Roimade pealinn Rõngu

28. Rõngu roimad
Sari: Kriminaalne raamatukogu #2 
Autor: Joel Jans
Kirjastus: OÜ Lummur 2023
174lk./4996lk.

Lugemise väljakutse 2024: 45. Ajalooline krimka

Nii ei tehta! No, olgu, tehakse, aga nii ei ole ilus! Lugejal on ka ikka närvid. Kus on järgmine osa? Millal see ilmub? Ei tohi sedasi raamatut ära lõpetada!

Raamat algab aastaga 1801 kui Rõngu kiriku ees peatub postitõld ja sealt väljub uus noor pastor Alexander Lenz, kes satub kohe kokku kummalise surmajuhtumiga, mida hakkab uurima. Ega esimene laip kaaslasteta jää ja esimene mõrvalugu teisteta. Kokku on kolm lugu, viimased kaks omavahel tugevalt seotud ja siis see jääb pooleli ka veel... 

Peab nentima, et eestlased on ikka üsna osavad selles ajaloolise krimi žanris viimasel ajal. Vaatamata siis sellele, kas mõrva uurib kirikuõpetaja, mõisahärra või apteeker. Kuna ka selles raamatus on tegemist mõisaeluga, siis tundub midagi sarnast Ain Küti Sagadi parunihärra lugudega, samas on siin uurijaks pastor, kes puutub kokku nii talurahva kui mõisarahvaga ja suhtleb mõlema poolega vabalt, kuna on hingekarjaseks mõlemaile. Pastor on ärgas ja sümpaatne mees, kes raamatu jooksul küll jõuab paarkümmend aastat vanemaks saada ja isegi pere luua. Mõrvu seega ei toimu ka liiga sagedasti ühe väikese Eestimaa maakoha kohta. Tegelased on ajaloolisest tegelikusest võetud ja tunduvad täiesti tõepärased. Kirjanik on ka enda suguvõsa juured sinna sisse kirjutanud. Ehk ongi ta saanud algse idee oma suguvõsa uurimisest? Mulle nende kodumaiste ajalooliste krimide juures meeldibki väga, et samal ajal taustal saab aimu ka mõisaelu igapäeva elust ja tolleaegsetest probleemidest ning inimsuhetest.

Alexander Magnus Karl Lenz (15. detsember/26. detsember 1777 Tarvastu – 15. detsember/27. detsember 1819 Rõngu) oli Eesti vaimulik. Ta õppis aastast 1795 (immatrikuleeriti 14. oktoobril 1795) Halle Ülikoolis ja aastast 1798 (immatrikuleeriti 11. aprillil 1798) Göttingeni ülikoolis. Ordineeriti 25. augustil/6. septembril 1801 õpetajaks. Ta oli aastatel 1801–1819 (introdutseeriti 22. septembril/4. oktoobril 1801) Rõngu Mihkli koguduse õpetaja. 


Luuletuste väljakutse LuuleViis

 

23.  Hiigelsoojad pilvelambad
Autor: Evelin Samuel
Illustraator: Katrin Ehrlich
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2008
77lk./4617lk.
24. Väike ranits
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Henno Käo
Kirjastus: Eesti Raamat 1982
32lk./4649lk.
25. Pururikas laps
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kadi Li Järve
Kirjastus: Sild 2002
56lk./ 4705lk.
26. Kama üks ja kama kaks
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kirke Kangro
Kirjastus: Menu Kirjastus 2009
69lk./4774lk.
27. Onu Heino eksis ära
Autor: Jaanus Vaiksoo
Illustraator: Kadri Ilves
Kirjastus: Koolibri 2007
48lk./4822lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis jaanuar

Kuna mu riiulitesse on tekkinud terve suur hulk õhukesi luuleraamatuid, siis nendest lahtisaamiseks otsustasin teha igakuise isikliku väljakutse Üks pühapäev luulega, ehk LuuleViis, st. ühel pühapäeval viis luuletuste raamatut korraga. Alustasin siis lasteluuleraamatutega jaanuaris. 
Kõik viis raamatut olid toredad, mõnusad, lastepärased, riimuvad, lõbusad ja väikese õpetusivaga. Ei oskagi eelistada ühte teisele, kõik meeldisid ja tekitasid parema tuju.

 

Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

22. Üks meditsiin. Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu
Sari: Elav teadus #43
Autor: Matt Morgan
Tõlkija: Triin Olvet
Kirjastus: Argo kirjastus 2023
239lk./4540lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst. 

Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav. 

Tõestus, et kirjanikud peaksid jääma ikka oma žanri juurde


21. Mõrva võti
Sari: Võtme sari (Nyckelserien) #1
Autorid: Alex Ahndoril (Alexandra Coelho Ahndoril ja Alexander Ahndoril)
Tõlkija: Tiina Mullamaa
Kirjastus: Pegasus 2023
250lk./4301lk.
 
