Mõrvar kruiisilaeval!

22./67. Laip majaka juures

Sari: Kitt Hartley Yorkshire'i müsteeriumid 6 

Autor: Helen Cox 

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

225lk./5068lk./16465lk. 

Kitt, tema kaksikõde Rebecca, Grace ja Evie valmistuvad puhkusereisiks Šotimaale, kui Kitti ukselävele ilmub kruiisilaeval töötav Errol Jackson. Mees toob uudise, et tapetud on Kitti vana sõber, endine salakaubavedaja Bryce ja mõrva ainus tunnistaja näikse olevat rääkiv papagoi Skittles. Muidugi ei saa enam seltskond minna Šotimaale, tuleb siirduda Oslosse suunduvale kruiisilaevale ja hakata uurima, kes siis ikka oli mõrva taga. Bryce oli väga vastuoluline isiksus, kes suutis sageli sattuda teistega konflikti ja nii ei olnud see ka tema viimases töökohas, kus ta suutis nii mõnegi töökaaslasega pahuksisse minna. Kuid kas uurimine on naiste jaoks ohutu või mõrvar ei soovi oma teele uusi segajaid. Kittil oma kaaslastega on vaid nädal, et mõrv lahendada ja mõrvar kinni võtta, kuid politsei on kaugel ning Halloran ei saa seekord olla abiks või turvajaks. Lugu läheb kohati vägagi ohtlikuks. Põnevust ikka on, aga need Kitti lood on kergemat sorti krimid. Mulle see sari kuidagi meeldib, ehk peamiseks süüdlaseks on, et peategelaseks raamatukoguhoidja, kes nüüd küll enamuse ajast on eradetektiiv. Aga igas loos on raamatukogu ja raamatute temaatika siiski sisse toodud. "Enamik inimesi ei leia oma töökohal midagi lohutavat. Aga minu puhul on nii, et keset raamatuid tunnen end otsekui kindlusemüüride vahel. Ma tunnen end turvaliselt." Nii ütleb Kitt oma õele, kui nad lähevad laeva raamatukokku. Ja võin tunnistada, et ma saan täiesti Kittist aru, keset raamatuid on palju turvalisem, kui keset inimesi või mõnda muud kohta. Mis muud, kui ootan järgmisi kahte osa selles sarjas.  

Ilusalongis toimus mõrv!

7./52.  Koole maha, kaunitar

Sari: Bunburry muhekrimi 5

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Aleksandr Popov

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025 

126lk./ 1289lk./12 686lk.

Briti saarte kirjanduse väljakutse 2025 mai: Šotimaa kirjanik

Kui eelmine osa oli väga ettearvatav ja jäi minu jaoks üsna keskpäraseks, siis see osa oli ehk sarja kõige vähem äraarvatav ning seega ka huvitavam. Ja Alfiel ei olnudki selles osas ühtegi foobiat, mõni saladus tuli küll veidi päevavalgele ja selgus veidi tema isa kohta. See osa oli klassikaline suletud ruumi krimka. Debi Ilusalongis leiab oma otsa lõbus lesk Eve Mosby, kinnisvaramagnaat kelle kirgede hulka kuulub ka noor armuke. Või siis võib tema kohta öelda, et rahaahne mõrd, kes peab üleval noort armukest. Neid, kellel näib olevat põhjust teda tappa on omajagu, aga kuidas pääses mõrvar salongi ja sealt välja, kui uks oli lukus? Või oli tapjaks Debi, kes väidetavalt jättis proua protseduurile ja ise läks kiiresti koeraga jalutama? Kerge kiire lugemine taas. Tegelased on muhedad ja kindlasti loen veel edasi seda sarja. 

Jäätisemees kukkus trepist alla!

4./49. Naistemehe surm

Sari: Bunburry muhekrimisari 4  

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Piret Orav 

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

112lk./ 515lk./11 912lk.

Lugemise väljakutse 2025:  Üllatusteema. Raamat autorilt, kes on 2025.aastal Lugemise väljakutse grupi kuude kokkuvõtete edetabelis esimese kolme hulgas

Mai kuus jäi kirjanik jagama 3-6 kohta. Täpselt pooled tema loetud raamatud olid minu loetud. Nüüd siis jätkan sarja neljanda osaga ja viies ka juba ootel. Neljas osa oli minu jaoks senistest kõige kehvem, liialt etteaimatav, liialt stereotüüpne, ei midagi põnevat, ei ühtegi ootamatut keerdkäiku, kuidagi igava võitu seekord. Loodetavasti järgmine osa on taas kaasahaaravam. 

Bunburrys on saabunud filmistaarilikult nägus gelato-salongi omanik Mario Bellini, kes kaalub laienemist. Kuid peagi pärast saabumist leitakse ta surnult – kas tegu on traagilise õnnetusega või on tegu mõrvaga? Ja miks järsku väldib Alfie telefone? Kas järjekordne uus foobia telefonide sõi hoopis helistajate suhtes? Väga rahulik muhekrimi. 

Kaanekujundust pean eriti kiitma!  Mõnus, ühes stiilis kujundus tervel sarjal, samas igal kaanel on erinev lillepilt! Paneb mu lilletundmise ja tehisintellektile kirjeldamise oskuse proovile, et millisest lillest vaja taustapilt teha. 

Spiooni vastasseis rikaste ja võimsatega

 

8./44. Surm Cornwallis

Sari: Gabriel Allon

Autor: Daniel Silva

Tõlkija: Matti Piirimaa

Kirjastus: Sinisukk 2025

431lk./1839lk./11 157 lk.

Lugemise väljakutse 2025: 46. Topelt ei kärise - vali vabalt, millise teemapunkti alla loeksid veel teisegi raamatu: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

Ma arvan, et 38. punkti alla ma saaksin veel palju sel aastal loetavaid raamatuid panna, sest krimi on üks selline teema, mida ma palju loen ja mis krimi see ikka ilma surma või mõrvata on. Gabriel Alloni tegemistest olen varasemalt midagi lugenud, kuid hetkel ei suutnud tuvastada, millist raamatut täpselt. See peab olema igatahes rohkem kui kümme aastat tagasi, sest ma ei leidnud oma andmetest ja need on alates 2014. aasta lõpust mul. Kuid vähemalt viimased eesti keeles ilmunud raamatud sellest sarjast plaanin veel läbi lugeda küll. 

