Kuvatud on postitused sildiga arvutimäng. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arvutimäng. Kuva kõik postitused

Draakon lendab Berliini kohal!

11./56. Draakoni ärkamine
Autor: Valija Zinck 
Tõlkija: Eve Sooneste
Kirjastus: Kirjastus Karrup 2019
256lk./1995lk./13392lk.
 
12./57. Draakoni valgus
Autor: Valija Zinck 
Tõlkija: Eve Sooneste
Kirjastus: Kirjastus Karrup 2020
231lk./2226lk./13623lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 veebruar: draakonid, lohed

Keset Berliini, suures korrusmajas sünnib midagi enneolematut. Ühes korteris koorub draankonibeebi. Beebiks ta muidugi ei jää. Aga kuidas sattus draakonimuna sinna korterisse ja kes tema omanik on. Mida draakoniga ühes korteris peale hakata kui ta muudkui kasvab. Ja siis tulevad pahad, kelle oma see muna tegelikult on ning metsikud seiklused saavad alguse. Loo peategelasteks on muidugi veel kaks last, õde ja vend, kes nendesse seiklustesse kaasa kistakse või siis, kes nendest seiklustest kuidagi kõrvale ei jää. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada. 

Üks lugu kahes raamatus. Põnevust oli küll, samas rääkis see pigem väärtustest elus, mis on oluline. Ladus kiire lugemine, mõeldud küll lastele, aga täiesti loetav ka suurematel. Ehk suured loevad veidi muud välja sealt kui lapsed. Aga need olid sellised raamatud, mida võib täiesti soovitada ka lastele, kellele muidu fantaasiamaailm peale eriti ei lähe. Eriti esimene osa oli üpris realistlik, kui nüüd see draakon välja arvata muidugi. Teine osa, kui nad seal arvutimängudes seiklema hakkasid ning mängu- ja reaalelu vahet ruumisid, see oli juba rohkem uskumatu fantaasiamaailmaga seotud. Mulle meeldisid ja tegelikult oli täiesti juhus, et ma neid raamatuid lugema sattusid. Lihtsalt sattusin ühele lapsele, kes fantaasiaraamatut otsis, seda soovitama ja siis mõtlesin, et ups, peaks ise ka läbi lugema, et teada, mida ma siis soovitasin. Igatahes tundub, et ei olnud halb soovitus, vähemalt minu maitse jaoks.  

Raamat mängusõltlastele, kes ei saa mängida

21./251. Muinaskuningas Online 1. Manatar
Sari: Teaduse kaardivägi. Eesti ulmeromaan 12 
Autor: Maniakkide Tänav
Kirjastus: Lummur 2024
288lk./3392lk./43626lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 oktoober: Lüüli Suuk soovitab

Sain teada, et selle raamatu žanr on LitRPG. Mis asi see LitRPG on, oli ilusti raamatu lõpus lahti selgitatud ja kellele see mõeldud on. Tegelikult ma tean veel ühte seltskonda, kellele. Sellistele, nagu mina. Mis asi on mängusõltuvus, tean. Õnneks suutsin ennast sellest lahti ühendada. Mängisin online mängu kusagil 25 aastat tagasi, jõudsin top 10 mängija hulka, mängule kulus juba vähemalt korralik tööpäev, et kõike kontrolli alla hoida ja lõpuks ühel selguse hetkel võtsin, muutsin parooli nii ära, et peale ei vaadanud. Sisse enam ei saanud, kõik korras. Edaspidi suutsin näpud eemal hoida sellistest pikaajaliselt ja pidevat tegutsemist nõudvast mängust. Siis läksid mängud graafiliselt keerukamateks ja õnneks või õnnetuseks ma neid mängida ei saa. Seda muinaskuninga mängu ka ei saaks. Ma lihtsalt läheksin esimese kümne minutiga oksendama, või veel kiiremini. Samal põhjusel ei saa näiteks vaadata ka ühtegi videod, mis on kõndimise pealt tehtud. Seega, mina olen selles mängusõltlaste rühmas, kes ise mängida ei saa, kõrvalt vaadata ei saa, järelikult jääb järgi vaid lugemine. Niisiis, palun järgmisi osasid, esimene raamat sai liiga kiiresti otsa. 

