Muinaslugu täiskasvanuks saamisest

33./311. Bambi

Autor: Felix Salten

Illustratsioonid: Maja Dusikova

Tõlkija: Õie Ristioja

Kirjastus: Pegasus 2020

32lk./5048lk./53455lk.

Lugemise väljakutse 2024: 18. Rory Gilmore lugemise nimekirjast üks raamat

Veel kiiresti üks suure väljakutse raamat, kuigi väljakutse jääb sel aastal lõpetamata, 7 raamatut veel vaja lugeda. Aga järgmisel aastal kindlasti loen ka need ära. 

Bambi on lugu, mis ei vaja tutvustamist. Väike kitsepoiss, kes jääb üksi ja peab ise hakkama saama. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. Sobib alati lugemiseks ja kuulus ka Rory Gilmore nimekirja ühena vähestest lasteraamatutest. Seal nimekirjas olevatest raamatutest ma küll tegelikult plaanisin lugeda hoopis midagi muud, aga ehk jõuan lugeda neid mõnda teise väljakutsesse järgnevatel aastatel, ega nad lugemata ei jää.

 
 

Kass, kes ei kartnud hiiri

 

3./281. Kullakallis kass

Autor: Ilmar Tomusk

Kirjastus: Tammerraamat 2022

26lk./630lk./49037lk.

Lugemise väljakutse 2024: 26. Ilmar Tomusk 60

Ühel päeval avastavad hiired, et nendega samas majas elab kass. Hiired tahaksid kassiga mängida, kuid see ainult magab, sest tema kõht on värsket kala ja vahukoort täis. Samas majas elab ka vanamees, kes tahab, et kass hiired kinni püüaks. No aga kuidas sa püüad hiiri kui kõht on täis ja uni vaevab? Kuigi need hiired on sellised kiusajad, tahavad muudkui mängida ja üldse ei lase rahus magada. Kindlasti maitsevad nad ka palju kehvemalt kui värske kala ja vahukoor, nad ju söövad seal keldris ainult juurikaid? Igatahes üks armas suur lemmikkass nüüd küll ennast hiirepüügiga vaevama ei hakka, eriti kui tal on uneaeg. Ja uneaeg on kogu aeg, millal ei ole just söögiaeg. Üks igatpidi armas väikelaste raamat.

Loomariigis pole kaugeltki kõik ohutu

9./268.  Mürk. Loomariigi mürgised esindajad

Autorid: Ico Romero Reyes,Tània Garsia

Tõlkija: Jane Tooman

Kirjastus: Koolibri 2022

48lk./1087lk./46245lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga november: jube lugu #3 (lasteraamat)

Raamat „Mürk“ tutvustab lastele ohtlikke loomariigi esindajaid, kellel on ellujäämiseks kasutada mürk. Siin raamatus kohtab hiiglaslike silmade ja mürgise hammustusega karvaseid loomi, väikeseid sädelevaid kaheksajalgasid, mürgiseid ämblikke, madusid ja skorpione. Autor Ico Romero Reyes selgitab kuidas loomade mürk aitab neil end kaitsta või saaki alistada. Mis juhtub, kui inimene selle mürgiga kokku puutub. Millised loomariigi esindajad üldse on mürgised, kas ainult roomajad, kalad ja putukad või ka loomad ja linnud? Lisaks sisukale tekstile on raamatus kaunid illustratsioonid, mille autoriks on Barcelona kunstnik Tania Garcia. Tema pildid on väga lapsesõbralikud, samas andes kõik olulise detailselt edasi. Soovitan seda raamatut noorematele lastele, aga koos kellegi suuremaga, sest kohati võib lapsel tekkida rohkem küsimusi kui raamatus vastuseid on.

Veealune maailm kihab elust

13./224. Veealuse maailma õhtuõpik

Autorid: Liisa Randmaa, Kalle-Mart Suuroja, Kai Salm, Arno Põllumäe, Kirill Anjutin, Vladimir Karpin

Kirjastus: Hea Lugu, Eesti Meremuuseum 2020

252lk./2561lk./39155lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #4 (populaarteadus)

Selle raamatu teemadeks olid merearheoloogia, meregeoloogia, merefüüsika, merebioloogia, hüdrograafia, navigatsioon ja merekeskkonnakaitse. Ega ma väga palju neist ühestki midagi ei tea, samas kõigist ikka midagi teadsin ka. Nüüd siis tean oluliselt rohkem ja mõnele asjale oskan ehk veidi teisest seisupunktist vaadata kui seni. Mis oli selle raamatu kõige kõigem ahaa punkt - et keskkonna kaitse puhul me räägime kogu aeg plastist, füüsilisest veereostusest, kliimasoojenemisega kaasneval keskkonna muutusel, aga see raamat oli esimene, kus ma sain teada, et on veel üks merede reostus - müra. Kalad on ju vakka ja ei räägi meie arust, seega ega nad siis ei kuule ka. Aga veeloomastik tegelikult on võimeline tegema hääli ja neid kasutama ning ka kuulma. Seda, et inimene neid hääli sageli ei kuule, ei ole nüüd küll loomastiku viga, pigem ikka inimese piiratuse probleem. Ja kui nüüd inimene oma mürarikaste laevade ja muude asjadega (naftaplatvormid näiteks) vette lähevad, siis nad rikuvad sealse normaalse keskkonna ära. Ja vee all levib heli hulga paremini kui maa peal. Mõttekoht, mida peaks rohkem inimestele veel teadvustama. 

