Kui tsirkus on geenides

19./167. Härra Tatu imelised lapsed

Autor: Sabine Bohlmann

Tõlkija: Piret Pääsuke

Kirjastus: Pegasus 2026

295lk./4691lk./40715lk.

Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse aprill: lasteraamat

Tore ning kaasahaarav lasteraamat, milles jätkus nii seiklusi, saladusi kui ka soojust. Raamatu sündmused toimuvad rändtsirkuse värvikas ja veidi maagilises maailmas. Finja, Artur ja Marilu kasvavad koos isa Henrikus Tatuga tsirkuses, mille liikmed moodustavad ühe suure ja omapärase pere. Nende elu muutub aga siis, kui tsirkusesse saabub salapärane selgeltnägija Federica Fiorenza. Isa satub naise mõju alla ja lapsed saadetakse internaatkooli. Marilu kahtlustab, et naisel pole tsirkusega sugugi head kavatsused. Nii algab laste salajane ja seiklusrikas tagasitee koju.
Lugu on põnev, südamlik ja parajalt humoorikas. Tsirkusemaailm annab raamatule erilise õhustiku ning tegelaste hulgas leidub rohkesti värvikaid kujusid. Samal ajal räägib raamat perest, sõprusest, julgusest ja üksteise usaldamisest. Lapsed ei ole siin lihtsalt täiskasvanute otsuste järgijad, vaid nutikad ja iseseisvad tegelased, kes julgevad tegutseda, kui saavad aru, et midagi on valesti.
Sabine Bohlmann oskab kirjutada lastele nii, et ka täiskasvanul on huvitav lugeda. Fantaasia ja tegelik elu on loos mõnusalt ühendatud ning seiklused liiguvad hoogsalt edasi. Meeleolu on soe ja lootusrikas, ka siis, kui laste olukord tundub väljapääsmatult kurb. Õdede-venna suhted on tugevad, samas on kõik lapsed erinevad, kuid alati arvestatakse üksteisega. 
Mulle see raamat meeldis nagu ka kõik teised tema raamatud, mida olen varem lugenud. Tema lugudes on alati midagi südamlikku, veidi omapärast ja maagilist. 

Seiklused džunglis

16./164. Seiklejad ja ohtude džungel

Sari: Seiklejad #5

Autor: Jemma Hatt 

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Eesti Raamat 2025

176lk./4049lk./40073lk.

Kirjastus Eesti Raamat väljakutse 2026 juuni: lasteraamat

Kuna ma olen eelmised neli osa läbi lugenud, siis ei saanud kuidagi jätta lugemata ka viiendat osa. Seekord viib seiklus tuttava seltskonna Costa Rica vihmametsa. Onu Logan tahab päästa oma telekarjääri ja registreerib kõik tõsielusaatesse. Võistkonnad peavad džunglis vihjeid otsima, mõistatusi lahendama ja peidetud aarde leidma. Peagi hakkab aga tunduma, et tegemist pole sugugi tavalise võistlusega. Ka saate võttegrupi käitumine tekitab küsimusi ja esialgu lõbusana tundunud mäng muutub järjest ohtlikumaks.

Raamat jätkab sarja tuttavas vaimus. Siin on palju liikumist, salapäraseid vihjeid, ootamatuid takistusi ja kahtlasi tegelasi. Costa Rica vihmamets loob loole põneva tausta ning selle looduse ja loomade kohta saab lugedes ka üht-teist teada. Tegelased peavad taas kasutama nutikust ja tegema koostööd. Lapsed saavad ise tegutseda, eksida ja keerulistest olukordadest väljapääsu otsida, nad on taas nutikamad kui nii mõnigi täiskasvanu. Samas leidub loos piisavalt nalja ja koomilisi episoode.

Igati tore laste seiklusraamat, milles jagub nii aardejahti, mõistatusi kui ka džungliohte. Eks tuleb nüüd järgmist osa veel oodata. 

Kass koera vastu või hoopis koer kassi vastu

1./100. Koer-Mees

Autor: Dav Pilkey

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Varrak 2026

240lk./240lk./24194lk.