Kati, endine professionaalne e-sportlane, on saanud virtuaalmänge mängides ajukahjustuse, mis ravita jäämise korral võib ta tappa. Summa, mis tuleb ravi eest välja käia, on Kati jaoks liiga suur. Kati saab teada, et tema poeg Lauri tahab hakata ema ravi jaoks raha teenima verivärskes MMORPG mängus „Muinaskuningas online“. Ta otsustab poja toetamiseks oma haigust trotsides ka ise uude virtuaalsesse mängumaailma sukelduda. Raamatu tegevus toimubki kahes maailmas - reaalses ja virtuaalses. Tegelikult see virtuaalne maailm on ikka huvitavam ja ma saan aru, miks Kati, sealt vahel ei taha reaalsesse maailma naasta. Eriti kui reaalse maailmaga kaasnevad valud. Virtuaalset mängumaailma suutsin ma väga hästi enda vaimusilmas ettekujutada, sedavõrd hästi kirjutatud raamat. Ja kas ma juba ütlesin, et nüüd oleks kiiresti vaja järgmist osa, ma tahan edasi "mängida!".

Itaalia ajalugu fantaasiakirjanduses

 

 foto: pixabay, assassiinid: tehisintellekt, teostus: Daire


18. Assassin’s Creed. Taassünd 

Sari: Assassin’s Creed #1

 Autor Oliver Bowden 

 Tõlkinud Arno Vaik 

 Kirjastus Pegasus 2016

400lk./4356lk.

Lugemise väljakutse:  10. Raamat, millest on tehtud film. 

Raamat põhineb Ubisofti populaarsel videomängul, mille põhjal on valminud ka suurejooneline film.Mängu mänginud ei ole ja filmi vaadanud ka mitte ja ei plaani ka. 

Raamatus on vastamisi kaks suurt ordut. Kui templirüütlitest on kõik kuulnud, siis assassiinid on vähem tuntud. Nime olin kuulnud, aga kes nad tegelikult olid, seda pidin järgi vaatama. Assassiinid on sellise salaorganisatsiooni liikmed, kus treeniti salamõrvareid. Assassiinide sekti/ordu ajaloost ja tema asutamisest puuduvad usaldusväärsed andmed. Kõige objektiivsemate kirjutiste alusel asutati assasiinide ordu enne aastat 1000 aladel, mida kutsuti Pärsiaks. Organisatsiooni loojaks loetakse šeik Al-Hassani või Hasan-i Sabbahi. Teada on, et ajal kui ristisõjad Jeruusalemma algasid, oli see ühendus juba täies elujõus ning teatud ja kardetud eriti valitsevate klasside hulgas juba mitu sajandit. Ürikutesse on kirjutatud ka assasiinide suhetest Templiorduga, mis oli vastuoluline alates koostööst kuni avalike konfliktideni. Spekuleeritakse ka, et ordu on tänapäeval sidemetes enamiku suurte riikide salateenistuste ja maffiagruppidega ning teenib raha, müües oma üle tuhandeaastase tegevuse metoodikat. 

Raamatus on siis assassiinid need head poisid ja templirüütlid eesotsas paavst Aleksander VI-ga (Rodrigo Borgia) pahad poisid. Pärast seda, kui Itaaliat valitsevad perekonnad ta reedavad, alustab üks noor mees enneolematut kättemaksuteekonda. Temast saab assassiin – tapja –, et juurida välja korruptsioon ja taastada oma perekonna au. Liitlastele saab Eziost muutuseid toov jõud, kes võitleb vabaduse ja õigluse eest. Vaenlastele kujutab ta aga ohtu, kes on pühendunud Itaalia rahvast kuritarvitavate türannide hävitamisele. See on võimust, kättemaksust ja vandenõudest. 

Kuna raamat on kirjutatud videomängu järgi, siis on ka raamatus süžee väga arvutimängulik - nagu levelite kaupa. Võitled, tapad, võitled, tapad, liigud edasi, võitled, tapad, saad autasuks uue relva, tapad oma peamise vastase, liigud edasi uuele tasemele (uude linna). Seega see on raamat neile, kes verd ei karda, sest peaaegu igal leheküljel voolab rohkem või vähem verd ning tapmine on peaaegu selline möödaminnes tehtav igapäevane tegevus nagu söömine või magamine. 

Raamatus on tegevad mitmed reaalselt elanud isikuid eesotsas paavsti ning Leonardo da Vinciga. Pole sedavõrd kursis Itaalia ajalooga, et kui palju raamatus olevast on tõsi ja palju väljamõeldis. Kuid kindlasti käis seal võimuvõitlus erinevate perekondade vahel. Tegevusaeg 15. sajandi teine pool. Peategelane jõuab saada raamatu vältel noorukist keskealiseks meheks. Põnevust raamatus jätkus, aga oli selge, et kes alati võidab.