Lugemise väljakutse 2024: 15. Eakaaslased. Raamat, mille autor on sündinud sinuga samal aastal

Esimene Alex Ahndoril ehk Alexandra Coelho Ahndoril on minust pool aastat vanem ja sündinud minuga samal aastal, teine Alex Ahndoril ehk Alexander Ahndoril on minust viis kuud noorem ja sündinud minust järgmise aasta alguses. Seega ikka mõlemad täitsa mu eakaaslased. Abielupaar, kes on saanud kuulsaks Joona Linna lugude autori Lars Kepleri nime all. 
Peale selle raamatu lugemist ongi tahtmist öelda neile, et palun jääge oma stiili juurde ja kirjutage edasi Joona Linnast või mõnest teisest, aga ikka korralikult veriselt, põnevalt ja psühholoogiliselt, see tuleb teil hulga paremini välja kui see uus katsetus muhekrimi moodi. Saan aru, et eeskujuks on vist Christie Poirot olnud igatahes jõuab lõpp sarnaselt kokkukogutud inimeste ette ja siis laotakse välja, kes ja miks on mõrvar käies läbi kõik kohalolijad ja lõpuks jõudes välja mõrvarini. Ja kogu eelnev raamat muudkui venib ja venib nagu tatt, sama vähe paistab ka lugu läbi. Ja siis see eradetektiiv Julia Stark, kes kohe alguses mulle täiesti vastu hakkas ja raamatu kulgedes üha edasi aina rohkem närvidele käis oma psühhotrauma ja armuvaluga. Muhekrimit on ka ikka võimalik kirjutada põnevalt ja huvitavalt, kahjuks minu jaoks (ja vesteldes kuulnud ka teistelt sama) läks see esimene vasikas küll aia taha neil. Loodetavasti nüüd läheb edasi see sari paremaks, hetkel pole kindel, kas ikka tahan lugeda kui peaks see eesti keelde tõlgitama. 
Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise. Julia pöördub politseinikust eksmehe poole palvega, et see talle asja uurimisel appi tuleks. Ühtlasi loodab ta mehega suhteid soojendada. Luksuslikus mõisas võetakse Julia ja Sidney vastu kui kauaoodatud külalisi. Nad asuvad tõde välja selgitama, suheldes pereliikmetega, kes kõik võivad teoreetiliselt mõrvaga seotud olla.

Ühed suurimad mõrtsukad, keda ei panda aga vangi

20. Kurjad taimed
Sari: Looduse lood
Autor: Amy Stewart
Tõlkija: Krista Kallis
Kirjastus: Tänapäev 2017
268lk./4051lk.
 
Lugemise väljakutse 2024:  22. Raamat, mis räägib puudest, metsast, taimedest

Taimed pole ju kurjad? Või ikka on? Igal aastal saab taimede poolt kahjustada või siis surma ligi 70tuhat inimest USAs. Tõsi küll, ega siis pole taim selles süüdi, ikka inimene. Seega neid suuri mõrtsukaid ei panda vangi, aeg ajalt küll üritatakse mõnda eriti mürgist liiki, mis laiutama kukub, välja juurida, aga ega see väga ei õnnestu, eks seda tea eestlasedki, kes karuputketega on maid jaganud. Ja millegi pärast need invasiivsed võõrliigid, millest jagu ei saada, ei ole sugugi kasulikud, vaid just need kurjad ja mürgised taimed. 
Raamat tutvustas mürgiseid taimi üle maailma. Kuid samas olid seal sees ka sellised taimed nagu mais, rabarber, aeduba, kartul, mida saab ju pidevalt söödud. Aga eks nii mitmedki taimed ole vahel mürgised ja vahel mitte. Palju taimi, milles jutt, olid mulle üsna võõrad, kuna pole õnneks nendega kunagi kokkupuutunud, sest need elavad kusagil kaugetel maadel vaid. Kõik teimed ei olnud ka otseselt surmavad, kuid mingil moel siiski inimesele, tema puudutusele või söömisele kurjad. Aga kes siis käsib iga tundmatut taime suhu pista või siis neid pihku võtta. Kuigi, eks eksimine on inimlik ja sageli on ka nälg olnud see, mis on inimeste vaenlaseks osutunud. 
Selle sarja raamatud on kõik mulle meeldinud, kuid see oli üks kuivemaid, faktilisemaid. Siiski sai lisaks faktidele ka teada nii mõnegi tõestisündinud loo või õnnetuse, mis peaks olema õpetuseks. Soovitan lugeda eriti neil, kes kusagile kaugemale loodusesse plaanib reisida.


Õppimine on eriti vajalik eakamatele – see on vaimse tervise tugisammas

Vananev ühiskond. Foto on illustreeriv. Foto: Liis Treimann

Loe artiklit Postimehest

Daire Lüüs, Triin Mitt

Rohkem verd ja surma kui üheski kriminaalses raamatus


19. Lihunikukunst. Viktoria ajastu õudustaratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks
Autor: Lindsey Fitzharris
Tõlkija: Kaupo Nurk
Kirjastus: Gallus 2020
287lk./3783lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #8 (ajalugu)

Kellele meeldivad hästi verised krimid, siis see raamat on verisem ja surmarikkam kui ükski krimi kunagi olla saab. Näiteks oli ühe operatsiooni surmaprotsent 300% (lisaks opereeritavale surid ka kirurgi assistent ja üks pealtvaataja). Viktoria-ajastu meditsiinimaailm oli julm ja kõhedust tekitav. Kuid see oli ka periood, kui toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma. Kirurgia algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele. Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut. Raamatus oli peatükkide kaupa selgitatud kirurgia ajaloo arengut, tagasilööke ja edusamme, põrkamisi tagurluse vastu ja uusi ideid, mis tärkasid edumeelsete ja uudishimulike arstide hulgas ning mida nad endasse uskudes muudkui püüdsid ka tagurlastele selgeks teha. Olles kokkupuutunud vaid tänapäevase meditsiiniga on ikka üpris uskumatu lugeda tolleaegseid kirjeldusi, kuidas rääkimata steriilsusest, siis isegi elementaarsest puhtusest ei hoolitud ja ei mõistetud, kuidas just see on see, mille tõttu enamik operatsioone lõppes surmaga. Ei kujuta hästi ettegi kuidas opereeriti/ampulteeriti inimesi ilma narkoosita. 

