Eesti Vabariik 105

 Kontsert: Ilus oled, isamaa!

Esineja: Tallinna politseiorkester, Tallinna kammerkoor

Kus: Mustpeade maja

Osaletud: 24.veebruar 2023

Kavas: eesti heliloojate muusika ja laulud

Tutvustus:

𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗽𝗼𝗹𝗶𝘁𝘀𝗲𝗶𝗼𝗿𝗸𝗲𝘀𝘁𝗲𝗿 on Tallinna linna haldusalasse kuuluv 33-liikmeline professionaalsetest muusikutest koosnev kollektiiv, mis kuni 31.12.2021 kandis nime Politsei- ja Piirivalveorkester. Viimane loodi 2010. aastal pärast taasiseseisvumist 1992. aastal asutatud endiste Politseiorkestri ja Eesti Piirivalve Orkestri baasil. Orkestri eelkäijaks on 1928. aastal loodud Tallinna Politseinike Kogu Puhkpilliorkester, mille tegevus peatati 1940. aastal. Orkestri peadirigendid on läbi aegade olnud Johannes Kostabi (1928-1940), Kaido Kodumäe (Politseiorkester 1992-2010), major Arvi Miido (Piirivalveorkester ja Politsei- ja Piirivalveorkester 1992-2014) ja Hando Põldmäe (2014-2021). Tallinna politseiorkestri peadirigent on 𝗥𝗶𝗶𝘃𝗼 𝗝𝗼̃𝗴𝗶.

Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja kontserdikalender stiililiselt mitmekülgne, kuhu kuulub esinemisi nii linna kui riiklikel üritustel, kontserte muusikafestivalidel, kontserdisaalides jm avalikel kui ka kinnistel üritustel.
Lisaks täiskoosseisulisele orkestrile on orkestril oma bigbänd, kuhu kuuluvad orkestri džässiarmastajatest muusikud, nt Peedu Kass, Ülo Mälgand, Jaak Oserov, Danel Aljo, Roland Karu, Eno Kollom jpt ning mida juhendab Eesti üks bigbändimuusika eestvedajaid Siim Aimla. Samuti kuuluvad orkestri juurde ka väiksemad instrumentaalansamblid (vaskpillikvintett, puupillikvintett, saksofonikvartett), svingbänd ja dixieland ansambel.

𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗸𝗮𝗺𝗺𝗲𝗿𝗸𝗼𝗼𝗿 kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus. Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor harrastuslauljatest, kelle seast leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud mitmeid auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix. 2019. aastast on Tallinna kammerkoori kunstiline juht ja dirigent 𝗛𝗲𝗹𝗶 𝗝𝘂̈𝗿𝗴𝗲𝗻𝘀𝗼𝗻. 

 

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

 

 

Teist aastat järjest Mustpeade majas nende  kahe kollektiivi vabariigi aastapäeva kontserdil käidud. Eelmisel aastal oli rohkem erinevate heliloojate teoseid, seekord kammerkoor suures osas esitas Mart Saare loomingut. Kontsert oli ilus ja tekitas eestimaisuse tunde, oli kohe arusaada, mis pidupäevaga on tegemist. Mõlemad väga head kollektiivid ja esinevad hästi. 

Ja alati ei jäädvustata ka kontserdi kuulajaid. Seekord ka foto, et käisime kontserdil.

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

Eestlased ja soomlased laulsid vägevalt Saksa reekviemi

Kontsert: Saksa reekviem

Esineja: Tallinna Kammerkoor, Lõuna-Karjala klassikakoor, Johanna Nylund, Kristian Lindroos

Dirigent: Toomas Kapten

Kus: Jaani kirik, Tallinn

Osaletud: 19.november 2022

Kavas: Johannes Brahms "Saksa reekviem"

Tutvustusest:

Kooriklassika üks tähtteoseid - Johannes Brahmsi Saksa reekviem - valmis 1868 aastal, mil helilooja oli 34-aastane. See on sügavalt läbitunnetatud muusika surmast, leinast, lootusest ja lohutusest.

Missa traditsiooniliste ladinakeelsete osade asemel valis Brahms reekviemile tekstid oma emakeeles, saksakeelsest Lutheri piiblist. Brahms soovis luua eelkõige humanistlikku teost meie elust siin maa peal ja nõnda sai sellest reekviem pigem leinajate kui surnute jaoks. Helilooja asetas rõhu elu ajutisele olemusele siin maa peal ja sellele, kuidas saame leida lootust, kuigi meile kõigile on antud vaid loetud päevad.

Lõuna-Karjala Klassikakoor on kõrgetasemeline amatöörsegakoor Lappeenrantast. Koori repertuaari põhirõhk on kirikumuusika suurteostel ning nende ettekandmisel tehakse koostööd mitmete erinevate orkestritega. Läbi aastate on koori tegevuse tuumaks olnud jõulukontserdid ja vaiksel nädalal peetavad lihavõttekontserdid, mil kavas on mõni tuntud oratoorium, missa või passioon, kuid aeg-ajalt tuuakse Lõuna-Karjala publiku ette ka vähemtuntud klassikat.

Tallinna Kammerkoor kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus.
Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor
harrastuslauljatest, kelle seas leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix.

Toomas Kapten on Lõuna-Karjala Klassikakoori kunstiline juht, kes on juhatanud koori 1994. aastast. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna juhataja ja orkestridirigeerimise professor. Oma muusikukarjääri jooksul on Kapten muuhulgas asutanud Tallinna Konservatooriumi Sümfooniaorkestri ja Tallinna Noorte Filharmoonia Sinfonietta. Ta on töötanud ka Eesti Laulupeo ja Eesti Raadio koori juhina, pidanud koorijuhtimise meistrikursusi Euroopas ning dirigendina juhatanud sümfooniaorkestreid mitmetes erinevates riikides.

 

Väga vägev kontsert oli. Kuna mu enda mees laulis seal kammerkoori ridades, siis kuulsin seda arvuti kaudu mitmed kuud, ei jätnud kõige võimsamat muljet, tundus liiga raske olema minu maitsele. Kuid kohapeal kirikus tuli see võimsalt esile ja oli võimas kuulata. Meessolist oli ka võrratu, väga hea hääl. Ainus, mida oleks tahtnud - nagu Estionia ooperis on - kui võõrkeelne, siis lastakse tõlge samaaegselt ekraanile. Tõlge oli küll lisatud kavalehele, aga parema elamuse saamiseks ei tahtnud ninapidi samal ajal kavas istuda.