Tegemist siis legendaarse spiooni Gabriel Alloni tegemistega, kes nüüdseks on hakanud restaureerijaks, vanade maalide taastajaks ja üritab koos perekonnaga elada rahulikku elu, kuid ega see tal ikka ei õnnestu muidugi. Gabriel Allon on salaja saabunud Londonisse, et osaleda  vastuvõtul, millega tähistatakse Vincent van Goghi varastatud autoportree tagasisaamist. Aga kui ammune sõber politseist palub temalt kunstiajaloo professor Charlotte Blake´i jahmatava mõrva uurimiseks abi, siis leiab Gabriel peagi end jälitamas vägevat ja ohtlikku uut vastast. Ja ikka keerleb kogu lugu maalide ümber. Ja korruptsiooni ja rikaste privileegide ning maksuameti pettuste ja offshore firmade ja piirkondade ümber. Milleks kõik ollakse valmis, kui mängus on raha ja võim või siis soov pääseda võimu juurde ja üha suuremate summade juurde. Eks raamatu aluseks on tegelik elu, ei muu. Sageli väljamõeldised polegi nii julmad kui reaalne elu ise. Raamatu lõpus on ka selgitusi, kust ja miks just sellised teemad on reaalsusest jõudnud väljamõeldiseks. Raamat on põnev ja täis keerdkäike ning ohtusid, kuhu peategelased satuvad. Mäng käib mõlemal poolel kasutades nii seaduslikke kui mitteseaduslikke võtteid. Aga peategelane ongi ju kunagine eliitspioon, mitte ontlik politseiuurija. Põnevike austajatele täitsa soovitaks neid raamatuid, eesti keeles pole tervet sarja järjekorras ilmunud, aga mingid osad saab kokku. Eriti ei häirinud, et ma eelmisi osi lugenud ei olnud, sest kusagilt on mul ikka aimu, mis tüüp see Gabriel oli. 

Mängult või päriselt?

7./43. Mängime surnut

Sari: Cherringhami mõistatused 9  

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

135lk./1408lk./10 726 lk.

Cherringhami näiteringis toimub midagi kummalist, järjest tabab osalejaid mingid õnnetused. Kui nii edasi läheb, siis esietenduseks pole enam ühtegi näitlejat laval. Nii palju õnnetusi reas ei saa olla kokkusattumus, vaid keegi üritab lavastuse ära rikkuda. Kes ja miks? Eks seda peavad Jack ja Sarah kahekesi välja selgitama asudes ise ka näiteringis osalema. Kas neil õnnestub lugu lahendada enne, kui keegi päriselt surma saab? Sarja üheksas osa ja seekordne veidi teistsugune kui eelmised. Ei olnud kõige tugevam ega kõige nõrgem osa, selline kuldne keskmine minu jaoks, igav ei hakanud, aga midagi vapustavat ka ei olnud. Muidugi, eks seda sarja on juba omajagu loetud ka ja tegelased ning kirjanike keerdkäigud juba ettearvatavamad. Kuid sellegi poolest on järgmised osad oodatud ja jõuavad üsna kiiresti mu lugemise raamatute virna. Hea õhtune lõõgastus enne magamajäämist. 

Must ja valge tekitavad koos erinevad hallid toonid

5./41. Purunenud pärastlõuna

Sari: Uurija Wilkinsi krimisari 2  

Autor: Simon Mason

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Varrak 2025

335lk./1026lk./10 344lk.

Lugemise väljakutse 2025: 25. Suvaline raamat, mis on pildistatud koos kassiga

Teine raamat sarjast. Üks Wilkinsitest sai eelmise osa lõpus politseist kinga ja kas ta jääbki luuseriks või suudab ta oma iseloomu kasvatada ja suhtlemisoskuseid nii palju lihvida, et tal oleks võimalus uuesti oma töökoht tagasi saada. Kas teine Wilkins on ikka nii ideaalne paipoiss, kui esimeses osas temast mulje jäi. Kas alati on vaid must ja valge, või on hoopis mängus mingid muutuvad hallid toonid? Oxfordi lasteaia juurest, jõukast linnaosast, sisuliselt ema nina alt kaob päise päeva ajal nelja-aastane tüdruk. Ryan Wilkins, kes löödi kolm kuud tagasi häbiga töölt minema, näeb televiisorist, kuidas ta endine paarimees, uurija Ray Wilkins pressikonverentsil kinnitab, et politseil on juhtlõng. Aga kas see juhtlõng on ikka õige? Kas ta saab asja lahendatud ilma Ryani abita? Kas kõik on nii, nagu paistab või on asi ikka mitmetasandiline ja keerukam, täis erinevaid halle varje? 

Esimene osa sarjast meeldis mulle isegi veidi rohkem või oli lihtsalt seal kõik uudsem ja seega ka vähem ettearvatav. Seekord ma suutsin enamuse asjadest juba eelnevalt paika loksutada. Aga sari on täitsa huvitav, selline erinevate maailmade vastandus kahe täiesti erineva uurija näol, samas kui mõned stereotüüpsed arvamused on just vastaspoolele pandud, mitte neile, keda tavaliselt selliseks stereotüüpiliseks esindajaks arvatakse. Loodetavasti tõlgitakse ka järgnevad osad ära, loeks küll edasi, piisavalt värvikad uurijad ja ka krimilood ise pole igavad olnud.
 

Kuidas maitseb mõrv?