Nõrganärvilistele mittesoovitatav, aga põnevam, õudsam ja verisem raamat, kui nii mõnigi krimi- või õudusjutt. Seega soovitan. Ajaloo huvilistele eelkõige. 

Ühe suurpere lood inimkeha maailmas


15. Haldja saladus
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2019
40lk./3345lk.

16. Kuti keel
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2020
48lk./3393lk.
 
17. Maru mõrud mandlid
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2020
47lk./3440lk.
 
18. Lumi ja kevad
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2021
56lk./3496lk. 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #4-7 (lasteraamat)
 
Väga tavapärane on anda aastavahetusel lubadusi, kuidas ma uuel aastal hakkan... ja siis paari nädala pärast läheb kõik ikka nii nagu enne... No ma ka aastavahetusel lubasin endale, et uuel aastal võtan kooli kõrvalt nende väljakutsetega rahulikumalt, aga tundub, et läheb ikka nii, nagu eelmiselgi aastal... Ei võta osa kõigist miniväljakutsetest, aga millise sa siis prügikasti ikka viskad, pärast veel solvub, et sa eelistasid mõnda teist. Ja siis see kolme jala väljakutse... AINULT kolm raamatut, pole ju nii raske lugeda AINULT kolme raamatut, mitte 13 ega 30, vaid 3! Aga tundub, et läheb jälle lappama, no ei suuda ma lugeda AINULT kolme raamatut.  Paluks järgmistesse kuudesse teemad, kus ongi ainult kolm raamatut võimalik valida, sest mis teha, kui inimene ei suuda kuidagi valida ja igasse teemasse sobib sedavõrd palju raamatuid. 
See sari on aga üks ilmatuma vahva lasteraamatute sari. Üks raamat jäi lugemata, sest seda hetkel raamatukogus ei olnud. Ei ole vaid kuiv teaduslik seletus lastele, vaid on seotud igapäeva eluga ja lastega juhtumistel ja siis selle sees ilusti lastepäraselt inimkeha ja selle funktsioonid lahti seletatud. Ühe suurpere nelja väikese lapse lood, iga lapse isikupära tuleb ka vahvalt välja. Hästi lastepärased raamatud ja ka täiskasvanul ei hakanud neid lugedes igav. Soovitaks siiski neid eelkoolielaistega lugeda koos, sest lapsel võib tekkida veel palju mikse ja kuidaseid lugedes ja pilte vaadates. 
Haldja saladus räägib väikesest tüdrukust, kes neelab kogemata alla pisikese klaaskuuli. Mis selle kuuliga edasi juhtub, millise teekonna võtab ette söödud toit ja mis sellega kõhus juhtub. Mis organid on üldse tegevad seedimisega ja mis on nende otstarve. 
Kuti keele raamatus räägitakse, kas on ilus näidata keelt. Miks keelt üldse vaja on, kuidas inimene tunneb erinevaid maitseid, mis vahe on kakskeelsusel ja kahekeelsusel, millised keeled on maailmas olemas. Vaadatakse nii inimese suus olevat keelt kui räägitavaid keeli ja visatakse pilk ka loomade keelte maailma.
Maru mõrudates mandlites räägitakse mandlitest, nii nendest, mis kasvavad puu otsas kui nendest, mis on inimese sees. Kuidas on seotud omavahel kõrvad, nina, kurk ja silmad. Poisid käivad ka ära operatsioonil, miks seda vaja on ja mis nüüd peaks paremaks muutuma.
Lumi ja kevad on allergiate lugu. Mis asi see allergia on ja millised võivad allergeenid olla. Lisaks on vaatluse all ka hormoonid, sest kevadel juhtub sageli teadagi mis. 
Lugege ja jagage lastega,  saab laps targemaks ja saate ka ise.


Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi
Sari: Elav teadus #16  
Autor: Matthew Walker
Tõlkija: Triin Olvet
Kirjastus: Argo kirjastus 2018
390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.

Kättemaks, kas magus või mõru?

13. Unelaul
Sari: Hammarby #3  
Autor: Carin Gerhardsen
Tõlkija: Heidi Saar
Kirjastus: Foorum Kirjastus, Krimiraamat 2023
293lk./2915lk.

Lugemise väljakutse 2024: 29. Loe järgmist osa mõnest sarjast, mis sul pooleli on. Kui pole midagi pooleli, alusta uue sarjaga

Neid pooleli sarju on ikka väga palju, kahjuks osa jäävadki pooleli, sest ma muus keeles, kui eesti keel ei loe raamatuid. Juba põhimõtteliselt ei loe, tõlkijad tahavad ju ka palka saada. Igal juhul ma loodan, et see sari on edasi mõne tõlkija laual ja jõuab ka eesti keelsena raamatuteks.

Filipiinlannast ema ja ta kaks väikest last on nende korteris halastamatult tapetud. Miks laste rootslasest isa eraldi elab ega suhtle ümbritseva maailmaga praktiliselt üldse? Ja kuidas sai naine ümbrikupalga eest koristades osta endale mitu miljonit maksva korteri? Kriminaalkomissar Conny Sjöbergi meeskond on seekord vähendatud koosseisus ja tööd on palju. Jens Sandéni tervis on hiljutisest infarktist veel kehvavõitu, Petra Westman püüab endiselt kindlaks teha meest, kes teda vägistanud oli, kolleeg Einar Eriksson aga pole tööle ilmunud ja on kadunud. Sjöberg ise otsustab lõpuks põhjalikult uurida enda pere mõistatuslikku minevikku, millest ema on keeldunud rääkimast.

