Muusikapäev toob endaga alati tasuta kontserdid

Kontsert: Muusikapäev Euroopa Elamuskeskuses

Esinejad: Melissa Carita Ots (viiul) ja Ruta Kuļikovska (vioola), Eesti Panga kammerkoor

Kus: Euroopa Elamuskeskuses Tallinnas

Osaletud: 01.oktoober 2023

Kavas: Haydn, Gliere, Sibelius, eesti heliloojate koorimuusika

 

"Melissa Carita Ots lõpetas 2021. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja õpib hetkel viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny ja Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on osalenud edukalt ka klaveritrio koosseisuga rahvusvahelisel kammermuusika konkurss-festivalil “In Corpore” ja teinud kaasa paljudes erinevates koosseisudes sh Pärnu Linnaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Virumaa Kammerorkester jt.

Ruta Kuļikovska on Läti päritolu vioolamängija, kes lõpetas 2023. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppe Johanna Vahermägi vioolaklassis. Käesolevalt esineb ta erinevates kammermuusikaansamblites ning mängib sellistes kollektiivides nagu Pärnu Linnaorkester, Balti Põhjamaade Kammerorkester, Rahvusooper Estonia orkester jt. Alates 2022. aastast on ta vioolamängija orkestris Baltic Sea Philharmonic.

Eesti Panga kammerkoor alustas tegutsemist juba 1998. aastal. Kooris laulavad nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni töötajad. Koori iga-aastased ülesastumised toimuvad Eesti Panga üritustel ning traditsiooniliselt osaletakse Eesti laulupidudel. Kontserte on antud lisaks Eestile veel näiteks Lätis, Poolas, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis ja Saksamaal, mitmedki neist Euroopa keskpankade kultuuripäevade raames.

Ligi 28-liikmelist koori juhatab dirigent Peeter Perens, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise ja ooperilaulu erialal. Ta on tihedalt olnud seotud laulupeo traditsioonide edasiarendamisega, olles olnud erinevatel üld ja noorte laulu- ja tantsupidudel mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht ning 2019. aastal XXVII laulupeo „Minu arm“ kunstiline juht."

Tüdrukud mängisid hästi. Esimene kontserdipool oli väga nauditav. Hobikoori juures on hea kasutada kooriklassikat, sest laulud, mis kõlavad, kõlavad ka hobikooride puhul. Seega oli ka teine kontserdi pool täitsa mõnus ja kuulatav. 

Kontsert: Rahvusvahelise muusikapäeva ning eakate päeva auks pühendatud kontsert

Esinejad: Rahvusooper Estonia Noorte Meeskoor, koorijuht on Hirvo Surva ning klaveril saadab Andres Lemba

Kus: Lindakivi kultuurikeskus

Osaletud: 01.oktoober 2023

Kavas: eesti koorimuusika

Laulavad hästi ja ikka võimas on kui mehed laualavad, isegi kui need on noored mehed ja poisid. Muidugi on suur osa ka dirigendil, kes suudab ühiselt suure hulga poisse/mehi laulma panna ja kõlama sättida. Ja tore, et kooris on palju ka väiksemaid, kes alles on häälemurde läbinud ja alustavad selles kooris laulmist. Väga tore kontsert ja need Hirmo Surva vahekommentaarid olid samuti meeleolu tõstvad. 

Vananemist õppija kooliskretinism: nüüd on poliitkorrektne vanemaealine, mitte enam eakas.

 

 

Eesti naine on üks kange naine vaatamata ajastule

12./76. Miina Härma 150. Enne ja nüüd 

Autorid:  Ene Kuljus, Sirje Endre, Risto Lehiste 

Kirjastus Tiigi Seltsimaja/Tartu Linnavalitsus  2014

240lk./2890lk./16528lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#6)

Eestis 19. sajandi teisel poolel sündinud naisterahva elukäik oli enamasti aja normide poolt ette määratud. Miina Härma tegevus nende normide lõhkumisel on sama tähelepanuväärne kui tema tegevus muusikuna. Miina oli mitmetes tegemistes Eestis esimene: esimene kõrgema haridusega naine, organist, helilooja ja koorijuht. Ta näitas Eesti naistele teed avalikku ellu, innustas neid õppima ja arenema ning vaimselt edasi liikuma. Erinevatel eluperioodidel tegutses Miina Härma (1935. aastani Hermann) lisaks Tartule ka Peterburis ja Kroonlinnas, kuid südames kandis ta alati Eestit kui isamaad. Tema õpilasi ja koorilauljaid leidus mitmes riigis ja tema edasipürgiv vaim viis teda kontsertreisidele Soome, Saksamaale ja Inglismaale.

"Miina Härma elutöö muusikas jaguneb kolmeks suuremaks osaks:

Esiteks. Orelikunstnikuna  linnades ja maakirikutes kontserte andes tegi ta järjekindlat tööd rahva muusikalise maitse arendamisel ja suunamisel. Oma kontsertidel tutvustas ta eestlastele maailma suurte heliloojate oreliloomingut. 