4./40. Mõrva mekk

Sari: Bunburry muhekrimi  #3

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2025 (Krimiraamat)

119lk./691lk./10 009 lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

 

Kolmandas Bunburry raamatus „Mõrva mekk“ leitakse kohalik veisekasvataja surnuna ja kahtlus langeb Betty Thorndike’ile, taimetoitlasele ning Bunburry ainsale Roheliste partei liikmele. Alfie teab, mis tunne on olla alusetult süüdistatud, ning kutsub süüdlase tabamiseks appi kaks kaasamatöördetektiivi Lizi ja Marge’i. Selle talus toimuva uurimisega on ainult üks probleem: Alfie kardab lehmi … 

Huvitav on, milliseid foobiaid suudab kirjanik veel sellele vaesele Alfiele külge pookida järgnevate osade jooksul, sest esimestes raamatutes on tal kõigis mingi probleem. Raamat ise on tavapärane Briti muhekrimi, kus pole kiireid pöördeid ja ekstreemset verepidu. Kohalik amatöördetektiiv(id) käivad ja räägivad, satuvad õigel või valel ajal olema õiges või vales kohas. Kõrvalvaatajad (lugejad) tunduvad rohkem arusaama kui uurijad ise või siis ka mitte. Selline kerge, lühike lugu taas, mis ei eruta eriti enne magamajäämist. Sari läheb edasi ja järgmine raamat juba ootab lugemisjärge kohe lugemiseks raamatuvirnas. 

Kuidas sõita uunikumiga?

3./39. Tappev sõit

Sari: Bunburry muhekrimi  #2

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

118lk./572lk./9890lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 33. Reisikohvris on veel veidike ruumi. Miks just see raamat?

 

Eks pistaksin selle raamatu kotti just samal põhjusel, kui hetkel teda kodus hilistel õhtutundidel lugesin. Kerge, kiire, parajalt lühike lugu, mis viib mõtted eemale. Reisil siis just paras üheks lennureisi otsaks see raamat või õhtuti enne magama jäämist korraks ühe peatüki kaupa aju maharahustamiseks väsitavast muljeterikkast päevast. Kerge kaasa ka tassida ja mahub igasugusesse kotti ära, sest on piisavalt pisike. Teine osa sarjast väikses Inglismaa külas, kus juba mitu kuud ei ole kedagi ära tapetud ja nüüd selgub, et  lisaks majale on Alfie pärinud ka väärika, ent unarusse jäänud 1950. aastate Jaguari. See pole Alfie jaoks rõõmustav üllatus. On nimelt ilmne, et mehel on autorooliga seotud sügav isiklik trauma, mis hoiab teda sõitmast. Siiski suudavad sõber Oscar ja tädi Augusta eluaegsed sõbrannad, vaimukad ja elurõõmsad Liz ning Marge, mehe panna olukorda, kus ta peab uuesti autoga sõitma hakkama. Alfie istub rooli ja sealt algavad uus lugu, uued tutvused ja uued mõrvad. Alfie on sümpaatselt kohmetu, vaimukas ja intelligentne, aga samas inimesena haavatav. Tema sisekonflikt, soov jääda eemale sekeldustest, kuid õiglustunne ja uudishimu, mis teda ikka ja jälle sündmuste keerisesse paiskavad, muudab ta usutavaks ja kaasaelatavaks tegelaseks. Iga raamatuga saame ühe rohkem teada ka Alfie varasemast elust ja mälestustest. Selles raamatus on värvikalt kirjeldatud tema esimest kohtumist päranduseks saadud autoga, kui ta oli alles laps.Taas on raamat täis värvikaid tegelasi ja külaelu filosoofiat. Mõnus väike vahepala kiiresse ja pingelisse päeva.  

Kaks mõrva nädalas - kas palju, vähe või parasjagu?

2./38. Mõrv eesriide taga

Sari: Bunburry muhekrimi  #1

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

143lk./454lk./9772lk.

Lugemise väljakutse 2025: 2. Sinu jaoks täiesti tundmatu kirjaniku raamat

Järjekordne paik Inglismaal, kus elanike arv hakkas suurel kiirusel järsku vähenema. Ja seda vaid sellepärast, et üks mees sai oma tundmatult tädilt ootamatult päranduse ja kolis sinna külla. Ei, mitte külaelanikke tapma, vaid nende tapmisi lahendama koos tädi parimate sõbrannadega, kes kahe peale kokku annavad ühe miss Marple välja. Tegelikult otsisin raamatukogus hoopis ühe teise Inglismaa asula kiiresti väheneva elanikkonna teemalist uut raamatut kui sattus näppu hoopis neljas osa sellest sarjast. Just selline kiire ja kerge ja lühike lugemine, mida hetkel tundsin, et suudan ja tahan õhtuti lugeda. Aga peab ju ikka alustama algusest, seega jõudis kohe neli raamatukest minu lugemislauale ja sealt ma neid siis õhtu-öötundidel lugemiseks nopin ja unistan ajast, mil ma saan ometi hommikust õhtuni lugema hakata või siis vähemalt enamuse oma vabast ajast. 

Peategelane, Alfie McAlister, noor, edukas, küllastunud linnaelust ja haavatud isiklikust tragöödiast. Tema kolimine Londonist Bunburrysse, kus ta on veetnud oma lapsepõlve suved vanavanemate juures ja millega tal on palju mälestusi, kuid ka tagaplaanile surutud küsimusi. Lapsepõlve mängupaigast saab kiiresti tegevusareen, kui Alfie leiab end keset mõrva uurimist. Loo tõukejõuks pole mitte ainult kuritegu ise, vaid ka kõrvaltegelaste, eriti kahe vanatädi sõbranna värvikas ja karismaatiline sekkumine, lisaks muidugi üritavad nad olla kosjakauplejateks. Bunburry, küla kus kõik tunnevad kõiki ja kõikide teod on külaelanikel teada, kuid siiski saab seal toimuda tapmisi. Aga mõrvar kindlasti ei jää saladuseks, vaid tuuakse ühisel jõul päevavalgele. Romaani keskmes ei ole vaid krimimõistatus, vaid ka kogukond ja suhted. See, kuidas erineva taustaga inimesed üksteist mõjutavad ja kuidas väikeste kohtade üksteisetundmine võib paljastada nii lahkust kui ka tumedaid saladusi. Cotswoldsi atmosfäär – kivimajad, külatänavad, kodused kohvikud ja pubid loob mõrvajuhtumitele mõnusalt rahustava tausta ja muudab loo veelgi kaasahaaravamaks. Sobib täiesti lugeda ka neile, kellele meeldib lugeda maaelu romantikast ja sündmustest, mitte vaid muhekrimi austajatele. 