Kui me loeme, et tegemist on õpikuga, siis tavaliselt järeldame koheselt, et tegu on millegi keerulise ja igavaga. See õhtuõpik ei olnud ühte ega teist. Väga ladus lugemine, huvitav, hariv ja täiesti tavainimesele loetav. Ei pea olema mingeid eelteadmisi sellest valdkonnast. Õpik, mis sobib niisama lugemiseks, mille eesmärgiks pole millegi konkreetse õppimine vaid lihtsalt oma silmaringi ja teadmiste avardamine. Soovitan kõigile lugeda.

Loomad, kes on ajalooürikutes ja kunstis jäädvustunud

21./207. Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis

Sari: Acta Universitatis Tallinnensis. Artes  

Autorid: Juhan Kreem, Ivar Leimus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo

Kirjastus: TLÜ Kirjastus 2023

208lk./4730lk./35807lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #6 (ajalugu)

Kui ma hakkasin sellesse väljakutsesse raamatuid otsima, siis selle raamatuga teadsin kohe, et seda ma tahan kindlasti lugeda. Kuid tuli välja, et ma polnud ainus lugemishuviline ja nii ootasin pikalt, kas saan ikka enne kuu lõppu raamatu kätte või ei. Sain. Lugemine ise oli nii nauditav ja huvitav, et peaaegu ühe päevaga sai loetud. Raamatus kajastati esiteks uurimust, kui palju on mingeid loomi nimetatud keskajal Liivimaal käibinud viies talurahvaõiguses, kolmes lääni- ja maaõiguses ning kolmes linnaõiguses. Osutus, et üldiselt vähe, eelkõige neid, kes kasulikud, olulised või väärtuslikud. Eelkõige siis hobused. Loomad olid üldiselt ühes pajas muu varaga. Teine peatükk uuriski Saksa ordu hobuseid, palju, millised ja kus. Kuigi keskaegsed allikad olid selles osas üpris napid ja puudulikud. Kuid mingi kaardi nende rohkusest/vähesusest ja paiknemisest saadi. Raamatus on ka tulemuseks saadud kaart. Kolmas peatükk uuris loomi, mida kingiti ja pärandati. Taas enamuses ikka hobuseid. Teised loomad olid muu vara hulka kuuluvad pärandamisel. Hobused olidki enamasti just sellepärast välja toodud, et neid kingiti või pärandati eraldi muust varast. Aga siia peatükki jõudsid ka mõned eksootilised imeloomad nagu kaamel või kalkun. Jah, kalkun oli imeloom, aga miks, seda peate ise raamatust lugema. Neljas oli loomad kaubanduses ja eks neid hobuseid ikka osteti ja müüdi taas kõige rohkem. Aga kellele ja miks neid ei müüdud ja palju need maksid, jääb taas lugeja enda teada saada. Viies peatükk rääkis loomadest, kes sattusid ärasöömiseks erinevatele toidulaudadele. Eelkõige muidugi pidulaudadele ja tähtsate tegelaste omadele, sest nende toidu ostmise tšekke on ikka omajagu arhiivis veel tallel. Seega ärge visake poe tšekke minema, mitme sajandi pärast teadlastel hea uurimistööd taas teha, mida praegusaja inimesed sõid. Parim fakt, mille teada sain oli, et kobras oli loom, aga koprasaba oli kala. No jutt ikka sellest sabast, mis loom kopra taga on niikaua kuni ta elus on. Aga kui maha löödi, siis paastu ajal kui liha oli keelatud süüa, siis kopra saba võis, sest see oli kala. Keskaegsetel inimestel oli hea loogika ja fantaasia. Muide, hülged olid ka kalad, neid võis ka paastu ajal süüa, aga neid sõid siiski peamiselt lihtsad rannainimesed, mitte nii väga ülikud. Viimane, kõige pikem on loomadest Liivimaal olevatel maalidel ja raidkividel. Kui muus osas oli raamatu kangelasteks kohalikud koduloomad, siis nüüd olid peategelasteks lõvid ja draakonid. Need, kes jaksasid deemonite vastu inimesi kaitsta ikka. Viimane oli tegelikult minu jaoks kõige igavam ja vähem uut infot sisaldav. Kuid üldiselt väga huvitav raamat oli kuidas on keskkaegne inimene suhtunud loomadesse, kes olid talle nii olulised, et seda kusagil kirjapildis või visuaalses vormis ära märkida/kujutada, kes olid teisejärgulised ja kes üldse tähtsusetud. See raamat jõuab kindlalt minu selle aasta parimate loetud raamatute nimekirja.
 

