Blogi raamatutest, teatrist, kinost, näitustest, muudest tegemistest
2023 Hispaania keelse kirjanduse kokkuvõte
Selle jooksul loetud:
* 12 raamatut
* 1934 lehekülge
* 11 kirjanikku
* 5 riigi autorid
* vanim raamat 1983
* uusim raamat 2023
* kehvem raamat sai hindeks 2
* parim raamat sai hindeks 10 (tegelikult 2 raamatut sai selle hinde): Kolmnurkkübar ja Metsaline
* keskmine hinne 7,16
Nähtamatu mürk tapab nähtavalt ja isegi päästekauguse niidist pole alati abi
Hispaania keelse kirjanduse väljakutse detsember: vabalt valitud hispaania keelse kirjaniku teos
Vaatasin kõigepealt, kas mul on mingi lugemata hispaania keelse autori raamat kodus ja leidsingi selle raamatu. Tegemist Argentiina kirjanikuga. Algselt pani õlgu kehitama ja tuli mõte, et mulle ikka üldse need Lõuna-Ameerika kirjanikud ei sobi. Aga mida edasi, seda rohkem hakkas tekst minus tööle ja peale lõpetamist jäi midagi, mis pani taas sellele raamatukesele mõtlema. Raamat on lühike, aga probleem, millest räägib on suur. Kusjuures ta otseselt üldse sellest ei kirjuta, aga see lugu on tükk, mida sa hakkad oma teadmistes globaalses mastaabis nägema. Selle raamatu kohta võiks isegi öelda, et vaga vesi, sügav põhi ja kui lugedes ei tundu, et sa sinna vette vajud, siis lõpetades avastad, et oled üleni vee all tegelikult. Seega tuleb välja, et mõni Lõuna-Ameerika kirjanik ikka sobib.
Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista. Nähtamatu mürk tapab siiski nähtavalt. Teine teema on ema ja lapse suhe, kelle vahel on nähtamatu niit, mis võib aeg ajalt muutuda ka üsna nähtavaks kõrvalseisjatele. Mulle meeldis mu jaoks uus sõna seal - päästekauguse niit.
Kes on kronoobid ja faamad?
Pilt Goodreads lehelt Glenn Russelli arvustuse juurest |
Hispaania kirjanduse klassika
Kuuba transvestismist
Baskimaa taeva all
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse august: Hispaania vähemusrahvaste kirjandus: baski või katalaani kirjanik.
Baski moodsa kirjanduse klassik Bernardo Atxaga vaatleb oma lühiromaanis
Baskimaa iseseisvuse eest võidelnud organisatsiooni ETA tegevuse
järelmeid, keskendudes ühe endise liikme saatusele.
37-aastane äsja vanglast vabanenud naine asub teele kodulinna, üksi ja pinevil. Kuid mitte kõik tema kaasreisijad pole selles bussis juhuslikult ning
minevikust tulevikku ei pääse sama muretult kiirteed mööda kihutades
nagu Barcelonast Bilbaosse.
Raamatus on nii naise mälestusi vanglas viibitud ajast, ajast ja tegevusest enne vanglat kui ootust ja lootust edasiseks, samuti kokkupuuted bussis olevate isikutega. Tegelikult selles lühikeses loos ei toimu ühest küljest eriti midagi, samas on seal väga palju, seda just vaimses pooles. Saame veidi aimu, kes see naine on ja mis oleks tema soovid, samas millised on valikud, mis talle peale sunnitakse. Kas ta on vaba tegema ise oma valikuid, või mitte. Mis on soovid ja mis on reaalsus. Ma usun, et bask suudab sellest raamatust lugeda ridade vahelt hoopis rohkem kui meie, kes sellest mingil määral on kuulnud, aga kes tegeliku ETA aegse eluga seal pole kokku puutunud. Ja ausalt öeldes, ega ma ei tea ka kuigi palju üldse sellest, kes need baskid on ja olid. Raamatu lõpus olevas saatesõnas küll tõlkija valgustab natuke seda. Raamat oli üsna huvitavalt kirja pandud, aga pigem neile, kellele meeldivad psühholoogilised raamatud. Kes eelistab tapmist ja tagaajamist, kärtsu ja mürtsu, siis seda sellest raamatust ei leia.
