Autor: Merike Hanni
Kirjastus: Kentaur 2005
64lk./3450lk./33920lk.
Luulekogu «Relvarahu»
toob autori sõnul lugejani «luuletusi sõjast ja rahust, armastusega.»
Kõik need kolm -- sõda, rahu ja armastus -- on autori jaoks sagedased
motiivid. Tõsi küll, luuletaja ei astu ise sõtta, pigem registreerib ta
tõe -- et sõditakse.
Ja suudab, ehkki sõda mitte heaks kiites, kõiki
sõdijaid omal kombel armastadagi. Kättemaksu, mis relvadeni ulatuks, ta
ei tunnista. Tema sõjarelvaks on sõnad. Luuletaja liigub kohati
maailmas, kus kehtivad pisut vanatestamentlikud seadused -- kui
ühiskaevus vesi lõpeb, aetakse eemale vanad inimesed. Ja mida teeb pika
puuga eemale aetud luuletaja? Läheb Delfisse oraakliks... Interneti
põhjatud sügavused on luuletajale üsna turvaline maa. Seal on kergem
sõja ja rahu üle filosofeerida ning eri pooltesse mõistmise ja
armastusega suhtuda. Luuletaja pole sõdur ega partisan, tema töömaaks
jäävad armastus ja andeksand. Sõltumata sellest, kas sõda toimub
paarisuhtes, loomeliidus või riikide vahel.
Polnud päris minu maitse luulekogu. Kõige kehvem ka ei olnud.