Kuvatud on postitused sildiga politsei. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga politsei. Kuva kõik postitused

Kurikaelad öösel ei maga

12. Öine vahetus
Sari: Renée Ballardi krimisari 1  
Autor: Michael Connelly
Tõlkija: Evi Eiche
Kirjastus: Helios 2024
400lk./3234lk.

Lugemise väljakutse 2025: 39. Alusta uut raamatusarja - loe sarja esimene raamat

Oh, et neid pooleli sarju veel vähe oleks, aga kuidagi ei saa ju jätta järgi uurimata, mida see uus sari endast kujutab. Noor innukas Los Angelose naisuurija Renee Ballard. Kolleegide seas hinnatud uurija Ballard kaotab oma positsiooni, kui ta esitab ülemuse vastu seksuaalse ahistamise kaebuse, mille tagajärjel määratakse naine jaoskonnas põlatud öise vahetuse uurija kohale. Seal alustab ta paljude juhtumite uurimist, kuid ei lõpeta ühtegi, sest peab need igal hommikul üle andma päevase vahetuse uurijatele. Kuid mõnda juhtumit tahab ta kindlasti ise uurida ja mõnda ta kohe ei saa sekkumata jätta, sest teda lihtsalt sedavõrd üritatakse sellest kõrvale tõrjuda. Kuid öösel ei ole ju korraga suurlinnas juhtumas vaid üks kuritegu, neid tuleb ühel brigaadil ikka kohe mitu ette ja nii uuribki naine selles esimeses raamatus korraga ja kordamööda kolme lugu. Kui öödest tuleb nappus, siis ka oma uneajast päeval. Nutikust ja visadust tal jagub. Kaikaid kodaratesse loopijaid ka. Aga kes on see kõige osavam ja nutikam, no pole vist isegi lugemata raske ära arvata. Ütleme nii, et minu jaoks ei olnud midagi hüpersuperit selles raamatus, aga lugeda kõlbas ja kohati oli põnev ka. Mis mulle meeldis oli just see, et ta jagas ennast kolme erineva kuriteo vahel, mitte ei olnud vaid üks käsil või siis mingi sarimõrvar oma erinevate tegudega. Ikka erinevad kurikaelad erinevates kuritegudes. Ja mis te arvate, kas ta sai need lahendatud või ei? Teine osa sarjast on ka eesti keelde jõudnud ja plaanin kindlasti seda ka lugeda, sedavõrd sobis küll see sarja esimene osa.

Hingevaras tassib taas tittesid sohu!

14./200. Härjasoo hingevaras
Autor: Lille Roomets
Kirjastus: Tänapäev 2024
208lk./2976lk./34053lk.

Krimikirjanduse väljakutse 2024 august: ajalooline krimka

Eesti oma ajalugu taas ühte krimiraamatusse kirja pandud. 1905.aasta jaanuar, just on toimunud Verine pühapäev ja kardetakse, et mässamine hakkab jõudma järsku nüüd ka Eestimaa pinnale. Abja-Paluoja kohalik urjadnik Ado Luuk on elanud siiani üpris vaikset elu. Ta tunneb kõiki enda piirkonna elanikke, vahel pigistab, vahel paneb silma kinni, vahel laseb asjal omasoodu minna. Talle meeldib tema töö ja seda eelkõige selletõttu, et seal on rahulik ja vaikne võrreldes koduga, kus viis pisikest last kasvamas. Kuid pärast Verist Pühapäeva määratakse talle abiliseks hoopis uute kommete ning meetoditega Max Rawell, kes toob endaga kaasa isegi jäljekoera. Luuk ei usalda Rawelli kartes, et tegemist on tsaaririigi spiooniga, kes ihaldab tema mõnusat ametikohta. Kuid kas järsku hakkas tegutsema rahvajuttudest tuntud Härjasoo hingevaras ning varastas mõned tited, vedades need sohu, või on tegemist mõne kurikaelaga? Kuid miks varastada üks titt, kui neid tittesid on niigi igal pool, ei saa lapserohke isa Ado Luuk aru. Kuid tuleb suure jaanuarikülmaga siiski välja minna ja asja uurima hakata ning üritada Rawelli endast kaugel hoida, samas teda uurimisse kaasates, et teine midagi ei kahtlustaks. Ladus lugu ja kuigi lugeja taipab enne urjadnikke, kes asja taga on, siis mõned nüansid jäid siiski ka raamatust avastada. Ja polnud see lugu midagi lihtlabane, ikka mitmeid keerdkäike oli sisse pikitud. Ladus kiire lugemine, mulle meeldis. Ja minu arust oli vägagi ajastutruu, vähemalt nii palju, kui ma sellest ajajärgust lugenud olen. 

Üks võigas lugu politsei töömailt



 3./87. Topeltmõrv Paunveres 

Autor Rauno Võsaste  
Kirjastus Varrak 2023
240lk./360lk./18700lk.

Lugemise väljakutse: 18. Raamat autorilt, keda sa veel lugenud ei ole

1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed. Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni.

Minu jaoks tunduski see raamat pigem tolleaegse politsei kirjeldusena rohkem kui kriminullina. Samas, kas ikka kõik oli nii, nagu kirjeldatud või on aeg mälus korrektuure teinud ning mõned asjad on eredamalt meeles kui teised. Arvan, et need, kes tolleaegset Jõgeva politseid mäletab, tunneb tegelaste taga olevad isikud ära, sedavõrd tõesed kirjelduses minu arust, lihtsalt nende väljamõtlemiseks oleks vaja väga eredat fantaasiat. Töötingimused olid muidugi võrreldes tänapäevastega väga algelised. Polnud veel arvuteid ega tehnika muid abivahendeid. Info saamiseks tuli teha kirjalik päring teise ausutusse, sealt käsitsi see välja otsida ning kirjalikult tagasi saata - kokkuvõttes aeg kulus ja kulus, selle asemel tänapäeval arvutis kulub vaid sekundid. Mõrv ise oli võigas ja tegija alguses veidi uskumatu, et tema võis seda olla. Aga eks ka uurijad ise olid üllatunud kui lõpuks mõrvar selgus. Loetav, aga mitte üle keskmise minu jaoks. Minu jaoks oligi liiga palju neid politsei tegelasi ja nende joomisi sinna sisse kirjutatud kuigi nad ei olnud üldse olulised selle mõrvaloo juures. Nagu kunstlikult venitatud raamatut, krimkasid on paremaid raamatuid, mida lugeda, aga eesti algusaegade politsei eluga tutvumiseks sobib.