Blogi raamatutest, teatrist, kinost, näitustest, muudest tegemistest
Mürgine ravim või raviv mürk?
Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)
Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst.
Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi
kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue
meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis
elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav.
Rohkem verd ja surma kui üheski kriminaalses raamatus
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #8 (ajalugu)
Kellele meeldivad hästi verised krimid, siis see raamat on verisem ja surmarikkam kui ükski krimi kunagi olla saab. Näiteks oli ühe operatsiooni surmaprotsent 300% (lisaks opereeritavale surid ka kirurgi assistent ja üks pealtvaataja). Viktoria-ajastu meditsiinimaailm oli julm ja kõhedust tekitav. Kuid see oli ka periood, kui toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma. Kirurgia algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele. Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut. Raamatus oli peatükkide kaupa selgitatud kirurgia ajaloo arengut, tagasilööke ja edusamme, põrkamisi tagurluse vastu ja uusi ideid, mis tärkasid edumeelsete ja uudishimulike arstide hulgas ning mida nad endasse uskudes muudkui püüdsid ka tagurlastele selgeks teha. Olles kokkupuutunud vaid tänapäevase meditsiiniga on ikka üpris uskumatu lugeda tolleaegseid kirjeldusi, kuidas rääkimata steriilsusest, siis isegi elementaarsest puhtusest ei hoolitud ja ei mõistetud, kuidas just see on see, mille tõttu enamik operatsioone lõppes surmaga. Ei kujuta hästi ettegi kuidas opereeriti/ampulteeriti inimesi ilma narkoosita.
Nõrganärvilistele mittesoovitatav, aga põnevam, õudsam ja verisem raamat, kui nii mõnigi krimi- või õudusjutt. Seega soovitan. Ajaloo huvilistele eelkõige.
Ühe suurpere lood inimkeha maailmas
Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)
Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi.
Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.
Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.
Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.
Süda tuksub tuks, tuks, tuks...
tehisintellekt teab, et inimsüda näeb selline välja nagu ta joonistas pildile |
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #2 (ajalugu)
Inimese elu keskpunktiks on süda. Kardioloog Sandeep Jauhari jaoks on süda elu sisu. Jauhar tutvustab meditsiiniajaloo teerajajaid, kes riskisid
patsientide ja omaenda elu ning karjääriga, ta tutvustab nüüdisaegse meditsiinitehnika piire, väites, et see, kuidas me elame, on
olulisem kui ükski ravim või masin, mille võiksime välja töötada. Süda oli miski, mida omal ajal ükski arst ei julgenud puutuda, olgu see kui haige tahes, sest see oli niivõrd püha ja puutumatu, sellele lähenemine tähendas kohest surma. Aga siis tulid esimesed julged, kes hakkasid vaikselt, veriselt või skandaalselt neid piire nihutama või vähemalt proovima seda teha. Ja sagedasele algsele ebaedule siiski järgnesid hiljem õnnestumised ning hakati päästma inimesi ka vältimatust surmast südamehaiguste tõttu. Nüüdseks on juba südamesiirdamise ja kunstsüdameteni jõutud. Ja nagu väga paljud asjad siin elus, siis saavutused selles vallas on järjest kiirenevas tempos tulemas. Raamat oli huvitav ja täiesti loetav ja arusaadav ka meditsiinist (ning südamest) väheteadlikumale inimesele.
Lasteraamatupäkapikk 29.12.
69./216. Kuidas ma maailma tulin?
Autor: Mall Johanson
Kirjastus: Valgus 1986
48lk./7574lk./38044lk.
Nooremale koolieale
Väga detailiselt ei ole ära seletatud ;), aga piisavalt, et lapsele anda esmaseid teadmisi antud valdkonnast. Kust need lapsed siis ikkagi tulevad? Kurg toob, leitakse kapsalehe alt, suure kivi otsast või ostetakse haiglast? Või et kui ranitsaga, siis koolist, kui ilma, siis lasteaiast? Hea abimees lapsevanemale, kes ei oska seda lastepäraselt rääkida väikesele lapsele. Ma arvan, et noorem kooliiga on tänapäeval juba liiga hilja selle teadmise jaoks, pigem ikka eelkoolielaistele rääkida. Palju ilusaid selgeid lapsepäraseid pilte ka sees, saab vanemaga vaadata ja arutada.
Lasteraamatupäkapikk 03.12.2022
5./152. Hambaharja lugu
Autor: Harri Jänes
Illustreerinud: Raivo Järvi
Kirjastus: Valgus 1989
32lk./270lk./30740lk.
Nooremale koolieale
Pildirikkas populaarteaduslikus lasteraamatus vesteldakse hammaste ja suuõõne hooldamisest, hambumushäirete kõrvaldamisest ja hambahaiguste vältimisest.
Lastele lihtsalt ja konkreetselt, mis on vajalik ja mis on halb. Sobilik isegi eelkooliealistele. Vajalik raamat, et antud teemast lapsega rääkida. Raamat, mida võiks lugeda just lapsega koos ja talle lisaks selgitada. Aitab lapsevanemal järge pidada, et mis teemadest lapsega rääkida. Vajalik raamat. Ja no need Raivo Järvi illustratsioonid... nostalgialaks täielik.