Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuli: lastekrimka
Hea põhjus veel ühte poolili jäänud laste krimisarja edasi lugeda. Nelja esimest osa lugesin viis aastat tagasi, aga tegelased olid veel meeles, seega hästi kirjutatud, sest krimkade puhul sageli pole aasta pärastki keegi ega miski meeles enam. Peategelased on Tiril ja Oliver ja koer Otto ka muidugi. Kaks last ja koer, kes satuvad kuritegeliku maailmaga rinda pistma, kuid eks nad sageli ikka topi oma nina ka sinna, kus pole lastele mõeldud ja sedasi ajavad nii mõnegi kavandatud kuritegeliku plaani lõpuks nurja. Lihtsad, natuke põnevad, lõbusad, lapsesõbralikud lood. Mõnus lugemine, ühe raamatu saab lühikese pausi täiteks ära lugeda. Hans Jørgen Sandnes täiendab jutustusi värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Raamatute lõpus tuleb oma detektiivioskusi kasutada ja piltidelt detaile otsida. Avastasin, et olen sarjaga ikka päris maha jäänud, veel 4 osa juba ilmunud. Tuleb vist rohkem lugema hakata, lasteraamatuid ma mõtlen.
Tiril ja Oliver õngitsevad Vanasadamas ja märkavad kolme paati, mis
üksteise järel ranna poole triivivad. Paadid on tühjad ja mitte miski ei
viita sellele, kes on nende omanik. Detektiivid Tiril ja Oliver asuvad
koos Ottoga asja uurima ja jäljed viivad nad varjulisele Suvesaarele.
Põhjatuul pillutab tänavat mööda paberilipakat. Sellel on kahtlane
nimekiri. Tiril ja Oliver taipavad, et keegi plaanib kuritegu, vahest
sissemurdmist. Kes selle nimekirja koostada võis? Kuhu ja millal
plaanitakse sisse murda?
Üleöö läheb Elvestadi pargist kaduma Hugo Rodini enam kui saja aasta vanune kuju. Kes on „Hugo” ära viinud ja mis mõttega varastada vana pronksskulptuur?