4./32. Laulupeorahvaks saamise lugu. Tähtsündmusi laulupidude ajaloost 1869-2014
Koostanud Alari Kasemaa
Kirjastus: Cum Laude 2014
120lk./815lk./5811lk.
Eesti ajaloo väljakutse veebruar: Eesti muusika ajalugu
Eesti muusika ajalugu ei saa kuidagi ilma laulupidudeta.
Meie laulupeod on algusest peale olnud seotud meie rahva ja riigi
saamislooga – alates esimesest sammust täpselt tosin aastat enne esimest
laulupidu, kui Johann Voldemar Jannsen esmakordselt meid kõnetas oma
ajalehes Pärnu Postimees 17. juunil 1857 eesti rahvana. Kaksteist aastat hiljem 17. juunil saabusid Tartusse esimesed laulupeolised. Ja esimene laulupidu ei jäänud viimaseks, see oli niivõrd oluline eesti rahvale, et see jäi kestma läbi erinevate riigikordade ja kestab ka edasi. Laulupeod said alguse kui Eesti oli Vene tsaaririigi koosseisus, kestis Eesti Wabariigi ajal, ka nõukogude võim ei suutnud seda traditsiooni hävitada ning see kestab ka tänases Eesti Vabariigis. Raamatuke annab ülevaate igast laulupeost, kes olid juhid, kus ja millal toimus, palju oli osavõtjaid, mis oli selle laulupeo kõige olulisemad sündmused ja laulud. Lühike kiire ülevaade laulupidude ajaloost, eesti muusika pikast ajaloost.
Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#6)
Eestis 19. sajandi teisel
poolel sündinud naisterahva elukäik oli enamasti aja normide poolt ette
määratud. Miina Härma tegevus nende normide lõhkumisel on sama
tähelepanuväärne kui tema tegevus muusikuna. Miina oli mitmetes
tegemistes Eestis esimene: esimene kõrgema haridusega naine, organist,
helilooja ja koorijuht. Ta näitas Eesti naistele teed avalikku ellu,
innustas neid õppima ja arenema ning vaimselt edasi liikuma. Erinevatel eluperioodidel
tegutses Miina Härma (1935. aastani Hermann) lisaks Tartule ka
Peterburis ja Kroonlinnas, kuid südames kandis ta alati Eestit kui
isamaad. Tema õpilasi ja koorilauljaid leidus mitmes riigis ja tema
edasipürgiv vaim viis teda kontsertreisidele Soome, Saksamaale ja
Inglismaale.
"Miina Härma elutöö muusikas jaguneb kolmeks suuremaks osaks:
Esiteks. Orelikunstnikuna linnades ja maakirikutes kontserte andes tegi ta järjekindlat tööd rahva muusikalise maitse arendamisel ja suunamisel. Oma kontsertidel tutvustas ta eestlastele maailma suurte heliloojate oreliloomingut.
Teiseks. Koorijuhina oli Miina Härma andekas, töökas ja sihikindel. Peterburis loodud lastekoor ja segakoor andsid talle koorijuhina esimese kogemuse. Hiljem Tartus kokku kutsutud Miina Härma Lauluseltsi segakoor tegutses aastaid ja saavutas oma kindla ja sihipärase tööga väga kõrge taseme.
Kolmandaks. Miina Härma oli viljakas helilooja. Kõige väärtuslikuma osa tema loomingust moodustavad rahvalauluseaded. Kuid ka tema parimad algupärased laulud kuuluvad meie koorilaululoomingu parimate hulka. Ta on loonud ligi sada koorilaulu, mitmeid soololaule ja kaks suurevormilist helitööd."
Laulupeod ja Miina Härma kuuluvad kokku. Kes siis Tuljakut ei teaks, ka need, kes koorimuusikast muidu midagi ei tea ega arva. Tema esimene koorilaul "Enne ja nüüd" meeskoori esituses kanti ette 1891. aasta üldlaulupeol ja tema laulud on hoolimata riigikorrast kõlanud kõigil järgnevatel üldlaulupidudel (v.a. 1965). Ka ükski meeshelilooja Eestis ei ole suutnud seda järgi teha!
Album heidab laiema pilgu helilooja Miina Härmale (1864-1944), tema kaastegutsejatele ja ajale. Raamatus on lisaks DVD, kuhu on salvestatud Miina Härma 150ndale sünniaastapäevale pühendatud kontsert tema loomingust.
