Ühel nädalavahetusel 1989.
aasta Havannas raputab politseinik Mario Conde pohmelusest üles
telefonikõne. Helistajaks on Vana, tema ülemus, kes annab lahendamiseks
saladusliku ja pakilise juhtumi: tööstusministeeriumi kõrge ametnik
Rafael Morín pole mitu päeva koju ilmunud. Juhuse tahtel on kadunud mees
Conde koolivend, kes juba tollal järgis eeskujulikult reegleid ning
paistis silma enesekontrolli poolest. Kõige krooniks tuleb Condel
juhtumit lahendades seista silmitsi oma noorusarmastuse Tamaraga, kes
nüüd on kadunud mehe abikaasa. Conde toob hiilgava karjääri teinud
Rafael Moríni näiliselt laitmatust minevikust päevavalgele muret
tekitavaid varje. Raamatu tegevus annab
elutruu kirjelduse 1980-ndate Kuuba olustikust ja ühiskonnast, mida
iseloomustas veel suhteline sotsiaalne võrdsus (kuigi oli teistest
võrdsemaid). Kriminullina on see raamat minu jaoks veidi nõrk, aga Kuuba elust kaheksakümnendatel andis küll mingigi pildi. Varasemalt olen lugenud sarja teist osa ja minu arust teine osa oli tugevam natuke. Pole päris minu maitset mööda raamat, liiga aeglane ja uimane, aga lugeda võib ja kuna kolmas osa on ka juba tõlgitud, siis arvatavasti loen ka selle läbi.