Kuvatud on postitused sildiga Vanemuine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Vanemuine. Kuva kõik postitused

Peale laulurästa tapmist või siis enne?

Taustapilt tehisintellekt
18./242. Mine, pane vahimees välja 
Autor Harper Lee
Tõlkinud Matti Piirimaa 
Kirjastus Pegasus 2017
248lk./2940lk./51990lk.

Lugemise väljakutse 2023: 27. Juhus aitab valida järgmise raamatu: https://www.bestrandoms.com/random-book-generator 
 
Juhusel õnnestus nimekirja panna täpselt see raamat, mis mul riiulis oma aega ootas ja kui juba juhus nii otsustas, eks tuli sellele alluda ja raamat lõpuks läbi lugeda. Ma natuke kartsin seda lugeda, sest Tappa laulurästast meeldis mulle väga ning selle raamatu kohta olen lugenud pigem kriitilisi arvustusi. Lugesin ka, et tegelikult olla see raamat enne kirjutatud kui laulurästa raamat ning sellest inspireerituna olla hoopis too kirjutatud. Kuid mulle meeldis ka see vahimehe raamat. Kohati natuke oli segane, aga seda pigem seetõttu, et mul olid puudulikud taustateadmisel tolleaegsest USA eluolust, seadustest ja rassismist. Alguses läkski lugemine kiiresti, eriti seal, kus meenutati lapsepõlve. Keerulisemaks ja aeglasemaks läks mu jaoks lõpus, kus see rassismi teema taas tugevalt kõne alla tuli ning kus tekkisid vastuolud isa ja tütre mõttemaailma vahel. Samas oli ka huvitav aru saada, mida siis kumbki tegelikult arvas ja kuidas tegutses, sest siin tuli välja, et alati me ei näita avalikult välja, mida mõtleme. Meie sõnad ja teod ei pruugi olla vastavuses, ümbritsev ühiskond on küllaltki suur mõjutaja, mida me välja näitame vaatamata sellele, mida arvame. Lugedes peab kindlasti ka arvestama, et meie rassistlik kokkupuude on hoopis midagi muud kui raamatus kirjeldatud aeg Ameerika lõunaosariikides, kus valitses kunagi orjanduslik ühiskond ja mis oli selleks hetkeks sunnitult likvideeritud. Mulle meeldis ja võib olla isegi just selle tõttu, et pani mõtlema ajaloo ja rassismi teemadel just teisest vaatekohast kui mu tavapärane. Tappa laulurästast meeldis siiski veidi rohkem. Ehk seda ka tänu Vanemuise kunagi nähtud etendusele, mida ma senini mäletan, kuigi nägin seda kümme aastat tagasi (kaugeltki mitte igat etendust ei mäleta ma nii kaua).

Tõsine ja koomiline üheaegselt

Fotod: Are Tralla, Vanemuise veebilehelt

etendus: Linda di Chamounix

teater: Vanemuine (külalisetendus teatris Estonia)
vaadatud: 11.aprill 2023
helilooja: Gaetano Donizetti
libreto: Gaetano Rossi
Esietendus 11. septembril 2021 Vanemuise
Dirigent: Risto Joost
Lavastaja: Robert Annus
Osades: Pirjo Jonas, Raimonds Bramanis (Läti), Dara Savinova (Rootsi), Taavi Tampuu, Karmen Puis, Simo Breede, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Tartu Poistekoor, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester
 

"Külaühiskond, pattu langemine, noore naise otsustusõigus, äratundmine ja petta saamine – humoorika, romantilise ja sentimentaalse ooperi tegevus leiab aset 18. sajandi keskpaigas väikeses Alpide orus asuvas Chamounix’ külas ja tormilises Pariisis. 

Rahalistes raskustes talupoeg Antonio ja tema naine Maddalena loodavad markii de Boisfleury’ eestkostele, et maaomanik neid paljaks ei kooriks. Ent markii nõuab vastuteenet – kaunist peretütart Lindat. Elurõõmus Linda aga markiiga ühte heita ei taha, sest tema süda tuksub hoopis vaesele kunstnikule Carlole …

Itaalia helilooja Gaetano Donizetti (1797–1848) on Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri kaasaegne ning oli 19. sajandi publiku jaoks armastatud autor. 1950. aastatel taasavastati tema kuulsaimad teosed „Lucia di Lammermoor“, „Armujook“ ja „Don Pasquale“ ning hakati jälle hindama tema teoste vaimukust ja emotsionaalsust. Ooper „Linda di Chamounix“ jõuab Eesti teatrilavale esmakordselt."

Tõsine ja koomiline tükk korraga. Natuke tuhkatriinu loo moodi. Paar kohta jäid etenduses segaseks, pärast süžee lugemine aitas aru saada. Avamäng oli väga pikk, oleks tahtnud juba kiiremini tegevuseni jõuda. Lauljad olid head, näitlemisel oleks võinud ehk veidi suurem kaal olla ja ei tundnud nii suurt armastust Linda ja Carlo vahel nagu sõnades üritati näidata. Kuidagi ei tundunud nende vahel seda keemiat olema, mis näiteks eelmises, Romeo ja Julia etenduses peaosatäitjate vahe ka sõnatult toimis. Aga piisavalt tõsine ja piisavalt koomiline ja mis oluline - ooper, mille lõpus ei olegi keegi surnud.