Müüdid ja teooriad loomade kohta läbi ajaloo

17./203. Ootamatu tõde loomadest. Voorivankritäis vääritimõistetuid

Autor: Lucy Cooke   

Tõlkija: Aldo Randmaa

Kirjastus: Varrak 2022

368lk./ 3881lk./34958lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #4 (ajalugu)

Läbi ajaloo on ilmunud tarku raamatuid, kus kirjas imelised ja mitte nii imelised loomad. Nendes raamatutes on olnud erinevaid teooriaid loomade kohta. Kui inimene nägi või kuulis mingist loomast, siis kunagi olid ta teadmised täis valgeid laike selle looma kohta. Aga kuidas ikka targas raamatus kirjutada, et ei tea. Tihti tekitasid segadust mitmete eri allikate poolt tulnud vastuoluline teave. Siis tuligi sinna panna kirja oma fantaasiad või teooriad nende loomade kohta ning ikka nii, et nii see ongi. Läbi ajaloo on järgmised loodusteadlased ikka vaikselt neid teooriaid üritanud ümber lükata. Vahel on see ilusti õnnestunud, seal samas on tekkinud loomauurijate vahel kahes või veel enamas leeris ikka korralikud sõjad. Mõned müüdid on aga jõudnud välja ka tänapäevani, kuigi nüüd päris utoopilisi asju vähemalt tarkadesse raamatutesse enam kirja ei panda. Käesolevas raamatus vaadatakse lähemalt kolmeteist looma-lindu-kala. Autor toob välja, millised müüdid ja teooriad on selle liigi kohta läbi ajaloo olnud, kuidas need on põrmustatud ja kelle poolt ning põrmustab ise veel viimasedki müüdid. Lisaks on nende teoorite ümberlükkamiseks ta uurinud põhjalikult neid loomi ning selgitab lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas ikka tegelikult on. Kas laiskloom on ikka laisk loom. Kuidas angerjas kuulsat Aristotelest ninapidi vedas. Kuidas on lood kopra ja tema oskusega munandid endal ära hammustada, et küttide käest põgeneda. Kas hüaan on ikka ühel aastal isane ja teisel emane. Miks pani üks teadlane konnadele pükse jalga. Miks arvatakse, et toonekurg toob lapsi. Kuidas kirjeldada looma, keda pole ükski loodusteadlane veel oma silmaga näinud ja aluseks on vaid fantastilised kuuldud kirjeldused. Kas põder on kurvameelne loom ning pandad kehvad seksijad ning valivad sööjad. Ja kes on see iseäralikku laadi elukas, keda inimene ei saa vaadata ilma iseendale mõtlemata. Kõigile neile küsimustele saab vastused sellest raamatust ja veel paljudele teistele küsimustele ka. Inimestel on olnud tung pidada loomi inimese peegelpildiks ja otsustada nende kõlbluse üle religiooni või inimlike voorusnormide alusel. Seega on loomad, keda ajaloos peeti vooruslikeks ja need, kes said halastamatu hukkamõistu osalisteks. Soov loomi inimestada püsib visalt ka tänapäeval. Kui loomad ei ole sellised, nagu inimene tahab, siis näeb inimene viga vaid loomades, mitte enda käitumises, mitte selles, et ta on hävitanud loomade igipõlised elukohad ja looduslikud kooslused ning ei võimalda loomadel elada loomade seaduste alusel. 

Raamat oli huvitav, müüte purustav ja teadmisi erinevate loomade kohta andev. Autor on näinud vaeva, et kõikide nende loomadega, kellest ta kirjutab, ise kohtuda ja neid põhjalikult uurida.  Kirjutatud nii, et igaüks saab aru, ei pea olema loodusteadlane. Raamatus on ka pildid loomadest, erinevate uurijate poolt joonistatud läbi ajaloo. Mõned nende loomad näevad ikka väga fantastilised välja. Kuid eks teadus ja teadmised peavadki muudkui arenema ja uuemaks ning täiuslikumaks muutuma.

Loomad, kes on käinud sõjas

9./195. 77 lugu lahingutes osalenud loomadest

Autor: Allan Espenberg

Kirjastus: Rahva Raamat AS 2021

160lk./1802lk./32879lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #3 (ajalugu)

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Sellesse raamatusse on kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Muidugi pole kõik nendest loomadest alati ise lahingus osalenud vaid sageli lihtsalt olnud sõjatandril olevate meeste lemmikloomaks. 