Uurimise käigus hakkavad küsimustele ilmuva vastused ja erinevatest katketest saab kokku üks lugu, mille juured ulatuvad mitmekümne aasta taguste sündmusteni. Miks on oluline rääkida üksteisega ka siis, kui teine tundub kummaline ja tõre ja ei kipu endast rääkima. Miks on oluline rääkida või lõplikult tõde väljaselgitada ka siis, kui kahtlustad, et teine võib olla mingi paha asja taga? Miks on oluline kuulata ja kuulda, mida inimesed su ümber räägivad ka siis, kui oled hõivatud. Kuidas mingi kõrvalt tunduv ebaolulisus võib olla lõpuks väga olulise tähtsusega. Kas vaikimine ja teadmatusse jätmine alati aitab last, kas lapsel on vaja teada oma vanemate lugu, kui see on põhjustanud vanemale suurt valu ja kaotust, enne lapse sündi või väikelapseeas? See raamat ei ole ainult krimijutt, siin raamatus on väga palju psühholoogiat taustal, inimeseks olekut tema puuduste ja voorustega, asju, mis panevad mõtlema, et kuidas oleks kõike seda saanud ära hoida, kui oleks räägitud õigel ajal, kui ei pandaks õnnetust kellegi teise õlgadele süükoormana. Kuidas inimene võib tõsiselt ennast vangistada süükoorma alla ka siis, kui ta nii vägagi otseselt süüdi ei olegi. Kuidas üks inimene või tegu mõjutab kedagi teist nii, et elu virrvarris ei pane teised seda tähelegi. 

Raamat oli põnev ja mõtlemapanev. Soovitan seda sarja, see ei ole ainult krimisari, selle sarja raamatutes on väga tugev psühholoogia kiht ka.

Mõrv või õnnetus?


12. Külmad valged talveööd
Sari: Saarestikumõrvad  #3
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023
246lk./2622lk.

Lugemise väljakutse 2024: 24. Pilves selgimistega. Raamat, mille kaanel on päike või pilved (kaanepildidl või pealkirjas)

Kui nii tihedalt lund sajab, siis ikka võtab aega kuni need pilved ära selginevad ja päike välja tuleb. 
Kolmas raamat saarestikumõrvade sarjast. Seekord siis ei ole tegevuspaigaks küll enam saar, vaid Rootsi mäesuusa kuurort, kuhu Cilla sõbrad ostavad omale majakese. Seekord läheb Cilla jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Ja kui tuleb uudis, et külas on salapärastel asjaoludel saanud surma üks noormees, siis saadab küll Adam sõnumi, et Cilla hoiaks ema sealt eemal, aga juba on hilja. Selle õnnetult surma saanud noormehe leidiski juhuslikult Rosie. Ja muidugi peavad naised siis selguse majja tooma, mis seal siis juhtus ja kes on kes. Taas saab lugeja asjast varasemalt aimu kui tegelased, sest paralleelselt saab lugeda mitut liini, mis lõpuks kokku saavad. 
Kiire ja kerge muhekrimi lugemine. Väga ei pane mõistust proovile, et kuritegu lahendada enne raamatutegelasi. Üpris mõnus sari, eks näis, kas aastaring saab ikka täis ja kevadelugu ka kunagi ilmub...

Tõde tõuseb, vale vajub

11. Sügavmustad sügislained
Sari: Saarestikumõrvad  #2
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022
262lk./2376lk.

Lugemise väljakutse 2024: 52. Raamat, mille kaanekujundus meenutab sulle sügist

Eks ikka ühe sügises toimuva raamatu kaanepilt peab ka sügist meenutama, no vähemalt lehed langevad küll seal. Ja lehtede langemise ajal satuvad ajakirjanik Cilla ning ekspolitseinik Rosie taas saarele, seekord küll mitte enam nende enda suvemajadesse, vaid vastavatud spaasse, kus samal ajal toimub ka suur pulmapidu ning üks külalistest leitakse hommikul vannist surnuna. Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi.Kuidas see lugu aga pulmapeo aegse mõrvaga seotud on, seda peavad juhuslikult samal ajal saarel viibivad naised uurima hakkama, sest politseinikud (ka Cilla sümpaatia/Rosie poeg Adam) on veendunud, et tegemist oli vaid õnnetusjuhtumiga, mitte tapmisega. No aga naised teadagi sellises krimiloos ei saa rahulikult asja pealt vaadata ilma oma nina sinna toppimata... Raamatus on mitu tegevusliini, alguses jäi veidi segaseks, kuidas need kõik omavahel seotud on, aga kõik hargnes ikka ilusti lõpuks välja. Võib olla seetõttu oli natuke vähem põnev lugeda, kuna lugejal ju selge, et niisama midagi seal loos ei räägita, see peab kuidagi teiste lugudega haakuma ikka ja seetõttu siis ka taipamist varem kui tegelastel. Kerge kiire muhekrimi lugemine taas. Ja ega kaks kolmandata või siis jääda...

Süda tuksub tuks, tuks, tuks...