Saja aasta vanune krimilugu

3./33. Roheline kütt

Autor: Edgar Wallace

Tõlkija:  nimetu

Kirjastus: Kuldsulg 2003

158lk./906lk./8521lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 aprill:  Ma ei tea, mis raamat see oli, aga selle kaanel oli mingi maja.

No see mingi maja osutus Garre rüütlilossiks, kus üks roheline mees kummitamas käib. Ameerika miljonär on Inglismaale elama kolinud ja ostnud endale iidse Garre rüütlilossi. Ta elab seal tagasitõmbunult, salapärase erakuna. Ootamatult hakkab lossis kummitama Roheline Kütt - vanasti ümbrust hirmul hoidnud lossivaim, keda vahepeal pole aastasadu nähtud. Toimuvad mõistatuslikud mõrvad, neid kutsutakse lahendama Scotland Yard. Päevavalgele ilmuvad minevikuvarjud. Raamat ilmus esmakordselt aastal 1923 ja eesti keeles viis aastat hiljem. Saan aru, et selles raamatus on kasutatud esimese eesti keelse raamatu tõlget. Seetõttu on raamatu stiilist tunda, et tegu saja aasta taguse looga.

Üks läbivaid motiive on õiguse ja õigluse otsing. Roheline kütt justkui kehastab õiglust, mis tegutseb väljaspool seadusi. Siin võib märgata sarnasusi Robini Hoodi legendiga. Lisaks käsitletakse usaldamatust, võimu kuritarvitamist ja seda, kuidas varjatud minevik võib inimest kummitada ka aastakümnete pärast. Tehtud tasumata kurjuse eest ei õnnestu põgeneda ei ajas ega ruumis. „Roheline kütt“ on näide klassikalisest 20. sajandi alguse inglise kriminaalromaanist, milles on nii müsteeriumi kui ka seiklusromaani. See ei ole ainult detektiivilugu, vaid ka mõistatuslugu, kus iga tegelane võib olla süüdi ja iga vihje viib järjest sügavamale intriigide võrku. See sobib neile, keda köidavad gooti elemendid, salapärased lossid ja kummituslikud lood, kuid kes soovivad nende taga näha siiski inimlikke motiive ja selgitusi. Pinget pakkuv kuid samas mitte ülemäära vägivaldne või, laipu ikka on omajagu, aga pole verd ja soolikaid nagu viimase aja paljudes krimiromaanides. Loetav, aga peab arvestama sellega, et tegemist saja aastase looga, mis ei pruugi tänapäevasele inimesele enam nii kaasahaarav olla, samas ei ole tegemist ka otseselt ajaloolise krimigi vaid ainult ajaloolise taustaga tänapäeva lugejale. 

Edgar Wallace raamatuid on mul kodus üksjagu, sest mul õnnestus sattuda Haapsalu raamatukogust väljavisatud ja tasuta jagatavate raamatute riiuli juurde ükskord, kui nad olid teinud just puhastuse W tähega kirjanike raamatute hulgas.

Lumi pimestab ja uputab

4./28. Lumepimedus

Sari: Cherringhami mõistatused 8, Krimiraamat 

Autor: Matthew Costello & Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat 2025

138lk./1054lk./7135lk.

Lugemise väljakutse 2025: 42. Lumi tuli maha ja valgeks läks maa… - raamat, mille kaanel või sisus on palju lund
 
Lund on nii kaanel kui sisus ning lumel ehk talvel on oluline roll selles loos. Selle kandi viimaste aastate rängim lumetorm lõikab Cherringhami muust maailmast ära. Linnakese piiridest väljas, kõrgete müüridega gooti stiilis härrastemajas asub kiratsev vanadekodu Broadmead Grange. Üks selle asukas, vaene vana Archy kaotab lumemöllus tee ja temast saab Cherringhamis järjekordne ohver. Kas Archy vandus tõepoolest alla loodusjõududele või põhjustas tema surma kellegi kuri käsi? Kui juba Sarah ja Jack satuvad asja uurima, siis võib aimata, et kõik ei ole nii, nagu alguses välja paistab. Kes oli Archy ja mis üldse seal vanadekodus toimub, midagi kahtlast on sellega lahti. Ja kuidas suhtuvad Cherringhami elanikud üldse suurde lumetormi, millega nad pole harjunud, kui oluliselt see kogu elu seisma paneb. Kas see on rõõm või mure või mõlemat, olenevalt kelle vaatekohast vaadata. Mõnus väike kiire lugemisamps üheks õhtuks. Seekordne lugu meeldis rohkem kui paar eelmist, oli kuidagi veidi vähem äraarvatavam, kuigi sain aru, mis toimub veidi enne kui lugu oma uurimisega sinnani jõudis. Loodetavasti saab neid Cherringhami mõistatusi lugeda veel pikalt eesti keeles. 

Londoni kõrgema seltskonna kriminull

4./19. Kes kahju kardab…

Sari: Detektiiv William Warwick 1  

Autor: Jeffrey Archer

Tõlkija: Peeter Villmann

Kirjastus: Varrak 2024

312lk./656lk./4505lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 veebruar: Raamatuselja luule + üks raamat sealt

Endalegi üllatuseks tuli see luuletamine seekord üsna kergelt välja. Kõigepealt võtsin kolm raamatukogu raamatut ja siis lasin silmadel üle koduse raamaturiiuli minna - osutus, et ei pidanudki nii väga kombineerima, heade sobilike pealkirjadega raamatuid oli üsna palju. Lõpuks siis tuli välja selline luuletus:

Mees, kes jooksis üle tänava

alastimaratonist ironmanini

ilma ainsagi sõnata.