Metsaline märatseb Madriidis
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse juuli: kriminaalse süžeega romaan
Mõned oskavad kohe sündides põnevaid raamatuid kirjutada. Carmen Mola sündis 2017. aasta kevadel Madridis. Tegelikult peituvad Carmeni taga ühiselt Jorge Díaz, Agustín Martínez ja Antonio Mercero. Kolm meest annavad kokku siis ühe naise!
Raamat ise on väga põnev, aga mitte nõrganärvilistele. Aasta 1834 ja Madriid. Kooleraepideemia, mille tekke- ja edasikandumise põhjust ei osatud tol ajal veel seletada. Arvati, et mungad annavad tänavalastele mürgipulbrit, mille need siis avalikesse veevõtu kohtadesse ja purskkaevudesse raputavad, et inimesed haigeks jääksid. Surmatoov haigus pole aga
ainus, mis selle elanikke hirmutab: äärelinnades ilmuvad lagedale
tütarlaste surnukehad, kellest keegi ei näi puudust tundvat. Kõik
kuulujutud osutavad Metsalisele, olendile, keda keegi pole näinud, aga
keda kõik kardavad. Kas tegu on loomaga või inimesega? Kui sureb koolerasse kahe tüdruku, Lucia ja Clara, ema, siis peavad tüdrukud ise toime tulema. 14.aastane Lucia peab suutma toita ennast ja oma nooremat õde ning see pole kerge. Ning siis kaob Clara, Metsaline on ta kaasa viinud, kuid kas see on Lucia süü? Õde alustab meeleheitlikke õe otsinguid ning abiks on talle mitmed värvikad kujud. Raamat on väga pingeline, vägivaldne, kohati õudne, eriti kui mõelda ennast tolleaegsesse Hispaaniasse, kus inimelul ei olnud hinda, eriti veel kui selleks oli üks vaene orvust tütarlaps. Müsteeriumi niidistik viib kahe ristatud sauaga kuldsõrmuseni, mida kõik ihaldavad ja mille nimel on nii mõnigi valmis tapma. Ja kõik pole need, kes nad esmasel pilgul tunduvad olema, väga paljud elavad kaksikelu. Ajalooline taust andis sellele raamatule palju juurde. Minu arust väga head kirjeldused linnast ning tolleaegsest elust. Mina soovitan, aga samas hoiatan, tegu ei ole kerge raamatuga ning surma ja vägivalda on rohkem kui rubla eest (või peaks tänapäeval ütlema, et rohkem kui euro eest?).
Tõepärane lugu sündmusest, millest lauldakse romanssides, on nüüd kirja pandud nii, nagu kõik juhtus
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse juuni: tõlkinud Ruth Lias
19. sajandi hispaania proosa populaarseima autori Pedro Antonio de Alarconi (1833-1891) ülemaailmselt tuntud lühiromaani aluseks on rahvajutt solvatud abielumehest, kes maksab kätte samas vääringus.
Lugemise ajal tuli kogu aeg ette, et see lugu oleks üks hea (suve)näidend. Peale lugemist leidsingi lisast, et selle alusel on loodud koomiline ooper, ballett, ooper-farss ja film. Lugu oli lõbus oma keerdkäikude ja tegelaste arusaamade ning arusaamatusega. Nagu tolleaegsetes lugudes ikka, nii oli ka selles oma õpetustera sees, mitte ainult lõbus jutuke. Lugemine kiire ja ladus ning raamat sedavõrd lühike, et sai lugeda ühe hingetõmbega, seda vahepeal käest panemata. Taas raamat, mis väga meeldis, aga mida ma poleks kunagi ilma väljakutseta kätte võtnud. Ja väljakutsesse sattus ka pooleldi juhuslikult, sest algselt plaanisin lugeda hoopis mingit teist sobivat raamatut, kuid toda polnud hetkel raamatukogust võtta, tegin siis asenduse ja üldse ei kahetse. Mulle väga meeldis, soovitan.
Hispaania lumi?
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse mai: Elus oleva Hispaania kirjaniku raamat
Hispaania kirjaniku (sünd. 1961) näiliselt kerges ja mänglevas laadis kriminaalromaan, mis lisaks mõrvaloole jutustab lugude sepitsemise käänulisest teest.