 

Üks äpardunud politseioperatsioon lõpeb plahvatusega ning selle tagajärjel sünnib täiesti uus kangelane. Koera pea ja inimese keha pannakse kokku ning tulemuseks on tegelane, kes on korraga nii vapper kui ka kohmakas, nii nutikas kui ka üllatavalt rumal. Kui peategelane on juba niisugune, siis võib juhtuda ükskõik mida. Ja juhtubki. Koer-mehe suurimaks vastaseks on kass Petey, kes ei ole sugugi tavaline paharet. Ta on nutikas, enesekindel ja täis pööraseid ideid. Tema plaanid maailma vallutamiseks on absurdsed, kuid samal ajal leidlikud ning iga järgmine ettevõtmine tundub eelmisest veel suurem ja jaburam. Nende kahe vastasseis annab loole hoogu. Tekivad kummalised robotid, ootamatud leiutised ja olukorrad, mis panevad muigama.

Lugedes on tunda, et Dav Pilkey mõistab oma sihtrühma. Kui Dav Pilkey oli laps, diagnoositi tal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia ja käitumisraskused. Tekst on lihtne, kiirelt haaratav ja täis tegevust. Lühikesed laused ning suured illustratsioonid aitavad edasi liikuda ka neil lastel, kelle jaoks pikemad tekstid võivad olla keerulised. See ei mõju siiski lihtsustamisena. Pigem on see teadlik valik, mis teeb loo ligipääsetavaks ja annab noorele lugejale tunde, et lugemine on jõukohane ja lõbus. 

Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on lihtsalt ühe suure naljaga, kus tegevus ei peatu hetkekski. Kuid selle kõige all on ka midagi enamat. Lugu räägib sõprusest, empaatiast, vigade parandamisest ja sellest, kuidas jääda iseendaks isegi siis, kui ümberringi valitseb täielik kaos. Koer-mees peab pidevalt tasakaalustama oma kohusetunnet ja loomulikku koeralikku olemust. Kui lihtne on järgida reegleid siis, kui instinktid kisuvad hoopis teises suunas? 

Eraldi rõõmu pakuvad leheküljed, mida saab kiiresti edasi ja tagasi lapata, et pildid justkui liikuma hakkaksid. Laps ei ole enam ainult lugeja, vaid saab ise loo liikumisele kaasa aidata. Niisugused detailid muudavad raamatu mänguliseks ning aitavad hoida tähelepanu ka neil, kes tavaliselt pikalt ühe raamatu juures ei püsi.

See on lõbus, tempokas ja südamlik lugu. See ei püüa olla keeruline ega õpetlik iga hinna eest. Selle asemel pakub see hoogsat seiklust, palju nalja ja tegelasi, keda on raske unustada. Vahel piisabki sellest, et üks koera peaga politseinik päästab maailma kasside järjekordse pöörase plaani eest.

Neli väikest nõida ja võlumets

18./77. Tüdruk nimega Willow
Sari: Willow #1

Autor: Sabine Bohlmann 

Tõlkija: Kadi Eslon

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

254lk./ 4338lk./18522lk.

 

19./78.  Tüdruk nimega Willow. Metsasosinad

Sari: Willow #2

Autor: Sabine Bohlmann 

Tõlkija: Bibi Raid

Kirjastus: Rahva Raamat 2024

268lk./ 4606lk./18790lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 aprill:  fantaasia - maailm

Laste fantaasiaraamatute sari, mis viib lugeja otse võlumaailma, kus loodus ja maagia on omavahel tihedalt seotud. Lugu algab tüdrukust nimega Willow, kes elab koos oma isaga. Tema ema on surnud, kuid see ei muuda raamatut süngeks. Ühel hetkel pärib Willow oma (vana)tädilt ("nii vana ma nüüd ka ei ole" ja seepärast tüdruk kutsub teda tädiks) metsa, mis esialgu tundub tavaline pärandus, kuid peagi selgub, et tegemist on võlumetsaga. Veelgi enam, tema tädi oli tegelikult nõid ja Willow on saanud päranduseks ka tema maagilised võimed. Võlumetsaga seotud maailmas ei piisa aga ühest nõiast. Et mets ja selle tasakaal püsiksid, on vaja nelja nõida. Willowi tädil oli kunagi kolm kaaslast, seega peab Willow leidma endale kolm sõbrannat, kellest saavad tema kaasnõiad. See ülesanne ei ole lihtne, sest õigete inimeste leidmine nõuab aega, usaldust ja juhuseid. Raamat keskendubki suurel määral sellele teekonnale, kuidas Willow ja tema uued sõbrad üksteist leiavad ning õpivad koos tegutsema.