 

Ohvrite ohver,

kes kahju kardab

taevastes kõrgustes.

 

Võidupilet

peidus su silme all

kuni su endale saan.

 

Lugemisse jõudis sellest virnast kriminull Kes kahaju kardab. Uue sarja esimene raamat. Saame tuttavaks järjekordse noore ja nutika kutiga, kellel on väga karismaatiline tippadvokaadist isa, kes loodab, et poeg asub tema jälgedes, kuid jälgedesse astub hoopis ta lesbist tütar. Aga poeg eelistab minna Londoni tänavatele pätte püüdma ja neid kinni panema, mitte advokaadina üritada neid karistusest päästa. Kuid esialgu läheb ta vanemate nõudmisel ülikooli ja saab sealt kunsti alase hariduse. Ülikooli lõpetamise järel alustab William karjääri, mis paneb paika kogu tema edasise elu – pärast õpipoisina pealinna tänavatel patrullimist saab temast Scotland Yardi kunsti ja antiikesemete üksuse detektiivkonstaabel ja arvata võib, et ta järgnevate raamatute jooksul ronib veel kõrgemale mööda karjääriredelit. Esimeses raamatus uurib ta Rembrandti hindamatu väärtusega maali vargust Fitzmole’i muuseumist ja samal on ta laual ka mõned väiksemad kuriteod. Lisaks sellele on vaja lahendada tal koos isa ja õega kunagine mõrv. Minu jaoks oli see esimene osa veidi selline sagrine, liigset ballasti täis. Muidugi andis sellega venitada raamatu mahtu ning sai mõned infokillud juurde, aga neid oleks saanud ka hoopis kompaktsemalt kirja panna. Seega oli minu jaoks veidi liiga laialivalguv see raamat, aga ehk on seda vaja järgmiste osade jaoks, et kui vundament on hästi lai all, siis õnnestub edaspidi sinna juba kõrgemaid torne peale ehitada. Esimene osa jättis veidi õlgu kehitama, aga mõtlen ikka sarjale vähemalt teise võimaluse anda, juhul kui ikka eesti keelde veel tõlgitakse. 

Kas õnnetus või mõrv?

10. Surnukeha järves

Sari: Cherringhami mõistatused 7  

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

136lk./2654lk.

Lugemise väljakutse:  28. Mida su sõber praegu loeb? Küsi järgi ja loe sama raamatut

See on nii tore sari. Ühe õhtu kerge lõõgastus. Kui uues osa raamatukokku jõuab, loeme kohe mõlemad ja seega tegelikult ma teadsin, mida ta loeb, ei pidanud küsimagi. Ja hakkame taas järgmist osa ootama. 

Cherringhami kihelkonnanõukogu on kutsunud Prantsusmaalt külla Bretagne’i rannaküla vanema Laurent Bourdaini, et tähistada pidustustega kahe küla vahel sõlmitud vastastikku kasulikke sõprussuhteid. Pidustused leiavad aset leedi Reptoni häärberis, millest tema lapselaps loodab kujundada maailmaklassi kuuluva konverentsikeskuse. Valminud on väärikale prantsuse külalisele vääriline mitmekäiguline õhtusöök. Õhtu edeneb ja vein voolab, aga mingil ajal on külavanem piduliste keskelt kadunud ja leitakse surnult hulpimas häärberi lähedalt järvest. Kõik näib viitavat õnnetusele, aga kui Jack ja Sarah juba mängus, siis on siililegi selge, et asi on õnnetusest kaugel ja ikka mingi mõrtsukatöö on taas toime pandud. Kes ja miks see on nii uurijapaari kui lugeja väljanuputada. Seekord jõudsin üsna kiiresti kahtlustama just õigeid tegelasi hakata. Kerge ja lihtne lugu keerulisematele krimilugudele vahepeale. Peategelased on hästi sümpaatsed, lugudes ei ole liialt palju vägivalda, seega sobivad lugeda ka nõrganärvilisematel ning neid pisikesi osi ei pea lugema kindlas järjekorras. Aga kuna kuna ma sattusin lugema seda sarja kohe eesti keelde tõlkimise algusest peale, siis mul läheb küll ilmumise järjekorras ja loodan, et tõlkimine jätkub, kuigi pean kohe tunnistama, et endale küll ei osta neid, sest vaid mõneks tunniks ühekordselt lugemist  osta - kahjuks ma pole nii rikas ja nii suure korteriga, et need lõpuks kõik ära mahuks. Aga passin küll peale, kas ja millal taas uut osa oodata. Seda eriti oma sõbra pärast, kes loebki krimkadest vaid kergeid muhekrimisid, mitte veriseid jubedaid lugusid ja kui tal tekib lugemises taas paus, siis tean, et kõige kergem on meelitada teda taas raamatu kätte võtma on tuttava muhekrimi sarja uue raamatuga. 

Liiva ajavool

9. Liivakell

Autor: Gareth Rubin

Tõlkija: Inna Feldbach

Kirjastus: Hea Lugu 2024

544lk./2518lk.