 

tehisintellekt teab, et inimsüda näeb selline välja nagu ta joonistas pildile

10. Inimsüda Ajalugu
Autor: Sandeep Jauhar
Tõlkija: Piret Lemetti
Kirjastus: Eesti Raamat 2022
288lk./ 2114lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #2 (ajalugu)

Inimese elu keskpunktiks on süda. Kardioloog Sandeep Jauhari jaoks on süda elu sisu. Jauhar tutvustab meditsiiniajaloo teerajajaid, kes riskisid patsientide ja omaenda elu ning karjääriga, ta tutvustab nüüdisaegse meditsiinitehnika piire, väites, et see, kuidas me elame, on olulisem kui ükski ravim või masin, mille võiksime välja töötada. Süda oli miski, mida omal ajal ükski arst ei julgenud puutuda, olgu see kui haige tahes, sest see oli niivõrd püha ja puutumatu, sellele lähenemine tähendas kohest surma. Aga siis tulid esimesed julged, kes hakkasid vaikselt, veriselt või skandaalselt neid piire nihutama või vähemalt proovima seda teha. Ja sagedasele algsele ebaedule siiski järgnesid hiljem õnnestumised ning hakati päästma inimesi ka vältimatust surmast südamehaiguste tõttu. Nüüdseks on juba südamesiirdamise ja kunstsüdameteni jõutud. Ja nagu väga paljud asjad siin elus, siis saavutused selles vallas on järjest kiirenevas tempos tulemas. Raamat oli huvitav ja täiesti loetav ja arusaadav ka meditsiinist (ning südamest) väheteadlikumale inimesele.

 

Unelmate maad ei ole sarnased

Ma pole kindel, et minu ja tehisintellekti unelmate maad on sarnased

9. Unelmate maa
Autor: Friedebert Tuglas
Kirjastus: Tartu Eesti Kirjastus 1942
109lk./1826lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 jaanuar: Mäletan, kui selle raamatu ostsin ja mõtlesin, et loen ta kohe läbi. Aga raamat on siiani riiulis, lugemata. 

Hmm, arvate, et kui sul on riiulis sadu lugemata raamatuid, siis on väga kerge seda koduriiuli väljakutset teha? Mina küll arvasin, aga juba esimesel kuul tekkisid raskused. Mäletan, kui selle raamatu ostsin... ups, aga ma suurema osa raamatute juures üldse ei mäleta kuidas need on mu riiulisse jõudnud. Olen ma need ostnud või raamatuvahetuses vahetanud või kusagilt tasuta riiulist koju tassinud? Tegelikult neid ostetud raamatuid ongi väga vähe, enamasti ikka muud moodi saadud. Ja veel tingimus, et mõtlesin kohe lugeda? No mul ikka ettekujutus, et kohe lugeda tuleb raamatukogust toodud raamatuid, kodused võivad oodata, kuni maailm seisma jääb, või ma pensionile jään ja ei viitsi enam välja üldse minna. Ma ikka jah kunagise tundmatu tuleviku tarvis need raamatud sinna riiulisse tarinud, või noh, tunnistagem ausalt, lihtsalt see hulkuvate raamatute päästmise sündroom, ei või kohe näha kui kusagil mõni laokil ilma peremeheta on, pean koju sooja riiulisse teiste seltsi tassima. Aga siis tuli meelde, et kunagi aastapäevad umbes tagasi tekkis ükskord ootamatult selline olukord, kus pidin aega parajaks tegema kedagi oodates. Magistrali keskus oli lähedal, läksin sinna sooja ja ringi vaatama. Ühes sealses taaskasutuse poes jäi silma see raamat. No ausalt öeldes ma pole juba üsna kaua ostnudki muid raamatuid kui need, mis minust vanemad. Ostsin siis ühe euro eest ära, et hakkan kohe lugema ooteaja täiteks, aga niikaua kui ennast sisse seadsin, et lugema hakata, saigi ootamatult kiiresti ooteaeg otsa ja nii see raamat riiulisse lugemata jälle jõudis. 

Raamatus on autori mõtisklused elust ja oma loomingust ehk tõe ja kujutluse päevik. 15 lühikest lugu. Minu jaoks olid huvitavamad need, mida ta kirjutas 1941.aastast, kui juulis oli Tartu kaks nädalat rindelinn, kui Saksa armee ründas ning Punaarmee veel vastu pidas Emajõe ääres. Linn sai väga suures osas kannatada. Jutud olidki just tavalise inimese vaatekohast, kes selle käes kannatasid, kelle silme all, nende kodud ja omaksed hukkusid. Palju oli ka selliseid filosoofilisemat laadi mõtisklusi, aga need mulle nii väga ei istunud. Lugeda ühe korra võis, aga nüüd rändab see raamat mu riiulist kellegi teise koju, kellel ka soovi raamatuid kodustada.

Ühel jaanipäeval Rootsi saarestikus

Tehisintellekti ettekujutus Bullholmeni saarest

8. Veripunased suveunenäod
Sari: Saarestikumõrvad  #1
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Tiina Mullamaa
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2021
263lk./ 1717lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 jaanuar: Kuritegu saarel

See raamat vist jõuab selle kuu saaremõrvade liidriks. Muhekrimi Rootsi ühelt saarekeselt Stockholmi lähedalt. Cilla Stormi mitu aastat kestnud kooselu saab lõpu, kui ta poiss-sõber pakib asjad ja lahkub kodust. Cilla tööelu ajakirjanikuna ei suju päris nii, nagu ta lootis. Murtud südame ravimiseks ostab ta aianduskrundi Stockholmi lähedal asuval idüllilisel väikesaarel Bullholmenil. Cilla pole küll rohenäpp, kuid ta otsustab siiski suveks saarele elama asuda. Kuid kui jaanipäeva hommikul leitakse saarel uputatuna noor naine, võtab Cilla elu uue pöörde. Tema oli juhuslikult viimane, kes naist elusana nägi ja ta tõmmatakse kaasa uurimisse, mida viib läbi nägus ja stiilne politseinik Adam. Seega nagu arvata on, lisaks krimile ka armastuse liin siin raamatus. Samas olid need pooled minu jaoks piisavalt tasakaalus, võib olla mõrva osas oli veidi vähe põnevust, palju oli sellist, mida lugeja juba eeldas, et nii läheb ja selline tugev keerdkäik, kus kõik 90 või 180 kraadi pöördub, jäi olemata. Aga selline hästi kiire ja mõnus lugemine. Vaatamata suvesoojusele saarel sobis täiesti ka külma Eestimaa talve lugemiseks. Ja ega siis järgmised osad ja kuriteod tulemata jää...

Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme

Tehisintellekt teab küll kuidas šokolaad välja näeb, kas ka seda, kuidas see maitseb?

7. Meie magusameistrid ehk šokolaad südamest
Autor: Hedda Peet
Kirjastus: Hedda Peet 2018
256lk./1454lk.

Eesti ajaloo väljakutse jaanuar: Suu magusaks! Eesti magusa ajalugu

Kes siis komme ei sööks ja näljaga sobib isegi šokolaad süüa, välja arvatud see jube mõru... Kommid ja šokolaad peavad ikka õite magusad olema, nad poleks ju muidu maiustused. Kartsin, et ei suuda edukalt sellele raamatule vastu panna ja kommikauss tühjeneb kiiremini kui leotud leheküljed, aga õnneks oli siis suuremas osas pidid kommipaberitest vaid ja kuna need olid suures osas enne minu aega, siis jäid need minu jaoks vaid paberiteks, mitte kommide ahvatlusteks. Aga kohe peale selle raamatu lõpetamist kinno Wonka filmi vaatama minna oli nüüd küll liig, see viimane piisk magusakarikasse. Peale seda ei suutnud küll ennast kuidagi šokolaadist eemal hoida. 

Raamatust lootsin aga veidi enamat, kuidagi kuiv ja vähe magus oli minu jaoks see lugu. Väga palju kuivi fakte, kes ja kus (kui teada) tegelesid maiustuste valmistamisega. Eks neid kohti oli ikka väga väga palju esimese Eesti Vabariigi ajal, kes põlveotsas või suuremal pinnal maiustusi valmistasid. Suur osa neid siiski vaid lühikest aega ning kadusid eelkõige kas magusamaksu ajal või siis koos Eesti riigi hävinguga. Minu jaoks oli huvitav, et paljud tegid ühtesid ja samu komme sarnaste paberitega. Oleks täitsa huvitav need kõrvuti panna ja maitsta, kui palju sama nimetusega kommid siis tegelikult sarnanesid või erinesid. Aga kommipaberid olid minu jaoks huvitavamadki kui lugemine nende sisust ja valmistajatest. Ikka väga põnevaid teoseid on kunagi tehtud. Raamatu lõpus sai liigutud juba tänapäeva ja sealt sai leitud juba nii tuttavat kui tundmatut. Ühe sealse tutvustatava väikefirma valmistatud šokolaad ootaski jõulust saadik mul laual ja sobis hästi peale filmi lõppu magusaisu vaigistamiseks. Samuti lugedes neid tutvustusi tuli mõte, et huvitav, kas mu kursuseõde oma martsipaniga ka seal sees on, oli küll! Ja sain paar fakti teadmistele temast juurdegi. 

Kokkuvõtteks, kui plaanite seda raamatut lugeda, siis oma magusa vastustusel. Raamat oli faktilises osas huvitav, aga oleks oodanud veidi enam sügavamale magusa sisse minekut.
 

Taibukatele lastele ja vähem taibukamatele täiskasvanutele


6. Taibupõnn bakterite maailmas
Autor: Pentti Huovinen
Tõlkija: Mari Vaba
Kirjastus: Tea 2008
64lk./1198lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #1 (lasteraamat)

Bakterid ja mikroobid on nähtamatud, sellepärast on nende maailma raske mõista, samas puutuvad lapsed nendega igapäevaselt kokku. Pentti Huovinen on rahvaterviseameti nakkus- ja põletikhaiguste osakonna uurimisprofessor ja tunnustatud teaduse populariseerija. Selles raamatus ta selgitabki lihtsalt ja arusaadavalt, kes või mis siis on nugilised, viirused ja bakterid. Ja millised bakterid on head ja millised halvad. Kuidas inimese organism selles bakterite maailmas hakkama saab. Ja kuidas saavad bakterid ja viirused hakkama inimeste maailmas. Selgitab sedavõrd hästi, et lisaks lastele saavad seda raamatut lugedes targemaks ka täiskasvanud (noh need tavalised, kes viimati seda õppisid siis, kui ise lapsed olid). Ja suur rõhk on pandud hügieeni tähtsuse selgitamisele, miks ja millal siis ikka on vaja pesta käsi ja hambaid ja tervet keha. Raamat oli huvitav ja väga hariva sisuga.
 

Meistrimehed on ikka hinnas, olenemata kus riigis nad elavad

5. Vanaisa Tootoo ja Tuutuauto
Autor Ville Hytonen
Tõlkija Kadri Jaanits
Illustraator Mira Mallius
Kirjastus Savukeidas 2017
32lk./ 1134lk.

Soome kirjanduse väljakutse 2024 jaanuar: Soome mees

Jälle üks väljakutse, mida ma ei plaaninud alguses lugeda. Eelmisel aastal sai loetud 18 Soome autori teoseid, seega tundus, et olen nende kirjandusega piisavalt juba tuttav. Aga siis nägin soovituste kaustas seda raamatut ja mõtlesin, et selle aja ju ikka leiab, et see lasteraamat läbi lugeda ja teada saada mis mees, siis see vanaisa ka on. Tuli välja, et meistrimees, kelle abikätt vajasid nii mitmedki teised. Ja oma isepärase auto meisterdas ta ka ise valmis. Lõbus lasteraamatuke.

