Luuleviis mai

20./113. Kiri Maailmale

Autor: Emily Dickinson

Tõlkija: Doris Kareva

Kirjastus: Eesti Raamat 1988

94lk./3463lk./19404lk.

 

21./114.  Kuuvalge õhtulaul

Autor: Juhan Paju

Kirjastus: Anamnesia 2001

72lk./3535lk./19476lk.

 

22./115.  Uneskõndija

Autor: Katrin Väli

Kirjastus: Eesti Raamat 1990

112lk./3647lk./19588lk.

23./116. Valmid. Aisopose elu

Autor: Jean de La Fontaine

Tõlkija: Lauri Leesi

Kirjastus: Eesti Raamat 1993

96lk./3743lk./19684lk.

 

24./117.  Öö valgus

Autor: Eeva Park

Kirjastus: Eesti Raamat 1990

80lk./3823lk./19764lk.

Isiklik väljakutse: Luuleviis mai

Kiri maailmale sisaldab valiku ameerika metafüüsilise luule suurkuju, alles 20. sajandil laialdase tunnustuse võitnud luuletaja Emily Dickinsoni (1830-1886) loomingust. Eluajal ilmus temalt vaid 7 luuletust, kuid 1955.aastal anti välja tema luule kogumik, kus oli 1755 tema luuletust. See on üsna tüüpiline, et kes on oma ajast ees oma loomingiga, see saab kuulsaks alles hulk aega peale oma surma. Minu jaoks oli luuletustes liiga palju surma ja raskuse teemat. 

Kuuvalge õhtulaul on Juhan Paju luulelooming läbi aastakümnete. Vägagi erineva looming võrreldes tema kriminaalromaanidega. Kuigi mulle meeldisid mõlemad. Ja tuli mõte, et peaks ikka need Haapsalu krimkad millalgi taas järjest läbi lugema. 

Luuletaja neljas kogu Uneskõndija on kammerlik, sisekaemuslik, katse tungida reaalse ja irreaalse piirimaale.Mulle meeldis see kogu kõige vähem.

Valimik maailmakuulsa prantsuse kirjaniku, eeskätt aga Euroopa valmikirjanduse suurkuju Jean de La Fontaine'i (1621-1695) loomingust. Valmid olid varasemast tuttavad, aga mulle need meeldisid. Aisopose lugu oli proosas ja mulle tundmatu. Samas kui palju seal tegelikku lugu oli, sest ega keegi täpselt ei tea tema elulugu. Loo juurde oli ka ära märgitud, et mõned faktid ei ole kooskõlas ajalooga, just sel ajal elanud valitsejate nimedega. Aga huvitav lugemine oli ikkagi.

«Öö valgus» on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu. See seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taas üks luulekogu, mis päris hästi minu maitsega kokku ei läinud. 

Seekordsest lugemisest said mu lemmikuteks Juhan Paju luuletused ja Jean de La Fontaine'i valmid.

Üks igatepidi väga uhke raamat

19./47. Suur valmiraamat

Autor: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Lev Tolstoi, Jakob Tamm, Mart Raud, Feliks Kotta, August Sang, Ralf Parve, Wimberg, Jaanus Vaiksoo

Illustraatorid: Kristjan Allik, Anne Liivamägi-Liiva, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Juss Piho, Piret Raud, Kristina Reineller, Tiina Reinsalu, Regina Lukk-Toompere,  Catherine Zarip

Tõlkija: palju (kogutud erinevatest eesti keelde tõlgitud raamatutest kokku)

Kirjastus: Avita 2006

301lk./3305lk./8301lk.

 

Koduriiuli väljakutse 2024 veebruar: Pane kaks esimest sõrme kõrvuti ja mõõda raamatu selga - veebruari raamatu selg on laiem kui su kaks sõrme.

 

 Eks siis sai kuu alguses kohe raamaturiiulil raamatuid näppudega mõõtma asutud kuni näpud tabasid selle suure raamatu sametist pinda ja sellest enam lahti ei lasknud. Lehekülgede arvult ei olegi suur, aga trükitud on joonistuspaberile, mitte õhukesele paberile. See on üks väga ilus raamat. Sametised kaaned, suur formaat, paksud lehed, peaaegu igal lehel pilt. Illustratsioonid on mitmelt kunstnikult, mitmes stiilis. Võib olla üldmuljele oleks tulnud kasuks, kui ainult ühte stiili pildid oleks olnud, aga samas igal kunstnikul oli äratuntav käekiri ja nii tekkisid kiiresti oma lemmikud, kelle pilte ootama hakkasid. Minu vaieldamatuks lemmikus siin raamatus olid Tiina Reinsalu pildid. Aga ka Piret Mildbergi joonistused meeldisid väga, teised juba natuke vähem ja ühe kunstniku omad üldse mitte (ei avalda kelle omad). Valmide osa oli ka huvitav, sest mitmed olid võetud sarnased erinevatelt autoritelt, sai võrrelda, kuidas plagiaat on läbi ajaloo kestnud. Lõpuosas oli ka eesti autorid oma valmidega ülesrivistatud ja ausalt öeldes üsna mitmed olid täitsa tundmatud mulle. Kuid ka maailma ajaloo kuulsate valmimeistrite loomingus oli nii tuttavat kui tundmatut. Olen seda raamatut varemgi sirvinud ja kohati lugenud, aga sedasi otsast lõpuni mõne päevaga ei ole varem lugenud. Kui ma tavaliselt viimasel ajal annan raamatu ära peale läbilugemist, siis see raamat rändab ilusti riiulisse tagasi. Seekord siis see koduriiuli tühjendamise väljakutse ei toiminud. Aga lugemiselamus oli mõnus.