Raamatus on kirjas selliste loomade lood: 29 koera, 17 hobust, 8 kassi, 4 tuvi, 3 siga, 2 ahvi, kaamelit, karu, lõvi ja elevanti, 1 kits, hani, kilpkonn, alligaator, pingviin ja eesel. Mulle olid suures osas need loomad kõik tundmatud. Osalesid erinevates sõdades läbi ajaloo, alates enne meie ajaarvamist ajast kuni tänapäevani. Koerad on ikka pigem olnud need, kes on otseselt sõdimisele kaasaaidanud, otsinud lõhkeainet ja peitunud vaenlasi. Hobused on viinud oma ratsanikud lahingusse ja seal neid kandnud. Tuvid on edastanud teateid kui muud sidevahendid on lakanud töötamast. Kaamelid ja elevandid on tassinud raskuseid. Kasside peamiseks ülesandeks on olnud laevades võidelda rottidega, aga ka olla lihtsalt lemmikloomaks. Paljud erilised loomad pole oma jalaga lahingusse tõstnud, nad on olnud lihtsalt maskotiks. 

Raamat muutus pikapeale veidi igavaks, sest ega midagi vapustavalt uut sealt ei tulnud, lood hakkasid mingil määral korduma juba. Kuidagi kuivalt oli kirjutatud ka minu arust ning nii mõnegi looma kohta tekkis küsimus, kas ta ikka on õiges raamatus. Aga kindel on see, et sellises depressiivses ja ärevas kohas nagu sõda või sõjaseisukord on vaja kedagi, kes aitaks sõduritel ennast maandada, neid seoks normaalse tavaeluga ning selleks on loomad väga head abivahendid. Vähemalt neile, kes loomi armastavad. Samas nii mõnegi loo puhul jäi kõlama inimese kalk loomus, kui hüljati neid abistanud loomad kui neid enam vaja polnud. Ei saa ju rääkida koerajuhi ja koera suurest ja heast ühendusest kui koerajuht peale sõjaolukorda ei kontakteeru enam kunagi selle koeraga ja laseb sel lihtsalt kusagil surra. Siia raamatusse on kogutud need loomad, kellel oli nimi ja kellest on jäänud maha märkmed, mälestused, filmid. Kuid kui palju on neid anonüümseid nimeta või nimega loomi, kellest midagi ei teata ja kes on aidanud inimesi sõdades. 

Kuidas maitseb Eestimaa?

8./194.  Eesti maitselaegas : toit, teadmised ja lood gastronoomilisest pärandist 

Koostaja: Raivo Kalle

Kirjastus: Universita di Scienze Gastronomiche 2021

157lk./1642lk./32719lk.

Eesti ajaloo väljakutse august: Eesti joogid ja söögid, köögid, sööklad ja restoranid

Ark of Taste kriteeriumite järgi loetakse pärandiks toodet, mis on elavas käibes olnud vähemalt ühe inimpõlve ehk 30 aastat. Sellesse raamatusse on koondatud 60 erinevat taime, looma, kala mida Eestis on väga pikka aega kasvatatud ja söödud, mis on jõudnud Ark of Taste nimekirja, aga ka mõned valmistooted nagu soolapekk, hapukurk, linnaseõlu, korp, kaeraküpsis, tangumakk, kama jt. Iga asja juures on kirjas mis ta on, kuidas teda kasutatakse toiduks, ajalooline, kultuuriline ja majanduslik tähtsus ning ohustatus. Enamus seal toodust on selline, mida olen söönud/maitsnud, aga ka mõned asjad mida veel pole. Kuid mõni maitse on selline, mida ikka ja jälle tarbin, sest see on sedavõrd hea. Samas mõne asja juures pani õlhu kehitama, kas ikka on selline põline toit, ehk siiski pigem selline, mis kunagi oli laialdasem ja nüüd üpris kadunud meie söögilaualt siiski. Raamat oli huvitav ja mõne sordi kohta sai uut ka teada.

Kas karu kakab metsa alla või läheb WC-sse?

5./191. Kas karu kakab metsa all?

Autor: Huw Lewis Jones

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

48lk./ 1280lk./32357lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #2 (lasteraamat)

Mis loom see karu on, mida ta sööb ja kuidas elab? Palju erinevaid karuliike üldse on ja kus nad elavad? Millised liigid on välja surnud, väljasuremise ohus ja milliseid on maailmas hetkel piisavalt. Väga huvitav ja äge karuraamat. Muidugi kakast on palju juttu, aga eks üks suur loom, kes palju sööb, see peab ka palju seda teist asja tegema. See raamat peaks nüüd küll iga väikese loomasõbra lugemislauale jõudma ja läbi uuritama. Tõsiselt vahva raamat toredate piltidega ning uute teadmistega. tegelikult, palju üks tavaline täiskasvanugi karudest õieti teab, seega ei tee paha ka täiskasvanutel veidi seda raamatut uurida.  

Kes elavad meie metsades?