Väravad ei ole alati avamiseks

4. Värav
Sari: Sündmuste horisont 59 
Autor: Kersti Kivirüüt
Kirjastus: Fantaasia 2018
126lk./1102lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 jaanuar: Ravi Ramlov soovitab

Alguses ei olnud kindel, kas sel aastal võtab taas ulmekirjandusest osa, aga esimeste soovituste seas oli sobilik raamat, seega eks vaatab, mis edaspidi saab, aga hetkel siis esimene väike väljakutse, mille jaanuari kuu raamat loetud. 

Peamine osa tegevusest toimub Meerapalu külas Emajõe Suursoo ääres, kuhu pimeduse saabudes ilmuvad zombid, kellega külaelanikud on juba üsna harjunud. Kes need zombid on ja kuidas külarahvas nende terrori alt vabastada, seda hakkab uurima piirivalvesse tööle tulnud Andres. 

Raamat oli põnevalt kirjutatud, pinge kogu aeg kasvas. Külaelanikud olid värvikalt kirjeldatud. See on nüüd selline ulmeraamat, mis mulle just sobib. Enamus jutust realistlik ja siis vahele natuke ulmelist zombimaailma (või muud fantaasiamaailma). Ja kes see ikka täpselt teab, mis väravad seal meie ja teispoolsuse vahel toimivad või ei toimi.

Krimka, mis väärib huumoripreemiat

3. Part lendab edasi
Sari: Varraku menuk 
Autor: Olav Osolin 
Kirjastus: Varrak 2023
255lk./976lk.

Lugemise väljakutse 2024:  6. Raamatu autor on tuntud eelkõige millegi muu poolest, mitte kirjutamise

Eks sellega nüüd on küll veidi nii ja naa. Ta on küll kirjutanud ka, aga minu jaoks on ta ikka pigem raadio- või telemaastikul  tegutsenud ja ta rääkimine on rohkem tuttav kui tema kirjutiste lugemine. politseiinspektor Pardikese teine lugu ja kui esimene pani rohkem õlgu kehitama, siis seekordne oli kohe selge, et mitte krimiraamat, aga huumoriraamat. Olgu, eks ikka üks mõrv oli ka seal tagaplaanil, aga esiplaanil oli uus kursant ja vaneminspektor Part, nende suhtlus, põlvkondade vaheline koostöö ja erinevus, sarkasm nii mõnegi isiku või olukorra kohta riigis. Parajalt absurdne politsei ja ärimaailma kujutamine. Ma tavaliselt ei kipu raamatut lugedes kõva häälega naerma, aga noh see oli nüüd küll sedavõrd absurdselt naljakas, et ma seda tegin. Kui mul mees luges, siis voodi lausa vappus ta naerust ja pidevalt oli kosta "See ei saa nüüd küll võimalik olla!". Igatahes, kes otsib krimkat, see möödugu sellest raamatust kaugelt, aga kes otsib head absurdse huumori raamatut, see tormaku kohe seda raamatut lugema. Igatahes ma pole pikka aega midagi nii naljakat lugenud. 

Ootamatult Eesti Politsei vaneminspektoriks määratud Samuel Part saab endale uue paarimehe – politseikooli noore nutika praktikandi Kevini. Üheskoos tuleb neil lahti harutada moodsas idufirmas aset leidnud saladuslik mõrv ning selle käigus avastada ka teineteise diametraalselt erinevat maailmavaadet. Lisaks veel koroonaaegne tegevusaeg. 

Tegelikult jäi üks asi lugedes painama, kui palju on Osolini enda mõtteid ühiskonna ja muu kohta sinna Pardi suhu pandud ja mis lihtsalt ülevindi keeratud kirjanduslik osa.

Mida teha kui isa on reisil ja ema on kadunud?

2. Ema, isa, lapsed
Sari: Hammarby juhtumid  #2
Autor: Carin Gerhardsen
Tõlkija: Heidi Saar
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023
329lk./721lk.

Lugemise väljakutse 2024:  47. Raamat, mis jäi eelmisel aastal lõpetamata

Kui nüüd ausalt üles tunnistada, siis vanaaasta õhtul, kui ma viimase 2023.aasta raamatu lõpetasin ja teadsin, et uude aastasse on vaja mingit raamatut, mis jääb lõpetamata, siis igaks juhuks lugesin hästi mitme ootel raamatu algusest paar rida ära, et oleks, mida siia teemasse panna. 

Kolmeaastane Hanna ärkab ja mõistab peagi, et on kodus luku taga. Ta teab, et tema isa on Jaapanis, aga kuhu on kadunud ema ja väikevend? Ema ei jätnud teda ju lihtsalt maha? Järgmisel hommikul leiab politseinik Stockholmi metsaalusest teadvuseta beebi ja kohe pärast seda prügikasti peidetud ema surnukeha. Kummalisel kombel pole keegi nende kadumisest teatanud. Just siis, kui politsei hakkab asja uurima, saabub teade, et kruiisilaeval on mõrvatud teismeline tüdruk. Kui politsei ohvri kodu külastab, selgub, et ohus võib olla ka tema õde. Kas Hammarby kriminaalkomissar Conny Sjöberg ja tema meeskond suudavad juhtumid lahendada enne, kui on liiga hilja? 