Esimeses osas on fookus peamiselt nõiaks saamise teekonnal ja võlumetsa päästmise missioonil. Teises osas jätkuvad nende seiklused juba kindlama nelikuna. Nüüd seisavad nad silmitsi uute probleemidega, mis vajavad lahendamist, ning nende ühiselt kasvanud jõud pannakse taas proovile. Tüdrukud ise on väga erinevad, igaüks oma iseloomu ja tugevustega. Just see teeb nende koostöö huvitavaks, aga toob kaasa ka arusaamatusi ja naljakaid äpardusi, mis on algajate nõidade puhul igati loomulikud.

Raamatud on kirjutatud lastepäraselt ja kergesti jälgitavalt, neis on huumorit, seiklust ja ka põnevust. Loodus ja maagia on tihedalt põimunud, mis võib eriti köita väikeseid lugejaid, keda huvitavad metsad, loomad ja nõiakunst. Need lood sobivad hästi umbes kümneaastastele tüdrukutele, aga ka kõigile teistele, kellele meeldivad sõprusest, loodusest ja maagilistest seiklustest jutustavad fantaasiaraamatud. 

Kui kaks parallelmaailmapoissi põrkuvad

4./41. Poiss pööningul, poiss keldris

Autor: Salla Simukka

Tõlkija: Triin Tael

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2026

192lk./1101lk./10336lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 veebruar: Fantaasia - maailm

Laste fantaasiaraamat, kus peategelasteks on kaks poissi. Mõlemad kolivad uude elukohta ja alustavad justkui uut elu. Erinevad majad, erinevad tänavad, erinevad linnad. Tegelikult ka erinevad maailmad. Autor mängib paralleelmaailmade ideega nii, et see on lapsele arusaadav ja põnev. Ühe poisi majal on pööning, kuid puudub kelder. Teisel on kelder, kuid pööningut ei ole. Üks saab endale toa pööningul, teine keldris. Need detailid tunduvad alguses lihtsalt juhuslikud, kuid muutuvad loo arenedes oluliseks. Ühel ööl avastavad poisid, et sahvriukse taha on tekkinud trepp, mis viib keldrisse, ja pööninguluugi kaudu pääseb järsku täismõõtmelisele pööningule, kuigi päeval oli seal vaid madal tühi ruum. See on esimene märk sellest, et nende maailmades on midagi nihkes. Poisid hakkavad üksteisel külas käima ja saavad sõpradeks. Sõprus tekib loomulikult, ilma liigse pingutuseta. Lapsed leiavad teineteist just siis, kui nad seda kõige rohkem vajavad. Mõlemad on uues keskkonnas, mõlemad otsivad oma kohta ja mõlemad tajuvad, et nende kodudes on midagi, mis ei klapi. Sõprus annab neile julguse uurida, mis toimub. Aga koos sõprusega hakkab juhtuma midagi imelikku. Nende kodudes toimuvad muutused, mis ei tundu enam lihtsalt juhuslikud. Asjad nihkuvad, ruumid käituvad teistmoodi, ja tekib tunne, et majad ise reageerivad poiste omavahelisele seotusele. Lugejana tekib küsimus, kas probleem peitub nende sõpruses, nende maailmade kokkupuutepunktis või hoopis milleski sügavamas, mis on nende kahe reaalsuse vahel juba ammu olemas olnud.

