Kitt, tema kaksikõde Rebecca, Grace ja Evie valmistuvad puhkusereisiks Šotimaale, kui Kitti ukselävele ilmub kruiisilaeval töötav Errol Jackson. Mees toob uudise, et tapetud on Kitti vana sõber, endine salakaubavedaja Bryce ja mõrva ainus tunnistaja näikse olevat rääkiv papagoi Skittles. Muidugi ei saa enam seltskond minna Šotimaale, tuleb siirduda Oslosse suunduvale kruiisilaevale ja hakata uurima, kes siis ikka oli mõrva taga. Bryce oli väga vastuoluline isiksus, kes suutis sageli sattuda teistega konflikti ja nii ei olnud see ka tema viimases töökohas, kus ta suutis nii mõnegi töökaaslasega pahuksisse minna. Kuid kas uurimine on naiste jaoks ohutu või mõrvar ei soovi oma teele uusi segajaid. Kittil oma kaaslastega on vaid nädal, et mõrv lahendada ja mõrvar kinni võtta, kuid politsei on kaugel ning Halloran ei saa seekord olla abiks või turvajaks. Lugu läheb kohati vägagi ohtlikuks. Põnevust ikka on, aga need Kitti lood on kergemat sorti krimid. Mulle see sari kuidagi meeldib, ehk peamiseks süüdlaseks on, et peategelaseks raamatukoguhoidja, kes nüüd küll enamuse ajast on eradetektiiv. Aga igas loos on raamatukogu ja raamatute temaatika siiski sisse toodud. "Enamik inimesi ei leia oma töökohal midagi lohutavat. Aga minu puhul on nii, et keset raamatuid tunnen end otsekui kindlusemüüride vahel. Ma tunnen end turvaliselt." Nii ütleb Kitt oma õele, kui nad lähevad laeva raamatukokku. Ja võin tunnistada, et ma saan täiesti Kittist aru, keset raamatuid on palju turvalisem, kui keset inimesi või mõnda muud kohta. Mis muud, kui ootan järgmisi kahte osa selles sarjas.
Blogi raamatutest, teatrist, kinost, näitustest, muudest tegemistest
Mõrvar kruiisilaeval!
Psühhopõnevik viib une
Lugemise väljakutse 2025: 4. Mao aasta eri: sisiseb ja susiseb - raamat, mille pealkirjas või autor, kelle nimes on susisevad võõrhäälikud (š, z, ž)
Esimesel mõtlesin sel aastal lugemisega kergemalt võtta ja juba teisel läks poole kaheni öösel lugemiseks, sest no ei olnud võimalik seda raamatut käest ära panna. Täiesti lootusetu. Õhtul ei tohi seda lugema hakata, mina hakkasin ja enne ööd ei lõpetanud ning siis olid närvid nii püsti, et ega magama ka ei jäänud. Igal aastal kaob kruiisilaevadel jäljetult keskmiselt 23 reisijat. Osa neist vabatahtlikult, osa mitte. Kruiisilaev olla üks parim enesetapu kohti. Pimedas laeval ei märgata kui öösel keegi üle parda hüppab. Või isegi kui märgatakse, siis laeva pidurdusteekond on kilomeetreid pikk ja enne kui laev ükskord jõuab ümber pööratud ja sündmuskohta tagasi on inimene ammu uppunud. Aga samamoodi on ka see üks parimaid kohti inimese tapmiseks, et jäljed leidmatult kaotada. Pealegi pole laeval politseid ning kehtivad laeva registreerimisriigi seadused.
Politseipsühholoog Martin Schwartz kaotas viie aasta eest oma naise ja poja. See juhtus puhkusereisil kruiisilaeval Sultan of the Seas – ja keegi ei oska öelda, mis täpselt toimus. Martin on sellest peale omadega täiesti läbi ja tuimestab oma hingelist valu eluohtlike ülesannetega, kehastudes politseioperatsioonide käigus kurjategijaks. Ühe operatsiooni ajal saab Martin kummalise kõne vanadaamilt, kes nimetab end õudusromaanide autoriks ja soovitab tal tungivalt tulla kruiisilaeva Sultan of the Seas pardale, sest päevavalgele on ilmunud tõendid tema perekonnaga juhtunu kohta. Martin oli otsustanud, et ei tõsta enam iial jalga ühegi laeva pardale – aga nüüd järgib ta siiski soovitust ja saab teada, et üks nädalaid tagasi sellel laeval kadunud tüdruk on jälle välja ilmunud.
Psühholoogiline põnevik, mis seob kaasaegsed hirmud, laevareiside müstilise aura ja põhjalikult läbimõeldud kriminaalloo. Fitzek pakub kaasahaarava segu põnevusest ja inimpsühholoogia tumedamatest külgedest. Raamat käsitleb keerulisi teemasid, nagu lapse väärkohtlemine, inimeste sisemised traumad ja nendega toimetulek. Sageli miski pole päris see, mis paistab. Autor hoiab pinget lõpuni, pakkudes ootamatuid pöördeid - iga uus vastus tekitab veelgi enam küsimusi. Schwartz ei ole kindlasti positiivne puudusteta imeuurija. Ta teeb vigu, ei näe nähtavat, teda painab tema perekonna hukk, ta on eelarvamustega ja võib ka muutuda jõhkraks. Selles raamatus oli ikka mitu lõppu. Viimane isegi peale tänusõnade ütlemist. „Reisija 23“ on õõvastav ja mõjuv, täis müstilist pinget ja hästi kirjutatud tegelasi. See on raamat, mis hoiab sind oma haardes ning sunnib mõtlema ühiskonna tumedamate nüansside üle. Soovitatav ainult tugevate närvidega lugejatele! Kuid kes ei karda, neile üks ülipõnev raamat. Ma pole selle kirjaniku teisi raamatuid lugenud, aga tundub, et lähevad nüüd lugemisenimekirja.