Lugemise väljakutse 2025: 49. Aeg - raamatu kaanel on kell

See on tête-bêche romaan, 19. sajandi raamatumeistrite armastatud köitmisviis. Siin köites on koos kaks raamatut: kaks põimuvat lugu, mis on trükitud, seljad vastamisi. Alustad lugemist, loed ära ühe (krimi)loo, jõuad omaarust lahenduseni ja raamatu keskkohta, siis pöörad raamatu ringi ning alustad uue looga. Mida rohkem loed, seda rohkem tekib seotud niite esimese looga ja siis hakkad aru saama, et tegelikult see esimene lugu polnud ikka päris see, mida sa arvasid ennast arvavat. Ja siis jõuad teise (krimi)loo lõppu, aga kas sellega on mõlemad pooled raamatud saanud ikka lõpliku lahenduse või on midagi veel jäämas saladuseks. Detailid on selles loos väga olulised ja esimese osa detailid ei kaota oma olulisust kui keerad raamatu teistpidi. tegelikult need esimese loo detailid on teise loo juures veel ehk isegi olulisemad rollimängijad. Ja teise loo detailid aitavad lahendada ja paika panna esimese loo lugu, ehkki sa esimese loo lõpus arvasid juba kõike teadvat. See on selline tugeva pöördega lugu, aga nutikalt lahendatud nagu kahe raamatu stiilis. Ehk veidi sarnasust on Horowitzi haraka- ja kuulille mõrvade raamatutega, kus ühte raamatusse (reaalsuses toimuvasse) oli peidetud teine raamat (tegelase kirjutatud raamat), mis siis andis vihjeid reaalsuses toimunud mõrvade kohta. See raamat nõudis tähelepanu ja kui olin juba teise küljeni jõudnud, siis tuli mitmeid kordi mõte, et ups, miks ma esimeses pooles sellele asjale ei osanud tähelepanu pöörata või oot, mis rolli tema seal esimeses loos nüüd täpselt mängiski, kuidas see seal täpselt oligi? Seega, kes pole veel lugenud, soovitan soojalt ja lugege esimest poolt tähelepanelikult, see pole pelgalt üks lugu, vaid teise poole vihjed. Mulle raamat meeldis väga. Pehmemat sorti pigem psühholoogiline krimi, mis paneb aju piisavalt kaasa mõtlema ja ise lahendust leidma. Mitmed vihjed küll sai üles leitud ja mõned otsad ka ise kokkuviidud, aga oli ka seda, mis jäigi mu eest saladuseks enne kui kirjanik selle avaldas. Ma arvan, et selle aasta esimene kanditaat lemmikute top nimekirja on loetud. 

Kuulsaimad kuningate seas

2. Kuningad ja kuningannad

Koostaja: Imeline Ajalugu

Kirjastus: Äripäev 2024

97lk./420lk.

Lugemise väljakutse 2024: 23. Raamat mõnest kuningapere liikmest

Eelmise aasta väljakutsest jäi lugemata 6 teemat 7 raamatuga. Eks ikka need teemad, mis köitsid vähem ja mille lugemine oli suurem väljakutse. Tuleb nüüd uuel aastal järellugemist siis teha. Esimene teema saigi loetud. Kuningapered pole mind kunagi eriti huvitanud, kuigi olen kaks korda praegust Rootsi kuningat üsna lähedalt näinud. Esimesel korral lihtsalt ootamatult meie teed Haapsalus ristusid, teisel korral käisin lapsele kuningat näitamas, samuti Haapsalus. Teemasse leidsin Imelise ajaloo poolt avaldatud ja siis kokkukogutud artiklid erinevatest kuulsamatest kuningatest ja kuningannadest läbi ajaloo. Eks neid ole veel, kelle nime igaüks kuulnud on. Siin siis valik pigem kaugemast kui uuemast ajaloost.  10 kuningat ja 2 kuningannat, või siis 12 isevalitsejat, sest Venemaal olid ikka tsaarid, mitte kuningad ja mujal vist ka mõned olid keisrid nime järgi. Karl Suur, Friedrich Suur, Edward I, Philippe IV, Henry VIII, Ivan Julm, Louis XIV, Peeter I, August II, Katariina II, Marie Antoinette, Nikolai II. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Ajaloo õpikutest ja muust kirjandusest on ikka kõik need isikud tuttavad, ehk August II, kellest sai Poola kuningas, olin kõige vähem teadlik. Lood olid kõik teadmata, sest ma ei viitsi ajakirju lugeda, kuigi Imeline Ajalugu käis meil ikka palju aastaid kodus, nüüd nad on isegi lootuse kaotanud ja ei helista enam, et moosida edasi tellima. Eks need artiklid olid üsna kuivad ja faktilised, nagu ikka ühed populaarteadusliku ajakirja artiklid, nii, et ma ei saanud kuidagi ka selle raamatuga kuningate meeldimise lainele. Eks ma nendega kohtu ka edaspidi paratamatult erinevates ajaloo raamatutes, sest ajalugu ilma kuningateta paraku ei ole võimalik. Lugemissoovitus - no ega see nüüd nii hull lugemine ka polnud, kellel kuningate ja ajaloo vastu huvi, neil ikka soovitan lugeda. Kellel pigem kuningapere intriigide ja skandaalide vastu huvi, siis neile polnud siin raamatus küll eriti midagi huvitavat.

Inglismaa alternatiivajalugu

19./297. Südasuvine torm

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid  

Autor: Poul Anderson

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 2000

168lk./2827lk./51234lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 november: Raul Sulbi soovitab

Eelmise kuu väljakutsesse ei jõudnud enam seda raamatut lugeda ja nii see ootas kannatlikult öökapil. Tegelikult osutus raamat ühe õhtu lugemiseks, sest enne käest ära ei saanud, kui läbi oli. 