Tegelikult ma isegi ei tea, kas tegu ikka oli päris kriminaalromaaniga. Ok, mõrv toimus, ju siis oli. Rohkem pigem psühholoogiline romaan manipulatsioonist, üksindusest, armastusest, kirjaniku loomevaevadest, üksinduse tragöödiast. Kohe alguses lubatakse, et toimub mõrv, aga sa ei saa teada, kes on kes, kes kogu loo jutustab, kas mõrvar või kõrvalseisja. Tegelikult ka peale raamatut jääb kohati mõte, et kas see juhtus tegelikult või oli see loos, mida üks tegelane kirjutas. Kogu lugu muudkui kruttis ja kruttis, kord ühest kohast, siis järsku juba järgmisest kohast. Kord said spiraalid oma teel kokku, siis läksid taas lahku. Või äkki oligi kogu lugu lihtsalt üks järjekordne väljamõeldud lugu, millest kolm meest kohvikus arutasid? Igatahes selline psühholoogiline raamat pigem, kes päris korralikku kriminulli otsib, see kindlasti siit ei leia.
Olendid, keda inimkond on sajandite jooksul ettekujutanud
5./69. Kujuteldavate olendite raamat
Kuuba eluolust krimiraamatu taustal
8./43. Havanna tuuled
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse märts: Raamat, mille tegevus toimub XX sajandi Hispaanias või mõnes Ladina-Ameerika riigis
Tegevus toimus Kuubas, Havannas. Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja.
Sellesse raamatusse on üritatud kokku panna väga mitmed žanrid. Krimiromaan. Armastusromaan. Eluolu kirjeldus Kuubas 1980ndatel. Romaan sõprusest. Romaan lapsepõlve ja noorukiea nostalgiast. Kõike on ja samas pole see otseselt neist ükski. Krimiromaani alla vist kuulub, aga minu arust see uurimine jäi kohati vägai tahaplaanile ja pigem ma nimetaks seda suhteromaaniks. Sest ka selles krimiloos oli olulisem just taust, miks selline asi jutus, miks tapeti noor kooliõpetaja, kes ta tegelikult oli. Kohati olid minu jaoks jube lohisevad laused. Ühest lausest oleks kohe mitu saanud teha, aga ma olen tähele pannud, et seda esineb ka teiste Ladina-Ameerika autorite juures. Kriminullina ei olnud see minu maitse, aga kui võtta seda rohkem Kuuba eluolu ja suhteid kirjeldava teosena, siis oli täiesti loetav ja kohati isegi huvitav. Just see, kuidas vaatamata elusaatusele säilis koolipoiste sõprus tugevalt ka siis, kui positest olid saanud mehed. Ma ausalt ei teagi, kas olen kunagi midagi lugenud Kuuba kirjanikult, pigem vist isegi mitte, seega tuli väljakutse kasuks ja sain ka sealse elustiili ja olemisega tuttavamaks. Eriti kontrastne oli lugemine kuna lugesin samal ajal paralleelselt ka Jaapani eluolu.
Poesia chilena
3./21. Lõunatuuled / Vientos del sur II
Koostaja Marcelo Gatica Bravo
Autorid 15 Tšiili luuletajat
Tõlkinud Mariliin Vassenin
Illustreeritud Izak One
Kirjastanud Marcelo Gatica Bravo 2018
62lk./576lk./4932lk.
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse veebruar: Hispaaniakeelse kirjaniku luule- või aforismikogu
Miks lugeda ühe luuletaja teost kui saab korraga tutvuda 15 luuletaja loominguga. Tšiilist tean väga vähe ja Tšiili luulest peaaegu üldse mitte. Kõik 15 nime olid täiesti tundmatud. Igalt oli üks luuletus. Paralleelselt hispaania ja eesti keeles. Tunnistan, poole raamatust jätsin lugemata, isegi ei üritanud seda hispaania keelt veerida. Aru ei oleks ikka midagi saanud. Eesti keelsed lugesin ilusti läbi. Mõned ei meeldinud. Mõned panid õlgu kehitama. Mõned meeldisid. Paar tükki meeldis kohe nii väga, et peale raamatu lõpetamist otsisin üles ja lugesin uuesti läbi. Natuke sain nüüd igatahes selle riigi luulest aimu, aga seda pigem nüüdisluule osas, vanemat ja klassikalisemat tuleb mujalt mõnel teisel korral lugeda. Sama palju aega kui luule lugemisele (või isegi rohkem) kulus aga raamatus olevate piltide vaatamisele. Minu jaoks oligi see pigem kunstiraamat, kus luuletused sees kui luuleraamat, kus pildid sees. Pildid meeldisid väga, kõik olid täpselt luuletustesse ka, mitte ei oldud mingeid suvalisi pilte lihtsalt pandud, vaid olidki maalitud luuletuste alusel. Soovitan. Väga ilus raamat.
