Ärge neid raamatuid lugege!

10./288. Loomade elu

Autor: Ahto Muld

Kirjastus: Ema & Isa OÜ 2014

127lk./1707lk./50114lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 detsember: Lootsid lugeda, aga sobivat teemat ei tulnudki

11./289. Mu salajane elu

Autor: Walter

Kirjastaja: Valev Mirtem 1998

119lk./1826lk./50233lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 november: Keegi kodune valib lugemiseks raamatu

Koduriiuli väljakutse on nüüd see väljakutse, mida oleks olnud vaja kohe mitmekordselt lugeda, aga paraku see, millega ma kõige rohkem jänni jäin kui suurt väljakutset mitte arvestada. Koduriiuli raamatutega on ju ikka nii, et nendega on aega, nende tähtaeg ei kuku. Ja uuemaid raamatuid mul seal ka pole, ma ikka rotin koju pigem kusagilt tasuta kohast neid. Kodutud raamatud on need minu nõrkused, millest ma kuidagi mööda minna ei saa ja veel kui ma tean, et neid raamatuid ähvardab vanapaberiks saamine, siis eriti. Nii ma olen ikka koju igasuguseid raamatuid kuhjanud, teadmata, mida need endas üldse sisaldavad. Kuna aasta lõpp on lähedal ja öökapi pealne ajab endiselt üle, siis sai otsustatud, et siia viimase kahe kuu teemasse võivad sattuda ainult väikese formaadilised ja õhukesed raamatud. Nii ka sai. Tegelikult osutusid need raamatud mõlemad selle aasta halvimate raamatute top nimekirja esimesteks. Seega ei tasu ikka igasuguseid kahtlaseid hulkuvaid raamatuid koju tirida. 

Kõige rohkem hämmastas mind, et Loomade elu on määratletud kui Looduse, teaduse, tehnika ja silmaringi raamat lastele! Appi! See oli täis roppuseid. Minu arust pole võimalik sellist jaburust kaine peaga küll kokku kirjutada. Või siis lugeda. Paraku ma üritasin täitsa kainelt lugeda ja seetõttu sai see raamat minu käest hindeks sulaselge ühe. Aga ju ma siis ei ole õige lugeja kuna goodreadsis teised olid andnud hindeks viied, õnneks küll oli neid hindajaid olnud vaid mõni üksik. Ainus hea asi selles raamatus oli Aleksei Turovski humoorikas eessõna, kümme korda naljakam kui kogu raamat ise.

Teise raamatu kohta on öeldud, et see on ajaviite- ja armastusromaan ja erootikaklassika. No ei olnud siin mitte ühtegi nendest kolmest, labane porr oli. Ma oleks selle isegi pooleli jätnud, aga paraku polnud ühtegi teist raamatut võtta ja telefoni aku oli ka üsna tühi, et e-raamatut lugeda. Seega lugesin ikka kangelaslikult lõpuni. Aga igatahes edaspidi ma ikka hakkan veidi hoolikamalt uurima, kellele ma hoiukodu pakun, et taas sellised kärnased olevused ennast salaja sisse ei smuugeldaks. Paraku ma ei saa aga seda väljakutset lõpetatuks lugeda, sest see mai kuu teema on ikka täitamata, kuigi need viimati Argo kirjastusest ostetud raamatud on tegelikult ikka jäänud sinna riiulisse seisma kui need just pole sobinud Argo väljakutsesse.  

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule.

26./110. Kodu keset aeda 

Autor Aleksei Turovski  

Illustreeritud Aleksei Turovski 

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad Vesta 2020

192lk./5696lk./24036lk.  

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#16)   

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume.