Põnevust oli piisavalt ja kahtlaseid tegelasi samuti. Õnneks kõik tegelased ei olnud pahad ja kahtlased, oli ka neid, kes olid headuse poole peal. Samas kohati politsei jälle ei näidanud oma hoolivust ja inimeste uskumist piisavalt hästi ja seega sai nii mõnigi asi juhtuda. Eks kirjanik hoidis ka sellega põnevust üleval ja ajas kohati lugejat segadusse, et kes siis on tegelikult kes ikka. Ega ka politseinike eraelu ei möödu just ilma keerdkäikudeta ning ka seal on omad mustad lambad mängus. Lugemise ootel on juba ka sarja kolmas raamat (esimesed read ka juba loetud).

 

Vihmakass karjub vihma

1. Vihmakass
Autor: Mart Kuhi
Kirjastus: Rahva Raamat 2023
392lk./392lk.

Lugemise väljakutse 2024: 34. Raamat, mille pealkirjas on ilmastikunähtus

Vihma sadas selles raamatus palju, nagu ikka tüüpilisel Eestimaa sügisel. Aga kes oli see salapärane kass ja mis tal oli tegemist vihmaga? See on nüüd selline raamat, kus tegelikult eriti palju ei toimugi, aga tegevus muudkui keerleb ja keerleb ümber mingi punkti ja tundub, et ei jõuagi kuhugi. Kas tegelikult ikka jõuab, või mitte, ei saa avalikustada, siis pole järgmistel lugejatel enam midagi oodata sellest raamatust. 

Igatahes peale selle raamatu lugemist küll kuhugi üksildasse metsatallu elama minna ei soovi. Või tegelikult isegi üheks ööks. No päeval ehk veel võiks, muidugi kui vihma ei sajaks sel päeval... Ma ei saa öelda, et tegemist oleks õudusromaaniga, aga sellise kõheduseromaaniga kindlasti küll. Vihmakassi lugu passib autori sõnul hästi iseloomustama sõna „etnohorror“ ehk õuduselement segatuna rahvapärimusega. Rahvapärimustega põrkavad raamatus kokku nii tegelased kui lugeja. Ja mis siis on ühe rahvapärimuse taga, kas ainult fantaasia või siiski ka tegelikkus, mis on aegade jooksul veidi moondunud? Loodus on võimas ja väekas ning kui lisada veel paras annus fantaasiat, tekib küllalt jutte, mis ei ole alati ilusad ja ohutud, eriti kui tegevuskohaks on mets hämaruses ja vihmasajus. 

Kaks noort inimest kolivad Läänemaale teistest eraldatud metsa sees asuvasse tallu elama. Naine töötab kodukontoris tõlkijana, mees on sunnitud endiselt sõitma linna tööle ja on pikad päevad eemal. Naine märkab aias õunapuudel imelikke sügavaid vagusid, nagu keegi oleks küüntega tõmmanud. Kas on tegu mõne metsloomaga? Naine läheb lähedal asuvatesse taludesse uurima, mida sealsed vanad elenikud teavad või arvavad. Kuid ta satub salatsemise keskele, kus küll vihjatakse salapärasele vihmakassile, aga ei räägita, kes ta siis tegelikult on. Aega mööda saab ta teada ka, et seal talus, mille nad ostsid, ei ole olnud kõige paremad lood, seal on mitu noort naist kahtlastel asjaoludel surnud. Midagi seal talus on imelikku ja müstilist. Kui aga ta järjest sügavamale oma uurimisega laskub, siis hakkab ka talle järjest rohkem tunduma, et ta ei tee enam vahet, mis on päris ja mis meelepete. Ning kui ühelt poolt külavanakesed õhutavad oma rahvajuttudega tema vaimset ebakindlust ja teiselt poolt mees, keda suurem osa ajast koduski pole, ei oska ka tuge pakkuda ja pigem oma käitumisega paneb naise kõike oma tegevust varjama, salatsema, siis lugu muudkui kuhjub ja kuhjub, kuni ühel hetkel ei saa ka lugeja enam aru, mis siis on reaalselt ja mis vaid tegelaste ettekujutustes. 

Ma võtsin selle raamatu lugeda, sest see oli seotud Haapsalu ja Läänemaaga, mida ma pean ikka endiselt oma kodukohaks. Paar ebakõla oli minu jaoks. See arhiivi külastus... ma pole küll kunagi Haapsalu Arhiivis käinud ja tean, et sellist asutust seal hetkel enam üldse ei ole, aga inimene lasti lihtsalt keldrisse otsima õiget tuba, kus on rahvajuttude osakond ning seal üksipäini terveks päevaks toimetama, kui oli veel jutt, et originaaldokumente ei ole luba suvalisele inimesele näidata? Kuidagi veidi uskumatu oli see. Ning Ungru lossi juurde sõitmine ning mitmekordne ekslemine, sest GPS ei jõudnud kiiresti reageerida? Sinna lossi juurde viib ikka üsna otse tee, pole sinna mingit suur keerutamist ja otsimist. Täitsa suure Rohukülla viiva maantee ääres, otse linnast tulla. Aga noh, eks need olegi pigem sellised kohaliku inimese kiiksud rohkem. Üldiselt mulle see raamat meeldis, või pigem oleks õigem öelda, puges naha alla ja paneb ka peale läbilugemist veidike käekarvu püsti tõusma. Hea, et ma suure külma ja lumega sattusin seda lugema, mine tea, mis tunne oleks veel olnud, kui samal ajal oleks akna taga vihm rabistanud ja puud kohisenud...

Kui see oleks lasteraamat, siis näeks seda iseloomustav pilt välja selline: 

ja me üldse ei hakkaks seda kiisukest kartma. Aga kuna on tegemist siiski täiskasvanute õudusjutuga, siis on selle raamatu illustratsioonid pigem ikka sellised: