlandi saarele. Esimeses loos „Kolm tilka verd“ Melchiori kohtub ühe kummalise noormehega, kelle kohta paljud arvavad, et ta on Saatana teener. Lühiromaanis „Pesunaiste tsunfti emand“ on tema lahendada vana aadlisuguvõsade vaenu saladus. Kolmandas loos „Taani printsi vaim“ on Melchior Kalmari uniooni kuninga Eriku õukonnas, ja peab lahendama mõistatuse, kas tõesti on ammusurnud printsi kummitus tapnud ühe kuninga nõuniku. Peale filmide vaatamist raamatut lugedes mu peas tekkivas filmis räägib Melchior millegipärast Märten Metsaviiru häälega ja kõigele lisaks näeb kangesti tema moodi välja ka veel. Kuigi ma filmides paljude asjadega ei nõustunud, siis peaosalise valik on minu jaoks küll täiesti täkkesse, ta sobitub selleks tegelaseks ka minu peas lugedes tekkivatesse piltidesse/filmi. Lühilood ei olnud minu jaoks just need päris oodatud lood, jäid kuidagi kahvatuteks, aga vähemalt on kirjalik lubadus nüüd, et 8.osa raamatusarjast on ilmumise poole teel. 

Jaanuar 2024 kokkuvõte

Raamatuid: 28

Lehekülgi: 4996

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 161

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 178

 

Kõige õhem raamat: 32

Kõige paksem raamat: 392

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 9

Muid väljakutseid loetud:

. Koduriiul 1

. Kolmjalga 9

. Soome kirjandus 1

. Ulme kirjandus 1

. Eesti ajalugu 1

. krimikirjandus 1

. LuuleViis 5

Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 20

Enim loetud kirjanik: Els Heinsalu (4)

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 18

Enim loetud kirjastus:  Eesti Raamat (6), Argo Kirjastus (6)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 5

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (15)

 

Vanim raamat ilmunud: 1942

Uusim raamat ilmunud: 2023

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 7

Raamatukogust laenatud: 19

Loetud e-raamatuid: 2

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,50

10 palli saanud raamatud: Part lendab edasi, Unelaul, Rõngu roimad