4./190. Meie lapse loomaraamat. Imetajad

Autor: Marko Mägi

Illustraator: Grete Alt

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2021

104lk./1232lk./32309lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #1 (lasteraamat)

Lastele Eestimaa imetajatest, kellest suur hulk on mingid hiired või hiirelaadsed tegelased. Lihtsalt ja lastepäraselt, aga asjalikult ja teadmisi andvalt. Lapsed on vanaema juures maal ja kõrvaltalus elab sooloom (zooloog) Toomas, kes siis lastele imetajaid tutvustab ning laste lõpututele küsimustele vastab. Kus mingi loom elab, millest toitub, milline välja näeb. Paar pisilooma oli sellist, kellest ma kuulnud enne polnud, sai mõne lünga taas teadmistes kustutatud. Mõne looma kohta oli mõni fakt ka teadmata. Loomi ennast ma olen ikka natuke näinud ja seda looduses, mitte vaid loomaaias. Samas ma ei kipu sugugi nendega nende endi kodus kohtuma, samas ega loomad ka ei taha nii väga inimesega kohtuda, nende suurte ja koledate ohtlike ettearvamatute loomadega, kes ennast looduse krooniks peavad. Lasteraamat, mis oli täis tarkust loomade kohta, loodushuvilistele lastele soovitan küll. Pildid on ka raamatus ilusad, täpsed, mitte multifilmilikud.

 

Põlatust kõigi lemmikuks

17./137. Metskits Lembi ja verevennad

Autor: Jaan Rannap

Kirjastus: Varrak 2020

112lk./2919lk./23231lk.

Lugemise väljakutse 2024: 8. Mäletame Jaan Rannapit ühe toreda teosega

Neljateistaastane Eedi viiakse suvevaheajaks maale vanaisa juurde. Seal kohtub ta üle pika aja samaealise sõbra ja verevenna Madisega. Üheskoos võetakse ette jalgrattaretk, mis lõpeb mahajäetud talukoha avastamisega. Kuid sellega avastused ei piirdu – sealtsamast leitakse ka lumivalge albiino metskits, kelle ema on maha jätnud. Kitseke saab endale nimeks Lembi. Poisid hakkavad teda toitma ja kasvatama, kuid haruldane loomake ei jää saladuseks ning seetõttu satuvad poisid seiklustesse. 

Kuigi olen üsna palju Jaan Rannapi raamatuid lugenud, siis on need lugemised jäänud ikka pigem aastakümnete tagusesse aega. Tema uuemate kirjutistega polegi tuttav, aga tundus endiselt olema sellist Rannaplikku stiili nagu mäletan tema lugusid. Lisaks poiste seiklustele näpuotsaga õpetlikkust, loodus ja oma rahva ajalugu. Täitsa tore lasteraamat, samas mulle tundub, et pigem natuke noorematele kui peategelased.

Ajast, kui inimesti veel polnud

6./126. Eelajalooline elu

Sari: Mitmepalgeline maailm  

Autor: Theodore Rowland-Entwistle

Tõlkija: Teet Martin

Kirjastus: Koolibri 1996

64lk./ 376lk./20688lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuni: igivana #2 (lastekirjandus)

Eelajalooline elu tutvustab Maa ajalugu, elu algust, evolutsiooni ning liikide teket ja arengut. Kõik on ju kunagi koolis õpitud, kuid kes see ikka enam nii väga täpselt mäletab, millal ja mis järjekorras need ajastud olid ning kes siis elasid ja millised taimed kasvasid. Seega väga hea meeldetuletus. Pealegi, kui räägime eelajaloolisest elus, siis kes meile ikka esimesena meelde tulevad? Dinosaurused! Täpselt sama on ka tehisintellektiga. Kuigi tegelikult läks ikka kohutavalt palju aega, kuni need suured loomad meie maale sündisid ja siin elasid. Varasemate ajastute loomadest on teada vaid kivististe kaudu, aga need, kes ei kivistunud, palju neid veel kunagi olla võis. Igatahes väga hariv raamat ja mitte ainult lastele.

Äärmused loomade hulgas ehk loomadest rekordiomanikud

3./31. Loomade rekordid

Autor: Martin Jenkins

Illustraator: Tor Freeman

Tõlkija: Ilme Rääk

Kirjastus: Koolibri 2019

77lk./695lk./5691lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #1 (lasteraamat)

Igasugused rekordid on alati mingid äärmused, milleni teised ei küündi. Vähemalt sel hetkel ei ole küündinud. Aga rekordeid purustatakse ja viiakse neid üha kaugemale, seega ka äärmuste piire nihutatakse aina kaugemale. Mitte ainult inimesed ei püstita rekordeid, vaid ka loomad.

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.

Ja mille eest siis saab auhindu?

