11./75. Maaloomaarsti juhtumised
Autor
David Perrin
Tõlkinud
Jaagup Alaots
Kirjastus
Eesti Raamat 2006
336lk./2650lk./16288lk.
Eesti Raamatu väljakutse aprill: Naljad
Veterinaarist autor
kirjeldab oma esimest tööaastat Briti Columbia maalilises Kootenays,
kuhu ta värske koolilõpetajana rajas oma vastuvõtu, sai esimesed
patsiendid ja lõi suhted kõige erinevamate loomaomanikega. Sellesse
aastasse jagus suuri lootusi, pettumusi ja kordaminekuid, võite ja
kaotusi. Doktor David Perrini töös on kirge, seiklust ja huumorit.
Ootasin sellest raamatust rohkem humoorikamat lugu, aga mõnusalt kirja pandud, ladus lugemine. Ja minu jaoks oli see raamat, mis tõi mälust pinnale palju ilusaid mälestusi lapsepõlvest kui loomaarstist emaga sai kaasas käidud tema maasõitudel. Olen ise juures olnud mitmeid kordi kui ta loomi opereeris: lehmadel kõht lõhki on lõigatud kuna nad on endale midagi mitteseeditavat sisse söönud (enamasti mingid traaditükid) või jääradel järglaste saamise võimalus eemaldatud. Rääkimata muidugi lihtsalt vaatamisest ja ravimisest. Olen isegi näinud kahepealist vasikat. Raamatus oli ka lüke töötingimuste üle kurtvate kirurgide kohta kuna loomaarst opereerib seal, kus loom on, olenemata ilmast ja muudest tingimustest. Minu ema ütles ikka, et loomaarst peab olema targem kui inimarst, sest loom ei räägi, mis tal viga on. Igatahes kui peaks jälle tahtmine nostalgitseda tulema, siis võtan ka teised tema raamatud käsile.