Esemed tutvustavad ajalugu

5./177. Baltisaksa esemed Eestis muuseumikogudes 

Autorid: Olev Liivik, Ants Hein, Tõnis Liibek

Kirjastus: Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis 2016  

96lk./608lk./38942lk.

Väljakutse punktiir2023 september: Baltisakslaste lugu (#2) 

Raamat keskendub baltisaksluse kõrgajale 18. ja 19. sajandile ning 20. sajandi algusele. Väljaande lehekülgedele on valik muuseumikogudes olevatest esemetest, mille puhul on teada, et eseme tellijateks ja omanikeks, loojateks ja tarbijateks on olnud baltisakslased, eelkõige siis erinevatest mõisatest pärit olevad esemed. Kui on teada kindel ajalooline isik, kelle oma mingi ese oli, siis on juures lühidalt, kes ta oli. Juhul kui ese on seotud mingi mõisaga, siis kes olid seal mõisnikud ja milline oli mõisa saatus. Lisaks on iga eseme juures tema teekond muuseumi ja millises muuseumis hetkel seda säilitatakse. Esemed võivad vahel vägagi palju jutustada olles ise tummad. Hea, et ikka säilivad esemed ja kirjad kaugetest aegadest, sest näha esemeid reaalselt on ikka midagi muud, kui vaid lugeda nende kirjeldusi. Isegi pilt ajab asja ära. Raamat oli asjalik, aga jäi minu jaoks liiga õhukeseks, oleks tahtnud hulga rohkem esemeid näha ja samas ka iga eseme juures veidi rohkem lugeda. 

Muuseumiöö rahvusarhiivis

Mis: Muuseumiöö 2023

Kus: Rahvusarhiiv, Maneeži 2 ja 4, Tallinn

Millal: 20.mai 2023

Tule saa osa rahvusarhiivi Muuseumiöö eriprogrammist "Öös on liikumist: liikumisest jäävad jäljed".

18.00 Rahvusarhiivi Maneeži tänava majade esimene ekskursioon.
19.00 Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli kriminalistika õppejõu Raivo Öpiku ettekanne "Liikumisest jäävad jäljed". Ettekanne räägib kriminalistika olemusest ja ajaloost ning kuidas jälgede järgi rekonstrueeritakse kuriteosündmus ja leitakse kurjategija.
20.15 filmiprogramm „Kriminaalne Tallinn“. 1950.–1980. aastatest lühidokumentaalid ja ringvaatepalad heidavad valgust erinevatele hämaratele teemadele, nagu näiteks alkoholism, varastamine, vägivald, tööluus, suguhaigused, liikluseeskirjade rikkumine. Vastukaaluks kõikvõimalikele rikkumistele saab filmides näha ka miilitsakooli innukaid kursante harjutamas enesekaitse ja pahalaste kahjutuks tegemise võtteid, kuriteopaiga inspekteerimist ja jälitustegevusi.

Ekskursioon oli huvitav. Pildid allpool. Ettekanne oli keskmiselt huvitav, veidi rohkem oleks tahtnud ehk teooria asemel praktikast kuulda. Filmiprogramm aga oli 99% üles ehitatud alkoholismile ja hulkurlusele Nõukogude ajal, oleks võinud olla mitmekesisem, vaevalt, et sel ajal siis vaid see ainus kuritegevusliik oli. 

Ja muidugi nad kiusasid sõltlast... Jagasid tasuta raamatuid. Vanu raamatuid. Esimese Eesti Wabariigi aegseid. Ja mul polnud mitte mingit kotti kaasas. Oehh, aga 14 tükki sain ikka koju tassitud. Oleks veel kott olnud ja oleks esimesena kohale jõudnud... Siis vist oleks veel ühte riiulit jälle juurde vaja olnud...

Arhiivitöötaja laud enne arvutiajastut

Arhiivitöötaja laud enne arvutiajastut

Kõik täiesti tasuta...

Pisike muuseum Nõmme ajaloost ja elust

 

Käidud: 05.02.2023

Muuseum: Nõmme muuseum

Kuna tasuta muuseumide nimekirja lisandus ka Nõmme muuseum, kus varem ei olnud käinud, siis võtsime ette pühapäevase rongiretke Nõmmele seda vaatama. Muuseum asub vanas jaamahoones, kus olen lapsepõlves korduvalt olnud, piletit ostnud ja rongi oodanud. Aga see on nüüd sedavõrd muutunud, et tuttavat tunnet seal küll ei tekkinud. Muuseum on ise väga pisike, kaks ruumikest. Ühes oli Nõmme kultuurikeskuse arhitektuuriline näitus fotodest ja majaplaanidest, teise oli kogutud erinevaid vanu fotosid ja esemeid, mis on seotud Nõmme ajalooga. Vaadata oli huvitav, aga liiga kokkukuhjatud liiga väikesele pinnale minu arust ning juures ei olnud ka selgitust mis ja kuidas on Nõmmega seotud. Kohati meenutas veidi vanakraamiturgu. Aga huvitav oli korraks uudistada ikkagi.

Fotod: Daire

Peale muuseumi läksime jalutama mu lapsepõlve radadele, üritasin leida üles majad, kus elasid mu vanatädid, vanaisa õed, kellel sai vahel külas käidud. Viimati nii 40 aastat tagasi. Ühe leidsin kindlalt üles, teise arvan ka, et oli õige maja, vähemalt teised majad ümberringi kohe kindlasti õiged ei saanud olla. Lõppes see tasuta muuseumikülastus koos tasuta rongisõiduga aga 42 eurose arvega kuna otsustasime sööma minna ja teele jäi Snoobi resto. Süüa ei antud palju, aga maitseelamus oli korralik. Üks mõnus pühapäev kokkuvõtteks.

Kaks muuseumi ühe hoobiga

Fotod muuseumide välisvaadetest: muuseumide veebilehed

 

Käidud:  06.november 2022

Muuseum: Tallinna Linnaelumuuseum ja Kalamaja muuseum

Mõlemas muuseumis olen ka juba varasemalt käinud, aga kuna oli tasuta muuseumi pühapäev ja midagi muud ei olnud tarka teha, sai sõbranna veetud muuseumidesse, kus ta polnud kas üldse või väga ammu käinud. Kuna Linnaelumuuseumis oli Kõlvatu Tallinna näitus kinni tasutaja uudistajatele, siis jäi aega üle ning seega käisime ka Kalamaja muuseumi läbi.

Linnaelu muuseumis on enamus juba aastakümneid sama, ehk võiks siiski midagi vahetama hakata või vähemalt atraktiivsemaks teha. Allkorrusel kus kaupmehe härra ekraanil räägib Tallinna loo on väga hea kuulata ja aduda kuidas sajandid on linna muutnud. Käekoti näitus, mis just oli avatud, oli ka huvitav, kuidas need aegade jooksul ikka muutunud on või muutmatuks jäänud on. 

Kalamaja muuseum on selline hästi nostalgiline muuseum, sest vahet ju pole, millises Eesti linnas või linnajaos sa elasid nõuka ajal, siis enamasti olid ju asjad ikka ühed ja samad. Seda muuseumi ongi mõnus käia vaatamas mitmekesi ja siis teistele rääkida enda lugusid, mis antud asjadega seonduvad. Muidugi teisel korrusel olev lastele tehtud mängumaja on ikka nii võrratu, et sinna tahaks alati minna isegi mängima.