Inglismaa alternatiivajalugu, kus Shakespeare oli kuulus ajaloolane. Fantaasiakirjandus, kus autor põimib ajalugu, kirjandust ja alternatiivse reaalsuse. Raamatus on maailm, kus William Shakespeare’i teosed peegelduvad reaalsuses, need pole lihtsalt kirjandus nagu meie seda tänapäeval loeme, vaid faktid, mida selles alternatiivreaalsuses on tõesti sündinud ja sealsed tegelased on tõesti elanud ja toimetanud vastavalt lugudele. Teoses on arutelu inimloomuse, lojaalsuse ja vabaduse üle, mitte ainult seikluslikkus ja armastus. Tülid Charles I ja parlamendi vahel süvenesid, kuni puhkes Inglise kodusõda. Konflikt jagas riigi kaheks: Royalistid ehk "kavalierid", kes toetasid kuningat ja parlamentaristid ehk "ümarpead", kes toetasid parlamentaarset valitsemist. Teose peategelane prints Rupert on kavalier ja loo alguses satub ümarpeade kätte vangi. Oma vangistuses tutvub ta Jenniferiga, kelle onu on ümarpeade ladvikus. Algab Romeo ja Julia lugu. Loosse sekkub ka haldjarahvas. Charlesi hukk on silmapiiril ja muidugi peab Rupert tormama teda päästma, kuid selleks on vaja maagia abi. Seiklust, taplust, intriige, armastust, maagiat, sõprust, kavalust, vihkamist, keskaegset Inglismaad - kõike seda on selles raamatus rohkem kui küll. Tihe lugemine, eriti lugu ei lase pause teha ja raamatut käest panna. Mulle meeldis, minu maitse fanataasiakirjandus ja see Shakespeare teostega paralleelide tunnetamine oli ka omamoodi huvitav, vähemalt selles osas mida ma talt lugenud olin.

 

Üheteist päeva pärast peab nõid surema

1./279. Nõiajaht Whitbys

Sari: Kitt Hartley Yorkshire´i müsteeriumid, 5

Autor: Helen Cox

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024

231lk./231lk./48638lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse november: Raamat, millest tahaksid, et tehakse TV seriaal

Yorkshire’is tegutseb sarimõrvar, kes on kolme kuuga tapnud kolm ohvrit. Üksteist päeva enne iga mõrva ilmub ohvri koduuksele suur purpurne V. Ohvrid, kel kõigil on seos salateadustega, leitakse verest tühjaks lastult, kaelal kaks punast augukest. Kui Ruby Barnett leiab ühel õhtul koju jõudes oma maja ukselt suure purpurlilla V-tähe, on selge, et tema on Vampiirmõrtsukaks kutsutud mõrvari järgmine ohver. Loomulikult peavad nüüd Kitt ja Grace hakkama kiiresti asja uurima, enne kui nende sõber Ruby tapetakse. Kes on Vampiirimõrtsukas ja miks ta neid inimesi tapab. Kas ainult vihast nõiduste ja muu sellise vastu või on tal siiski mingi isiklikum motiiv. Mis on see, mis ühendab tapetuid, ehk see aitab leida mõrtsuka. Viies osa sarjas ja seekordne oli minu jaoks üks põnevamaid. Huvitav oli see, et sel hetkel, kui esmakordselt ristus Kitti teekond mõrvariga ja mitte miski ei ennustanud, et just tema see on, siis mul lõi kusagil alateadvuslik kelluke helisema, et äkki tema. Hiljem suutis muidugi kirjanik panna mind kahtlustama teisi isikuid, aga lõpus selgus, et mu alateadvusel oli siiski õigus. Sagedane krimide keerdkäikude tunnus - kahtlusta ikka seda inimest, keda uurijad ei kahtlusta. Ma ei tea, kas mulle meeldib see sari nüüd sellepärast, et seal on uurijaks raamatukoguhoidja või lihtsalt, et see on selline parajalt mõnus krimi oma eriliste karakteritega ja lugudega. Soovitan, aga alustada tuleks esimesest raamatust, siis saab tegelaste omavahelistest seotustest ja iseloomudest parema pildi ja edaspidi on karakterid rohkem paigas. 
Seriaal oleks küll vahva nendest raamatutest, aga ma isegi ei oska hetkel pakkuda, kes võiks peaosa mängida. Ehk mõni vähemtuntud näitleja. 

Kas mõõgad on alati neetud?

7./266. Murtud mõõk

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteosed  

Autor: Poul Anderson

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 1999

194lk./936lk./46094lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia 

 

Jätkan siis ulmeseikluste rajal. Kuna Moorcock sain ühele poole, siis alustasin Andersoniga. Kohe võin öelda, et Andersoni lugemine läks mul kiiremini ja kergemini. Kuigi lugedes tuli hästi palju paralleele mu jaoks mõlema kirjaniku teostest. Selles loos siis tegevad nii inimesed, haldjad kui trollid. Ja inimesed, need on nii haldjate kui trollide poolt lükata tõugata ja manipuleerida. Kui me muidu oleme harjunud lugema, et haldjad on sellised õrnad ja head ja ilusad, siis selles loos pole nad midagi etemad kui trollid. Just haldjapealik on see, kes munsterdab valmis vahetise, kelle ta jätab vastsündinu asemele, kelle ta siis omale koju kasvatada võtab. Vahetis - trolli ja haldja laps, kasvab inimperes ja keegi ei saa aru, miks ta on pahatahtlik ja miks loomad teda ei salli. Loo käigus muidugi jõuavad poisid vastakuni ja seda erinevate poolte ridades. Kui palju loevad ikkagi geenid ja kui palju kasvatus, kas trollid ongi haldjatest palju erinevad, kaos ja kord, kas kumbki pool saab võidu? See kaose ja korra vastuolu oli juba Moorcocki raamatutes ja ka siin raamatus on kord üks, siis teine peal. Kas seda just kaoseks ja korraks siin nimetatakse, aga nimeta kuidas tahad, maailm on ikka kahest poolest olenev, ei saa üks ilma teiseta eksisteerida. Selle loo juures on ainsad sümpaatsemad tegelased inimesed, kes aga on nõrgad ja ei suuda muude olendite maailmas ennast kehtestada. Lugu oli haarav ja nüüd ootab veel mitu sama autori raamatut kapi peal lugemist. 

Spioonikrimi

19./249. V või W

Sari: Öölane 61 

Autor: Agatha Christie

Tõlkija: Maia Planhof

Kirjastus: Elmatar 2001

240lk./3056lk./43290lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse oktoober: Põnevik või krimka, mis on originaalis ilmunud enne 1950.aastat

Agatha Christie kirjutas «V või W» 1941. aastal. Loos endas on aasta 1940. See on teise maailmasõjaaegne spioonilugu, mis eristub Christie tavapärastest mõrvalugudest, kuid loos on mitmeid krimi elemente. Mina ütleks, et tegemist on spioonikrimiga.

