Kuvatud on postitused sildiga elu tekkimine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga elu tekkimine. Kuva kõik postitused

Vesi kui meie elu allikas ja oluline ressurss

12./223. Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest
Autorid: Laura Ertimo ja Satu Kontinen
Tõlkija: Kadri Jaanits
Kirjastus: Tammerraamat OÜ 2021
152lk./2309lk./38903lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #3 (lastekirjandus)

Raamat avab vee tähtsuse kogu planeedi ja inimkonna kontekstis. Raamat sobib nii noorematele lugejatele kui ka täiskasvanutele, kes on huvitatud vee olulisusest keskkonnas ja elus üldiselt. Kuna tekst on üsna tihe ja mitte just väga lastepärane, siis mitu korda tuli isegi mõte, et kui seal mõned kohad ära muuta, siis võib see olla ikka suurte või vähemalt suurematele lastele mõeldud raamat. Samas meeldis ka see, et lasteraamatuna ei olnud see ninnu nännuks kirjutatud, vaid oli kirjutatud asjalikult ja sügavamalt teavet jagavana. Kui jätta ära need paar kohta, kus lugejale öeldi, et sinu vanavanemate lapsepõlve ajal, siis muidu oli täiesti ok. No mind ajas jah see vanavanemate lapsepõlve jutt nati naerma, kuna sel juhul oleks esimene kosmosereis toimunud juba eelmise sajandi alguses. 

Raamat käsitleb vee teekonda kogu selle erinevates vormides – pilvedest ookeanideni, külmunud jääpankadest vihmapiiskadeni. Teose fookuses on vee unikaalsed omadused ja see, kuidas vesi mängib keskset rolli looduse ökosüsteemides, kliimas ja inimühiskondades.Kuidas vee molekulaarne koostis mõjutab elu Maal.Kliimamuutuste mõju vee tsüklile ja veevarudele. Inimtegevuse mõju mageveevarudele ja ookeanidele.Vee seos energiaga. Miks siis ikka sel meie veekeral, vabandust, maakeral, siis vesi ikka on oluline. Raamat "Vesi.Elu alus" ja see raamat olid üsna sarnased oma sisult, lihtsalt selles raamatus oli üritatud seda teha lastele kergemalt arusaadavamas vormis. Ja veel üks väga huvitav asi selle raamatu juures - selles raamatus oli kõik sinine! Kogu tekst ja pilt, kas sinine valgel või valge sinisel. Vaid üks värv läbivalt kogu raamatus. Kerge sinise mürgitus muidugi tuli, aga sellegi poolest vahva kujunduse mõte.


Vesi, see üks kõige olulisemaid maakeral

9./220. Vesi. Elu alus
Autor: Mark Niemeyer
Tõlkija: Kersti Lossmann
Kirjastus: Sinisukk 2009
192lk./1632lk./38226lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #2 (populaarteadus)

Vesi. Me kõik teame, mis see on. Samas, kas ikka teame? Kust tuleb vesi, see meie igapäevaselt kasutatav asi? Kui palju seda üldse maakeral on ja kuidas see tekib? Ah, et ei tekigi, vaid ainult ringleb? Aga siis ei tohiks seda ju niisama raisata, sest ühel hetkel see võib ju niimoodi otsa saada! See on väga hea raamat, annab väga täiusliku ülevaate sellest, mis asi see vesi on, kus teda leida võib, mis saab, kui see peaks otsa saama, kuidas elu muutub, kui meil enam seda igapäevast vett kusagilt võtta pole, mis saab, kui vee tase ja temperatuur seoses kliimamuutusega muutub. Vee erinevad olekud ja tsüklid. Maa all, maa peal ja taevas. Kes ei saa kuidagi elada ilma veeta. Kui palju vett kannab inimene iga päev endaga kaasa ilma ühegi nõuta. Kuidas inimene on vee pannud enda kasuks tööle ja kui hea peremees ta on olnud. Kas vesi aga laseb ennast alati orjastada, või on ta ikka inimesest tugevam ja osavam ning teeb mida tahab?

Minu arust oli väga põhjalikult selle raamatu kirjutamisel kõik kohad ja asjad läbi mõeldud ja ma küll ei suutnud välja mõelda midagi, millest oleks võinud veel kirjutada, et kus või milline vesi veel olla võiks. Ja nagu pealkirigi ütleb, vesi on elu alus. Kui pole enam vett, pole ka enam mitte mingit elu. Seega peame olema veele tänulikud, et maakeral üldse elu tekkis. Ka inimesi ei oleks ilma veeta. Seega peaks inimesed rohkem mõtlema vee hoidmisele, et seda ka tulevikus ikka olemas oleks, et elu saaks jätkuda.
 

Kuidas siis ikkagi tekkis elu Maal?

Pildid: tehisintellekt, kollaaž Daire

 15. Elu mõistatus

Sari Populaarteaduslik sari 

Autor Vadim Safonov 

Tõlkija J. Mõttus 

Kirjastus Teaduslik Kirjandus 1948

328lk./3476lk.

Lugemise väljakutse: 29. Õnneks on vaja õppida. Loe mõnda harivat raamatut. Õpik, teatmeteos, populaarteaduslik kirjandus jne. Midagi, mille lugemisel saad uusi teadmisi.

Viimasel ajal on riiulitele hakanud kogunema populaarteaduslikud raamatud. Vaatasin neid, et mida võtta lugeda, aga muudkui oli kuklas tunne, et äkki läheb seda veel punktiiri väljakutse jaoks tarvis. Otsustasin siis võtta kõige vanema raamatu, mis siia sobiks. 75. aasta tagant võib ju ka teadmisi juurde saada, kui mitte muud, siis ajaloolisi teadmisi, et kuidas siis oli ja mida siis arvati. Aga selles raamatus oli siiski enamus täiesti sama, mida tänapäevalgi räägitakse. Raamatus oli kajastatud elu tekkimine maale, ainuraksed, evolutsioon, valgud, rakud, biokeemia, mikrobioloogia, bakterid, viirused, molekulid, ained, keemilised ühendid ja kõik nende teemadega seotud avastused ja hüpoteesid läbi aegade. Ajalooline evolutsioon mitte ainult taimede ja loomade seas vaid ka teadmiste arengu osas. Tegelikult minu jaoks oligi põnevam see ajaloo osa, mida omal ajal arvati ja kuidas need teadmised muutusid, kuidas tihti juhuslikud avastused muutsid teadust ja teadmisi. Peatükid, mis rääkisid süvendatult mikrobioloogia alla kuuluvast, olid minu jaoks veidi liiga teaduslikud ja keerulised. Võikski öelda, et polnudki niivõrd populaarteaduslik kui peaaegu täitsa mingi ülikooli õpiku laadne raamat. Kohati küll ülistati suuri vene teadlasi, kes ikka olid pea jagu üle lääne teadlastest, keda tegelikult peetakse mingi asja avastajaks ja mõnel korral tsiteeriti selliseid "suuri biolooge" nagu Engels, Lenin ja Stalin, aga üldiselt oli täiesti loetav. Mingeid teadmisi ehk tõesti sai juurde, aga suurem osa vist kahjuks jooksis mööda külgi maha, kuna ei suutnud ja polnud huvi endale selgeks teha kuidas siis ikkagi kõik toimib seal valkudes ja rakkudes ja mikroorganismides. Nüüd saab see pikalt riiulis seisnud raamat minna omale uut kodu otsima, ehk leiab mõne rohkem huvilise peremehe kui mina olin. 

Pildid lasin teha erinevatel tehisintellekti programmidel, et kuidas need saavad aru elu tekkimisest planeedil Maa.