TAHES-TAHTMATA
Cristina Chain
Kirjad Diegole
Rivera maalid: internet, kujundusgraafika: Daire |
5. Kallis Diego, Sind embab Quiela
Autor Elena Poniatowska
Tõlkinud Mari Laan
Kirjastus Toledo kirjastus 2014
88lk./910lk.
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse jaanuar: Ladina-Ameerika naiskirjaniku raamat
Héléne Elizabeth Louise Amelie Paula Dolores Poniatowska Amor, tuntud kui Elena Poniatowska (sündinud 19. mail 1932 Prantsusmaal Pariisis), on Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik. Ta on viljelenud peaaegu kõiki kirjandusžanre, sealhulgas romaane, novelle, luulet, esseesid, kroonikaid, lastejutte ja teatriadaptsioone. Tema looming peegeldab üldjoones Mehhikot ja mehhiklaste elu. Poniatowska on pälvinud Cervantese kirjandusauhinna.
Diego María de la Concepción Juan Nepomuceno Estanislao de la Rivera y Barrientos Acosta y Rodríguez, tuntud kui Diego Rivera (8. detsember 1886 – 24. november 1957) oli kuulsaim Mehhiko muralist ja monumentalist. Rivera elas aastatel 1907–1921 Euroopas, pärast seda naasis ta Mehhikosse.
Angelina Beloff või Angelina Belova (23. juuni 1879 – 30. detsember 1969) Venemaal sündinud kunstnik, õppis Pariisis, elas ja töötas suurema osa oma elust Mehhikos.
Angelina Belova - Quiela - saadab Pariisist kirju Mehhikosse oma abikaasale, hiljem ülituntuks saanud maalikunstnikule Diego Riverale. Kaheteistkümnes kirjas avaneb Quiela tundlik ja ennastsalgav natuur, tingimusteta armastus oma mehe ja tema ande vastu ning kirglik pühendumus kunstile, aga ka piinav üksiolek, lein, valusad ja ilusad mälestused, mille kõige taustaks on esimese ilmasõja järgne viletsus, vaesus, külmad talved ja tühi kõht ning kõrvaltegelasteks sajanditaguse Pariisi kunstielu säravad tähed. Kirjad muutuvad, kui alguses olid kindlad ja lootust täis, siis mida edasi, seda kõhklevamaks ja lootusetumaks need muutusid. Kuid armastus, igatsus ja mälestused jäid. Raamatu aluseks on tõestisündinud lugu ja inimesed, süžee aluseks kirjad, mille Angelina kirjutas Diegole, tõsi küll muudetult ilukirjanduslikeks, võetud on vaid idee ise, mitte otseselt kirjade sisu. Omapärane lugemine, aga vist siiski mitte päris minu maitse kuna midagi ju ei toimunud otseselt. Raamat täis valu ja igatsust ning ühe naise suurt ennastsalgavat armastust.
Viies uus väljakutse
Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse
Me oleme tutvunud väga omapärase jaapani ja karge ning kergelt kõheda islandi kirjandusega, on olnud põnev ja eriline lugemine. Nüüd saame võimaluse tutvuda hispaaniakeelse kirjandusega!
Mitte ainult Hispaania kirjandusega, vaid kogu hispaaniakeelse maailma kirjandusega!
Peaks vist ikka osa võtma. Jaapani omast loobusin, Islandi omast sattusin tänu esimese kuu sobivale raamatule osa võtma ja meeldis kokkuvõttes väga, sai loetud raamatuid, mida muidu kindlasti ei oleks lugenud. Ja hispaania keelne valik on ju veel tohutult suurem, ei tohiks eriti tekkida raskusi raamatute leidmisega, nagu tekkis Islandi mõne kuu teemaga.