Loo keskmes on abielupaar Tommy ja Tuppence Beresford, kes soovivad tagasi tegevusse asuda, kuid nende vanus tundub olevat takistus. Nende nooruslik energia ja seiklushimu pole vähenenud, kuid sõjavägi eelistab nooremaid agente. Isegi haiglaõdedeks valitakse noori kogemusteta tüdrukuid, mitte esimese maailmasõja haiglatöö kogemustega naisi. Kui nüüd arvate, et Tommy ja Tuppence on loos mingid 65+ tegelased, siis ei, nad pole isegi veel 50sed, vaid 40ndate teises pooles. Ja siis räägitakse, et vanemaealsite diskrimineerimine tööle saamisel on uuema aja nähtus...

Tommy saab aga salajase ülesande – tuvastada V ja W, kaks kõrgetasemelist Saksa spiooni, kes tegutsevad Inglismaal ja plaanivad invasiooni. Tommy saadetakse väikesesse mereäärsesse külalistemajja Sans Souci, kuhu ka Tuppence endale koha leiab, hoolimata sellest, et Tommy pidi tegutsema salaja. Siinkohal jäi minule arusaamatuks, miks on inglise keelsest pealkirjast N or M saanud eesti keeles V või W. Pealegi raamatus endas on jäänud korduvalt see N või M täht sisse, mitte ei ole veedeks muudetud.

Romaanis pinget ja saladust, aga keskne teema on patriotism ja kahtlustamine – sõjaaja meeleolu tungib iga tegelase motivatsioonidesse ja käitumisse. Külalistemaja elanikud on kõik potentsiaalsed kahtlusalused, ning Tommy ja Tuppence peavad rakendama nii oma nutikust kui ka tähelepanelikkust, et tõde välja selgitada. Spioonilugu ise on põnev, kuni peaaegu lõpuni pole päris kindel, kes siis ikka on need V ja W ja kas nad tabatakse enne, kui on hilja. 

Lisaks vanuselisele diskrimineerimisele on Christie siia sisse toonud ka soolise diskrimineerimise. Tommyle antakse salajane ülesanne, millest ei tohi isegi Tuppence midagi teada. Kuigi nad on kogu aeg töötanud paaris ja täiendanud teineteist, siis Tommy ei räägi asjast naisele, vaid läheb salaja oma ülesannet täitma. Loomulikult on naine kavalam ja mängib mehed üle. Ka lahenduseni ehk spioonide tabamiseni tegelikult jõutakse just tänu naisele. Seega Christie näitab, et naised ei ole sugugi rumalamad kui mehed kuigi tol ajal oli veel ikka rohkem see arvamus, et mees on tähtis ja taibukas. Eks seda arvamust ole ka tänapäeval mõnedel inimestel, nojah, meestel, nagu ka siis.

Raamat oli kaasahaarav kiire kerge lugemine. Spioonid ja mõned keerkäigud suutsin ära tabada, aga mõni asi jäi ka tabamatuks. Eks see olenes ka sellest, kui tugevaid vihjeid oskasid välja lugeda. Samas segas ta ka mõnede tegelaste juures vett sel määral, et jäidki uskuma, et ongi see, kellena teda raamatus kirjeldatakse. Pärast muidugi selgus, et ikka ei ole küll. Üsna mitmed tegelased mängisid kahenäolist osa ses loos. Kokkuvõtteks, mulle meeldis, veidi vaheldust tema tavalistele puhastele krimidele.

Mõrva haripunkt on juba silmapiiril

15./226. Haripunkti poole

Autor: Agatha Christie

Tõlkija: Ehte Puhang

Kirjastus: Hotger 1994

183lk./2807lk./39401lk.

Lugemise väljakutse 2024: 51. Autor/raamat, kes on inspireerinud rooside aretajaid: autori/tegelase nimi on antud roosisordile

Tavaliselt algavad krimkad mõrvaga ja kulgevad siis süüdlase leidmise suunas. Kuid kumb on loo haripunkt, kas mõrv või mõrvari paljastus? Christie selles raamatus on haripunktiks kindlasti mõrv. See ei toimu raamatu alguses. Alguses kulgeb kõik rahulikult, kui mõrvasepistus algab plaani välja mõtlemisest kuus kuud enne mõrva ning selle vaikne kuid pidev täideviimine, et mõrv saaks teoks. Muidugi on ka selles raamatus uurimine ja tõe välja selgitamine oma mitmete keerdu ning pöörangutega. Kuid olulisem on siiski, mis viis mõrvani, mis oli see motiiv ja sisemine sund mõrvaril, mis olid need olukorrad, mille juures üks viis teiseni. Ja millise geniaalse plaani ta enda arust välja nuputas ja teoks tegi. Aga kas geniaalne mõrvaplaan on alati geniaalne kui mängus on tundmatud suurused, kes või mis mingil hetkel võivad asjad segi ajada?

Septembris mr. Treves, silmapaistev Londoni advokaat, peatub mugavas hotellis, mitte kaugel leedi Tresiliani kodust Gull's Pointil. Leedi Tresiliani majja on kogunenud veider seltskond: Nevile Strange, tuntud sportlane ja lord Tresiliani pärija, tema kaunis naine Kay ja tema lahutatud naine Audrey ning perekonna vana sõber Thomas Royde, kes on saabunud Malaisiast puhkusele. Tagaplaanil asub äraostmatu ajakirjanik MacWhirter. Nii ongi valmis lava räpase mõrva jaoks ja sündmused hakkavad armutult koonduma. 

Üks Christie krimka, kus tegelasteks ei ole ei miss Marple ega Poirot. Poirot küll mainitakse siin loos korraks uurijaks oleva superintent Battle'i poolt. Ütleks, et mulle meeldis see isegi rohkem kui need Marple ja Poirot poolt uuritavad lood. Kuidagi veidi teistsuguse ülesehitusega raamat.