• Nutikaim arhitekt
• Uhkeim pulmatants
• Oskuslikum tööriistade kasutaja
• Kiireim õhulend 
• Säravaim valgustaja
• Lahedaim paps
• Aasta ema
• Truu paarisuhe
• Vanavanaema
• Mullaparandaja
• Uuendusmeelne põlluharija
• Süvasukelduja
• Võrratu lakk
• Eriti pikk ja kleepuv keel
• Pikim rändeteekond
• Parim vingerdaja
• Kaugekõne
• Pikk jalgsimatk
• Öine vigurlend
• Täpseim haisupomm
• Ohustatud kütt
• Parim särts
• Kõige pirtsakam sööja
• Töökangelane
• Maaalune kogukond
• Imepärane duo
• Meeskondlik jaht
• Võimsad hambad
• Osavaim ketraja ja kuduja
• Maailma parim hüppaja
• Võrratu graatsiline kõnnak
• Surmava ilu
• Parima jäljendaja
• Parima ehmataja
• Väsimatu trummilööja
• Kõrvulukustava konnakoori
• Ülikiire sprinteri
• Väikese aga tugeva
• Jäätmekäitluse
• Pikaealisuse
• Muljet avaldava muna
• Peitusemängu
• Parima silmamoondaja
• Mimikrimeistri
• Taimede järeleaimaja
• Koletute kombitsate
• Imelise uueneja
• Raskeima karbi
• Põhjanaba 

Oskate igale kategooriale loomanime taha panna? Vaevalt küll, seega ei jää muud üle kui seda vahvat lasteraamatut lugeda, kus räägitaksegi nendest loomadest, kes mingit auhinda väärivad, sest nad on loomariigi need äärmused, rekordikandjad ja auhinnasaajad. Loomad, kes erinevad teistest oma võimete poolest. Iga looma kohta on väike iseloomustus, kes ta selline on ja mis ta eriliseks teeb. Oli huvitav ka lapsest natuke suuremale inimesele lugeda. Raamatus on ka mõnusad pildid. Väiksematele lastele üks tore raamat loomadest.

Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

22. Üks meditsiin. Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

Sari: Elav teadus #43

Autor: Matt Morgan

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2023

239lk./4540lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst. 

Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav. 

Kassipoeg ja kutsikas tegutsevad taas lugude sarjas

 

10./197. Kuidas mägrapoiss mesilasi üle luges ehk metsalood 

Sari: ...lood #3

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Helle Tiisväli

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2017

112lk./1658lk./42924lk.

 

11./198. Mutijahi päev ehk õuelood 

Sari: ...lood #2

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Helle Tiisväli

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2017

104lk./1762lk./43028lk.

 

Lugemise väljakutse: 9. Loomalood

Lugemise väljakutse:  46. Raamat, mille kaanel on jänes või kass

Tegelikult sobivad mõlemad raamatud mõlema teema alla. Kaanel on üks raamatusarja peategelastest - kass ja räägib see kahe loomalapse kassipoja ja kutsika seiklustest ning arusaamadest igapäevaelust, mis neid ümbritseb. Nad elavad oma perenaise ja peremehega maamajas loomarikka metsa ääres ning suhtlevad erinevate metsa- ja koduloomadega. Hästi sellised toredad armsad lood, hästi lastepärased. Kõik loomad on isiksused ja mis peamine, kõik tahavad ikka sõpru omale. 

Metsalugudes kassipoeg ja kutsikas sõbrunevad karupojaga, kes on muidugi üks tõeline memmekas, kuid oskab ometi välja mõelda selliseid tempe, et oi-oi-oi. Veel saavad nad tuttavaks näppajast mägrapoisiga, kelle nina tuleb neil koguni üle värvida; riiukukkedest metsseapõrsastega; kavala, kuid rumalavõitu rebaseplikaga ja paljude teiste loomalastega. Ning nagu ikka, tuleb kassipojal ja kutsikal koos nendega ette igasuguseid põnevaid juhtumisi.

Õuelugudes kassipoeg ja kutsikas on juba veidi suuremaks kasvanud ja targemaks saanud. Õues ringi lipates ja maailma uudistades satuvad nad igasugustesse põnevatesse seiklustesse. Juhtub nii häid kui halbu asju, iga päev toob kaasa uusi avastusi. Vaprad tegelased ei lase liiga teha endale ega oma armsale kodule, isegi mitte kurjal rotil või ülbel kõutsil. 

Sain terve selle sarja kingituseks Argo kirjastuselt eelmisel aastal, suur tänu! Nüüd neli raamatut on loetud ja veel viis ootel. Väga tore lastesõbralik sari, soovitan eelkooliealistele ning algklassilastele. On huumorit, on põnevust, on väga erinevaid loomi, on erinevaid isiksusi ja situatsioone, mis tuleb ka lastemaailmas ette.

Sambia ja Namiibia

8./163. Reisid Lõuna-Aafrikas

Autor: Indrek Jääts

Kirjastus: Argo 2020

288lk./1892lk./36384lk.

