Lugu, kus ei järgita ohutusnõudeid

 7./54. Risto Räppar ja külmutaja-Elvi

Sari: Risto Räppar #4

Autorid: Sinikka Nopola ja Tiina Nopola

Tõlkija: Kristiina Kass

Kirjastus: Tea 2009

128lk./ 1306lk./9607lk.

Soome kirjanduse väljakutse 2024 märts: Soome naine

Selles raamatus tegutsevad kaks kanget Soome naist. Risto Räppari tädi Roosa väänab jala välja. Roosa tunneb muret, kes nüüd Ristole süüa teeb, ja kutsub appi oma sugulase, krapsaka pensionäri Elvi Räppari. Elvi kolib Risto ja Roosa kööki elama ning kavatseb nende juures lõpuks ometi korra majja lüüa. Kuid Elviga toimub midagi salapärast, ta varjab midagi, kas midagi kuritegelikku? Ja kui kaks krapsakat kanget elukogenud naist kokku põrkavad, kui silmapiiril on üks sobilik vaba meesterahvas, siis see kokkupõrge võib ikka sädemeid lüüa. Raamat on hästi humoorikalt kirjutatud, tekkisid kohe silme ette need kaks naist, mees ja kaks last (Risto ning naabritüdruk Nelli). Kuidas kõigest on võimalik valesti aru saada, kuidas panna paika võimureeglid, kuidas võib saada saatuslikuks sügavkülma puudumine, kuidas mittearvestada laste soovidega, kuidas mängida spioone ja kuidas toppida oma nina igale poole, kuhu seda pole vaja. Peaks vist need teised raamatud ka läbi lugema, sest mulle nende kirjanike duo kirjutatud raamatud on üldiselt meeldinud, sellised parajalt humoorikad kõik. 

Tohuvabohu Heinakübara, Viltsussi ja vaariga

1./85. Tohuvabohu

Autor: Kadri Hinrikus

Illustreerinud: Anne Pikkov

Kirjastus: Tallinna Keskraamatukogu 2019

48lk./48lk./18388lk.

2./86. Heinakübar, Viltsuss ja vaar

Sari: Heinakübar ja Viltsuss #3

Autorid: Sinikka Nopola, Tiina Nopola

Tõlkija: Reet Grosberg

Illustreerinud: Karel Korp

Kirjastus: TEA Kirjastus 2007

72lk./120lk./18460lk.

Lastekirjanduse väljakutse mai: Ristsõna vastus (Naera herneks)

Kui hakkasin oma lugemata lasteraamatute hulgas vaatama, mis võiks naerma neist ajada, siis jäi sõelale kaks raamatut. Kuna ei osanud valida, siis läksin lihtsamat teed ja lugesin mõlemad läbi. Kiired, kerged lugemised mõlemad. Tohuvabohu päris naerma ei ajanud kuigi naljakaid kohti oli küll seal. Heinakübara, Viltsussi ja vaari lugu oli aga tõesti piisavalt totakas, et naerma ajada. Seal on kõik tegelased ääretult karikatuursed ja lõbusad. Heinakübar ja Viltsuss on tüdrukud, õed. Neil on veel väikevend Poiss, keda jagub kõikjale, üks parajalt aktiivne marakratt. Neile saabub lisaks külla veel vaar - isaisa, kes suudab sinna peresse veel segadust juurde tekitada. Niivõrd lõbus lugemine oli, et plaan on ka teised osad läbi lugeda. Mulle tundub, et Soome lastekirjandusest võib tõeliselt lõbusaid raamatuid ikka leida. Eestlaste Tohuvabohu saabub kui ühel kenal hommikul valitseb maailmas segadus ja kõik teevad seda, mida tahavad. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja lapsed on hakanud tööle. Kuidas kulgeb Johani päev kui ta ema on otsustanud olla kuninganna ja isa meremees (aga tal läheb vähimagi õõtsumisega kalda ääreski süda pahaks), õpetaja kass, klassiõde pidada restorani, koolikaaslased olla arstid ja tuletõrjujad. Kuidas möödub päev selle segaduse keskel kui jääda selleks, kes sa oled tegelikult, üks väike koolipoiss. Lastele kindlasti lõbusam lugemine, neil parem fantaasia.