Teiseks. Koorijuhina oli Miina Härma andekas, töökas ja sihikindel. Peterburis loodud lastekoor ja segakoor andsid talle koorijuhina esimese kogemuse. Hiljem Tartus kokku kutsutud Miina Härma Lauluseltsi segakoor tegutses aastaid ja saavutas oma kindla ja sihipärase tööga väga kõrge taseme. 

Kolmandaks. Miina Härma oli viljakas helilooja. Kõige väärtuslikuma osa tema loomingust moodustavad rahvalauluseaded. Kuid ka tema parimad algupärased laulud kuuluvad meie koorilaululoomingu parimate hulka. Ta on loonud ligi sada koorilaulu, mitmeid soololaule ja kaks suurevormilist helitööd."

Laulupeod ja Miina Härma kuuluvad kokku. Kes siis Tuljakut ei teaks, ka need, kes koorimuusikast muidu midagi ei tea ega arva. Tema esimene koorilaul "Enne ja nüüd" meeskoori esituses kanti ette 1891. aasta üldlaulupeol ja tema laulud on hoolimata riigikorrast kõlanud kõigil järgnevatel üldlaulupidudel (v.a. 1965). Ka ükski meeshelilooja Eestis ei ole suutnud seda järgi teha! 

Album heidab laiema pilgu helilooja Miina Härmale (1864-1944), tema kaastegutsejatele ja ajale. Raamatus on lisaks DVD, kuhu on salvestatud Miina Härma 150ndale sünniaastapäevale pühendatud kontsert tema loomingust. 

Eestlased ja soomlased laulsid vägevalt Saksa reekviemi

Kontsert: Saksa reekviem

Esineja: Tallinna Kammerkoor, Lõuna-Karjala klassikakoor, Johanna Nylund, Kristian Lindroos

Dirigent: Toomas Kapten

Kus: Jaani kirik, Tallinn

Osaletud: 19.november 2022

Kavas: Johannes Brahms "Saksa reekviem"

Tutvustusest:

Kooriklassika üks tähtteoseid - Johannes Brahmsi Saksa reekviem - valmis 1868 aastal, mil helilooja oli 34-aastane. See on sügavalt läbitunnetatud muusika surmast, leinast, lootusest ja lohutusest.

Missa traditsiooniliste ladinakeelsete osade asemel valis Brahms reekviemile tekstid oma emakeeles, saksakeelsest Lutheri piiblist. Brahms soovis luua eelkõige humanistlikku teost meie elust siin maa peal ja nõnda sai sellest reekviem pigem leinajate kui surnute jaoks. Helilooja asetas rõhu elu ajutisele olemusele siin maa peal ja sellele, kuidas saame leida lootust, kuigi meile kõigile on antud vaid loetud päevad.

Lõuna-Karjala Klassikakoor on kõrgetasemeline amatöörsegakoor Lappeenrantast. Koori repertuaari põhirõhk on kirikumuusika suurteostel ning nende ettekandmisel tehakse koostööd mitmete erinevate orkestritega. Läbi aastate on koori tegevuse tuumaks olnud jõulukontserdid ja vaiksel nädalal peetavad lihavõttekontserdid, mil kavas on mõni tuntud oratoorium, missa või passioon, kuid aeg-ajalt tuuakse Lõuna-Karjala publiku ette ka vähemtuntud klassikat.

Tallinna Kammerkoor kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus.
Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor
harrastuslauljatest, kelle seas leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix.

Toomas Kapten on Lõuna-Karjala Klassikakoori kunstiline juht, kes on juhatanud koori 1994. aastast. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna juhataja ja orkestridirigeerimise professor. Oma muusikukarjääri jooksul on Kapten muuhulgas asutanud Tallinna Konservatooriumi Sümfooniaorkestri ja Tallinna Noorte Filharmoonia Sinfonietta. Ta on töötanud ka Eesti Laulupeo ja Eesti Raadio koori juhina, pidanud koorijuhtimise meistrikursusi Euroopas ning dirigendina juhatanud sümfooniaorkestreid mitmetes erinevates riikides.

 

Väga vägev kontsert oli. Kuna mu enda mees laulis seal kammerkoori ridades, siis kuulsin seda arvuti kaudu mitmed kuud, ei jätnud kõige võimsamat muljet, tundus liiga raske olema minu maitsele. Kuid kohapeal kirikus tuli see võimsalt esile ja oli võimas kuulata. Meessolist oli ka võrratu, väga hea hääl. Ainus, mida oleks tahtnud - nagu Estionia ooperis on - kui võõrkeelne, siis lastakse tõlge samaaegselt ekraanile. Tõlge oli küll lisatud kavalehele, aga parema elamuse saamiseks ei tahtnud ninapidi samal ajal kavas istuda.