Kuvatud on postitused sildiga Kadriorg. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kadriorg. Kuva kõik postitused

Kõndisime valgusega Kadriorus, valgus kannatas vaikides, mina jõrran siiani

 

Mis: Valgus kõnnib 2023 "Pimeduse värvid"

Millal: 16.09.2023

Kus: Kadrioru park 

Mõned pildid ja videod ürituselt, tegin seekord üsna vähe vaid kõige eredamast mu jaoks. 

Mõte on üritusel ilus, aga kuna inimesed ei oska sellisel üritusel üldse käituda, siis tuleks see üritus kas kusagil mujal teha (kindlasti mitte ka Pae pargis!) või hulga väiksemal moel. Igatahes sellisena see Kadrioru parki ei sobi, pargist ja selle töötajatest on lihtsalt kahju, kes peale selle metsiku loomakarja ülekäimist peavad hakkama kõike taastama. Võib olla on loomakarjaks selle inimmassi nimetame tegelikult vale, see diskrimineeriks liialt loomi, kes siiski oskavad teistega arvestada ja kellel on käitumisreeglid ning nad sellest kinni peavad. Kahjuks paljudel inimestel, kes eile Kadriorus viibisid, seda ei olnud. Ja ei saa öelda, et noorus on hukas, sest täpselt sama targad (loe lollid) olid nii noored, keskealised kui vanemad inimesed. Kui keegi läheb ükskõik kuhu välismaale ilusasse parki, kas talle tuleb pähe kõndida üle lillepeenra või hoopis seista keset seda? Isegi pimedas? Vaevalt küll, sest loomulikult nad austavad seda kohta. Aga miks siis ei peeta lugu oma riigi ilusatest asjadest ja nende inimeste tööst, kes selle on loonud? Luigetiigi ääres olevat suurt ja imeilusat pikka lillepeenart teavad kõik. Kõik on seal jalutanud ja imetlenud ja päevasel ajal nagu ei tule kellelegi pähe otse üle trampida, sest teerada on mõni meeter kaugemal. Aga nüüd mitte vaid mõned, aga suurte kampadena inimesed marssisid sellest üle. Seda oli väga valus vaadata. Samuti pole inimesed kuulnud midagi parema käe reeglist. Huvitav, kui autoga sõidavad, siis küll ei trügi mööda vasakpoolset rada sõitma vaid vastutulev rada jäetakse ikka vastutulevatele autodele. Olgu, aeg ajalt ikka mõni ei taha jätta, aga see lõppeb valusalt enamasti. Aga kui kõnnid, siis pole ju vahet kus pool teest sa kõnnid - parema käe reegel on nõrkadele ja küll nad eest ära tõmbuvad kui sa ikka otse neile peale marsid. Eriti hea on seda teha lapsevankritega, sellega saad ju massist ikka läbi surutud. Ja kui kedagi tuttavat kohtad, eriti kui on kokku nii 5-6 inimest, siis mitte mingil juhul ei tohi võtta rääkimiseks ometi tee äärde, vaid vestlema peab jääma otse keset teed, vaadaku need inimesed kes mööda seda teed kõnnivad ise, kuidas mööda saavad, teeääred on ju vabad, nemad blokeerivad ainult tee keskkosa ära. Vist vanaks jäänud, aga mind ausalt järjest enam selline kultuuritus ja teistega mitte arvestav käitumine kohutavalt on häirima hakanud. Õnneks koertega oli ikka suhteliselt vähe napakaid sinna kohale tulnud, ju ehk kartsid, et massid tallavad nende kullakallikesed ära. Parkimise kaosest parem ei räägigi. Keegi ütles hästi: Valgus kõndis Kadriorgu, kõik teised tulid autoga (olgu, meie ka ikka kõndisime, aga noh, meil oleks autoga ka pikem maa olnud kui jala). Ühesõnaga, üritus ise oli väga ilus, idee superhea, aga pigem oli see pärlite sigade ette viskamine kahjuks. 

 





Jaapani aed juunis

11.juuni 2023 jalutuskäik Jaapani aias. Põud mõjub, rododendronid olid üpris närtsinud olekuga. Varjus ja tiigi kaldal veel oli veidi kenamat vaatepilti, aga päikese käes täitsa norgus ning ei olnud ka selliseid suuri ja uhkeid nagu eelnevatel aegadel.

 





Linnamatk kodustel radadel

 

Matkarada: Tallinnas Suhkrumägi + Maarjamäe paekallas ja Kadrioru park
Asukoht: Tallinn, Eesti
Kuupäev: 23.04.2023
Läbitud km: 6,85 km
Aeg: 2:30
 
Läksime kodust Suhkrumäele ja sealt edasi mööda paekallast. Siis istusime bussile ning sõitsime Kadrioru pargi juurde, käisime tiiru Jaapani aias ja jalutasime koju tagasi.

All paistab Orlovi loss ehk praegune Ajaloo muuseum

Vaade Maarjamäele

Tallinna vanalinna panoraam ja sadam

Ei jõua ära oodata, millal sinna ilus kindel sillake tehakse. Purre on juba üsna kipakaks muutunud, aga pidas ikka sajale kilole veel vastu.

Ülevalt paekaldalt vaade Pirita poole.

Iseloomustus: Maarjamäe paekallas moodustab kaitse alla võetava lõigu piires morfoloogiliselt hästi välja kujunenud kõrge astangu, milles kohati on häid kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljandeid. Astangu ülemine paest koosnev osa on järsakuline, alumine osa on maetud rusukalde alla. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30m, absoluutne kõrgus 47m. Mõlemad vähenevad lõunasse ja itta. Paekalda ette jääb 200-400 m laiune tasandik, mis mere ääres lõpeb uue, kambriumi kivimitesse kujunenud astanguga. Maarjamäe paekallas on pidev ja ta serv on vähe liigestatud. Künnapuu (1967) andmetel on ta põhjaserval Purde tänava lähedal 4,5m kõrgune kaskaad, milles vett on ainult kevadeti. Vesi langeb liivakiviastangult. Tänu jalamilt immitsevale veele ja allikatele on paekalda esine kohati märg. Paekalda alumist osa murrutati Antsülusjärve transgressiooni ajal, kusjuures murrutusmaterjal kanti itta Iru suunas. Samas suunas, pärast Kose teed, järsak kaob ja asendub lauge nõlvaga. Mere äärde jääv astang on noor ja pärineb Limneamere ajast. (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk 21; Tallinn 1991)

Kuna oleme seal korduvalt käinud, siis midagi ebatavalist ei olnud. Seekord loomi ei sattunud nägema, välja arvatud neid inimloomi, kes seal seltskondade kaupa grillisid ning loodust prügiga risustasid.

Jaapani aias elavad allveelaevad.

 Video kalade tegemistest: Kalad


Mull mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad


Kus: Kadrioru Jaapani aed

Millal: 23.aprill 2023

Muusika taustal: "A Sad Fish"  Ziv Grinberg