Raamatus on palju Aleksei Turovski lapsepõlvemälestusi, tema kokkupuuteid erinevate loomade ja putukatega. Tänu oma ema ja hoidja poolehoiule ja toetusele kasvas temast selline looduseinimene, nagu me teda tunneme. Kardan, et tänapäeva kiires maailmas tapetakse nii mõnegi lapse varajane huvi looduse vastu, kellel siis on aega või tahtmist lasta lapsel tundide kaupa jalutuskäigu ajal putukaid vaadelda. Või igasugu elukaid (putukaid, kalu, usse) koju tassida? Aga raamatus on ka mälestusi õpingute aegadest ning täiskasvanueast olles isa ja vanaisa. Lisaks loomadele, putukatele ja mutukatele on mingil määral jõudnud raamatusse ka taimed. Eks ole needki vahel ühed erilised elukad oma pirtsakuse või lopsakusega. Väga mõnus raamat, kerge ja sorav lugemine. Ja need illustratsioonid, mul polnud aimugi, et ta sedavõrd hästi joonistab!

 

Mütoloogia, inimesed ja loomad

 13./97. Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades 

 Sari Looduse lood 

 Autor Aleksei Turovski, Marcus Turovski 

 Kirjastus Tänapäev 2016

 252lk./2930lk./21270lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#6)

Miks on hakatud erinevates kultuurides teatud loomi pidama pühaks ja miks neile omistatakse erinevaid tähendusi ja omadusi? Kui palju on neis müütides tegelikkust ja mida leiab maailma eri paigus ühist ja erinevat? Selles raamatus on põimitud legendid zooloogiaga. Sissejuhatavale loole järgneb pikemalt ja põhjalikumalt loomade psühholoogia, nende olemine, inimese arusaamised loomadest. Raamatus on juttu nii putukatest, kaladest, lindudest, imetajatest, eriti ahvidest kui ka draakonitest. Saab teada kui tähtsad on loomade jaoks kuulmine, nägemine, haistmine, kompamine. Raamat oli iseenesest huvitav, ainus mida võiks ette heita, et aeg ajalt oli kasutatud termineid, mis zooloogile on iseenesest mõistetavad tavaväljendid, aga mis zooloogiast mitte nii teadlikule inimesele on võõrad ning neid termineid oleks võinud lahti seletada kasvõi märkustena. 

"Mütoloogia on inimese elu lahutamatu osa. See ei ole kunagi olnud midagi välist, kõrvalist või teistsugust. Uurides inimese liigi ja inimkonna evolutsiooni, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka müüdi evolutsioonilisele arengule. Inimene on ainus loom, kes sotsialiseerub müüdi abil. Sotsiaalsus ja sellega otseselt seotud unikaalne keele ja kõne abil suhtlemine ja mõtlemine on mütoloogiliste süsteemide evolutsioonis esmatähtis. Pärisinimesel on ilmselt lõputu hulk ökoloogilisi nišše ehk elukutseid. Me suudame võimsa empaatia ja kontseptuaalse mõtlemise najal õppida igalt loomaliigilt. Seda on inimkond kümnete ja võib-olla sadade tuhandete aastate vältel ka teinud. Nende õpingute kestel on inimene oma „tõelistesse” lugudesse – müütidesse, mille järgi inimkond elas, kaasanud väga palju erinevaid loomaliike, kelle positsioonid on muutunud ja arenenud koos inimühiskondade arenguga. Inimeste võrdlemine teiste loomaliikidega on tõesti võimas demagoogilise propaganda võte ning see praktika on levinud iidsetest aegadest tänapäevani. „Nemad (teine rahvas, teine partei, teine riik jne) on elajad; see või teine on siga, eesel, metsloom”. Või siis: „Need lendurid on meie hiilgavad kotkad ja pistrikud, vaarao on oma rahva võimsaim pull (Hapi). Töökas kui sipelgas või mesilane; liiderlik nagu kõuts või ahv”. Iga selline võrdluse vorm kas vastandab või samastab loomaliike inimesega. Kui see võte on suunatud vastaste pihta, lülitatakse nood justkui inimese liigist välja, neid samastatakse kahjuritega. Kui selline võrdlus on aga positiivne, siis esitatakse reeglina juhti või juhte kui meid, kes me ise tunneme end inimestena, heade, kindlate ja võimsate vanematena." (Turovski)