Väljakutse punktiir2023 august: rännud laias ilmas (#4)

Oh, igale poole neid eestlasi ka ikka jagub. Samas, miks ka mitte, kui võimalused on olemas. Võib olla oleks isegi nooruses rohkem eksootilisematesse kohtadesse läinud, aga siis olid reisimise võimalused väga piiratud osaga maailmast. Nüüd olen küll suure osa Euroopa riikidest läbi käinud, aga eelistan pigem selliseid mugavamaid ja turvalisemaid kultuurireise. Peale järjekordse Aafrika reisimise raamatu läbi lugemist tõden taaskord. Sinna mandrile mind ei kutsu mitte üks raas. Ma pigem vaataks neid loomi kodus mugavas tugitoolis istudes televiisorist. Indrek Jäätsi raamatus ei tähenda Lõuna-Aafrika riiki, vaid tervet kultuuripiirkonda, mis hõlmab Sambiat ja Namiibiat. See tähendab vorstipuu vilus tukkuvaid lõvisid, keerukate patsidega tonga tüdrukuid, Barotsemaa kuninga külamehe-välimusega aukandjaid, vihmaperioodi esimesi sabinaid ootavaid loomakarju, sütel küpsevate buuri vorstide hõngu ja palju-palju muud. Tegelikult oli küll loodusel ja loomadel selles raamatus oma osa, aga siiski huvitas autorit pigem inimene, tema etnoloogia. Kuidas nad on elanud läbi ajaloo ja kuidas nad elavad praegusel ajal, nende igapäevaelu ja elu turismi jaoks. Lisaks oli raamatus terve hulk nende piirkondade ajalugu kirja pandud. Ega neist kaugetest maadest eriti ei teagi. Minevik on kirju ja peale seda kui valge mees selle kontinendi avastas, siis ta abistas igati pärismaalasi. Abistas orjusega, viletsusega, mahasurumisega, vaesusega, enda ülemvõimuga. Ja eks mingil määral sõltuvad nad ju tänapäevalgi valgest mehest ja tema rahast. Lugeda oli üpris huvitav, aga ise sinna mineku tahtmist küll üldse ei tekkinud.
 

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule.

26./110. Kodu keset aeda 

Autor Aleksei Turovski  

Illustreeritud Aleksei Turovski 

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad Vesta 2020

192lk./5696lk./24036lk.  

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#16)   

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume.

Raamatus on palju Aleksei Turovski lapsepõlvemälestusi, tema kokkupuuteid erinevate loomade ja putukatega. Tänu oma ema ja hoidja poolehoiule ja toetusele kasvas temast selline looduseinimene, nagu me teda tunneme. Kardan, et tänapäeva kiires maailmas tapetakse nii mõnegi lapse varajane huvi looduse vastu, kellel siis on aega või tahtmist lasta lapsel tundide kaupa jalutuskäigu ajal putukaid vaadelda. Või igasugu elukaid (putukaid, kalu, usse) koju tassida? Aga raamatus on ka mälestusi õpingute aegadest ning täiskasvanueast olles isa ja vanaisa. Lisaks loomadele, putukatele ja mutukatele on mingil määral jõudnud raamatusse ka taimed. Eks ole needki vahel ühed erilised elukad oma pirtsakuse või lopsakusega. Väga mõnus raamat, kerge ja sorav lugemine. Ja need illustratsioonid, mul polnud aimugi, et ta sedavõrd hästi joonistab!

 

Seltsimees kanavaras

 25./109. Rebase varjatud maailm 

 Autor Adele Brand 

Tõlkinud Triin Wood  

Kirjastus Eesti Raamat 2020

222lk./ 5504lk./23844lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#15)   

Tänapäeval on punarebane looduses kõige levinum kiskjaline. Aga kes see meie metsloomast naaber tegelikult on? Kuidas peaksime käituma oma vana tuttavaga tänases muutunud maailmas? Briti ökoloog Adele Brand on pühendanud kogu elu sellele, et mõista müütilist ja samas salapärast rebast. Adele Brand kirjeldab rebase arenenud meeli, arukust ja käitumist, mis aitasid loomal vanasti hakkama saada ürgmetsas ning tänu millele suudab ta nüüd ellu jääda linnade asfalteeritud parklates ja kolisevatel raudteedel. Selles raamatus segunevad uusimad teadusandmed, kultuuriantropoloogia ja autori enda isiklikud lood erakordsetelt reisidelt.

Sel kuul loetud loomaraamatutest jäi see minu jaoks kõige kesisemaks. Võib olla seetõttu, et rebane on juba sedavõrd tuttav loom, et sellist üllatusmomenti nagu eriti putukate raamatutes, ei olnud. Väga Inglismaa keskne oli ka see kirjutatu, pidevalt jõudis autor taas välja rebaste söötmise ja koduaedades pesitsemise juurde. Samas saan aru, et see on seal tõesti suur probleem. Kui kunagi onul esimest korda Inglismaal külas käisin, siis õhtul nad ka viisid toidujäätmed tagaaeda rebastele ja siis vaatasid neid läbi köögiakna. Järgmisel korral nad seda enam ei teinud, rebastest oli saanud piirkonnas nuhtlus, mitte enam armsad loomakesed, keda aknast vaadata. Aga rebane on tõesti väga hea kohanemisvõimega ning laia söögisedeliga ning ei põlga ära ka inimeste toitu, eriti kui selle jaoks pole vaja vaeva näha.

 

Raamat, mis ei vaja vaid silmi vaid ka kõrvu

24./108. Põhjamaade loodus. 100 põnevat liiki ja nende häälitsused 

Autor Jan Pedersen  

Tõlkinud Allar Sooneste 

Kirjastus Tänapäev 2017

256lk./5282lk./23622lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#14)   

See on nüüd selline peaaegu Potteri õpikute laadne raamat, kus loomad lisaks jutule ja piltidele teevad ka häält. Ise muidugi piltidel ei liigu ja hääle saamiseks pead nuppu vajutama. Aga sellegi poolest hääled annavad ilmekust juurde, sest kui sa oled neid loomi-linde piltidel varasemaltki näinud ja nende kohta lugenud, siis nii mõnegi looma häälitsus oli teadmata või uudiseks, et aa, niimoodi ka nad häälitsevad. Ja muidugi lindude puhul oli tuvastus, et olen küll sellist linnulaulu kuulnud mitmeid kordi ja vahel üritanud Siutsu äppiga isegi tuvastada, kellega tegu, aga siis see ongi see lind ja ta näeb välja selline, sest tavaliselt laualavad nad kusagil puude või põõsaste lehtede varjus ning neid lõõritajaid ei õnnestugi näha. 

Kui eelmised loomaraamatud on pigem rõhunud emotsioonidele, kui intelligentsed nad on ja kuidas käituvad, siis see raamat oli faktipõhine - see loom, elab sellises kohas, sööb seda, kasvatab seal poegi, nii mitu järeltulijat, hoolitseb nende eest nii kaua jne. Tegelikult loomi oli vähe selles raamatus, enamikus olid linnud. Aga eks linde olegi rohkem ning nad teevad ka kõik häält, samas kui loomad on tihti üpris vagurad olendid. Ilusad selged fotod, kus linnud ja loomad on suures plaanis näha. Olen seda raamatut ka varasemalt lapanud ja helisid kuulanud, aga algusest lõpuni lugenud ei ole, nüüd sai siis kõik järjest loetud ja kuulatud.    

Võsavillem, susi, kriimsilm, metsatöll, hallivatimees, metsakutsa, metsapeni, laanepeni, pajuvasikas, pühajürikutsikas, lambavaras, kõrvekutsikas, sorgsaba, hallsaks...

23./107. Huntide tarkus 

Sari Looduse lood  

Autor Elli H. Radinger 

Tõlkinud Eve Sooneste 

Kirjastus Tänapäev 2022

238lk./5026lk./23366lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#13)   

Autor Elli H. Radinger, sündinud aastal 1951, loobus kolmkümmend aastat tagasi advokaadiametist, et pühenduda täielikult kirjutamisele ja huntidele. Tänapäeval on ta Saksamaa mainekaim hundiuurija, kes annab oma teadmisi edasi raamatutes, seminaridel ja ettekannetes. Juba veerandsada aastat on ta veetnud enamiku ajast USA-s Wyomingi osariigis Yellowstone’i rahvuspargis metsikuid hunte jälgides. Raamatus on aru saada, et autor on lummatud huntidest, nende perekondlikkusest, käitumisest ning üritab hunte teha sümpaatseks ka teistele inimestele. Armasta oma perekonda, hoolitse nende eest, kes on sinu hoolde usaldatud, ära anna kunagi alla ega loobu eales mängimast – sellised on huntide põhimõtted. Hundid hoolitsevad hellalt oma vanade ja haavatute eest, kasvatavad armastusega järeltulijaid ja suudavad mängides kõik unustada. Nad mõtlevad, unistavad, teevad plaane, suhtlevad üksteisega intelligentselt. Karjakasvatajad mõtlevad aga veidi teisiti seistes murtud loomade juures tarandikus. 

Raamat on kirjutatud hästi, kirega. Sealt õhkub kui targad ja hoolivad on hundid. Kuid ilusti on kirjutatud ka loodusseadusest, kus kiskja vajab ellujäämiseks toitu - teiste loomade liha, kuidas hundid jahti peavad, miks nad lambakarja hulka sattudes tapavad rohkem kui söögiks vaja. Kuid ka hundikarjade omavahelised konfliktid lõppevad vahel tapetutega. Nagu eelmises sama autori raamatus, kus ta tõi paralleele vanade koerte ja vanade inimeste vahele, siis siin raamatus toob ta ka paralleele huntide ja inimeste vahel, nende käitumise ja psühholoogia osas. Hunte ma rohkem armastama ei hakanud ja nendega looduses kohtuda siiski ei soovi, aga rohkem nendest loomadest sain sellest raamatust teada küll.