Raamat on üsna kerge ja huvitav lugemine. Salla Simukka kirjutab ladusalt ja tema stiil sobib hästi lastele, kes ei taha liiga keerulist fantaasiat, kuid soovivad siiski midagi teistsugust. Mulle on sama autori teised teosed väga meeldinud. Lastepärane, aga mitte lapsik. Piisavalt põnev, et hoida tähelepanu ja tekitada küsimus, mis nüüd edasi saab. Teemasid on mitmeid. Sõprus, usaldus, hirm uue ees, kodutunne. Fantaasiat on parasjagu, kuid see ei ole üle võlli. Pigem on tegu realistlikuma fantaasiaraamatuga, kus üleloomulik element piirdub kahe maailma vahelise ühendusega, mille kaudu lapsed saavad teatud ajal edasi tagasi liikuda. Täiskasvanud seda ei saa ega mõista. Laste maailm on avatum, paindlikum ja lubab asju, mida täiskasvanud enam ei näe. Seetõttu sobib raamat hästi ka neile 10-12 aastastele, kellele klassikaline fantaasiakirjandus ei pruugi meeldida, kuid kellel on vaja kooli jaoks midagi lugeda. Lugu on piisavalt lihtne ja samas piisavalt sisukas, et pakkuda mõtteainet. See on hea näide sellest, kuidas fantaasia saab olla pehme, inimlik ja toetav, mitte ainult seikluslik ja maagiline. Ja vahel võib juhtuda, et maailm leiab ennast hoopis ootamatust suunast.

Kui vanaema unustab, et peab lapselast hoidma

18./37. Proua majauurija tegutseb

Autor: Maris Mändel
Kirjastus: Tänapäev 2026

109lk./4229lk./9235lk.

Lugemise väljakutse 2026: 3. Raamat Eesti lastekirjanikult, kellelt sa varem midagi lugenud ei ole

Kümneaastane Maarike arvab, et ees ootab rahulik nädal vanaema juures, kuni ema ja isa reisilt naasevad. Plaan muutub aga viimasel hetkel. Tema vanaema, kes tegeleb ajalooliste hoonete uurimisega, peab samal ajal minema ühte mõisahoonesse, et sealset lugu ja maja põhjalikumalt selgitada. Nii ei jää tüdrukul muud üle kui kaasa minna. Sellest hetkest alates ei ole tegemist enam vaikse äraolemisega köögilaua ja pannkookide seltsis. Vana mõis ei ole lihtsalt maja, vaid paik, kuhu on talletunud aastasadade jooksul kogunenud lood, saladused ja seletamatud juhtumid, mis muudavad nädala vanaema kõrval ootamatult tõeliseks avastusretkeks. Lugeja saab ka teada nii mõndagi vanade majade uurimisest, kuidas teha kindlaks, mis seal varem on olnud, kuidas puhastada välja varasemaid värvikihte või otsida salakäike. Ning muidugi, kuidas pista rinda kummitustega. Raamat oli täitsa huvitav ja humoorikas. Tekst ladus ja usutav. Samalt autorilt on ilmunud veel üks lasteraamat, tekkis huvi ka seda lugeda.  

Seiklus koos metshaldjatega

 

 

14./184. Billy ja hiiglaslik seiklus

Autor: Jamie Oliver 

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Varrak 2023

352lk./ 3738lk./44316lk.

Briti kirjanduse väljakutse 2025 juuni: Briti lastekirjandus

Maagilised lahingud, ammukaotatud legendaarne linn, fantastilised lennumasinad, imelised pidusöömingud ja üks päästemissioon. Lapsed leiavad tee võlumetsa, kus saavad sõpradeks metshaldjatega. Kuid metshaldjatel on mure, looduses on rütm paigast ära läinud. Looduse igipõline ringkäik ei toimi enam sedasi, nagu varasemalt, midagi on juhtunud. Umpsad, kellega nad on pidevalt rahus kõrvuti elanud, on korraga muutunud agressiivseteks ja tahavad metshaldjaid tappa ning ära süüa. Lapsed on sunnitud nendega pidama mitu lahingut, et päästa oma sõpru ja ennast. Kuid tegelikult on vaja jõuda päris algpõhjuseni. Mis on looduse rütmi sassi ajanud, sest see ei ole vaid võlumetsas, see on ka inimeste metsas ja linnas. Looduses taimed kuivavad, kalad surevad, kõik kolletub, kuigi on alles suve algus. Seega lisaks võitlusele umpsadega on lastel vaja välja selgitada pärismaailma põhjus, mis hävitab mõlema maailma loodust ning võidelda selle põhjustajatega. Lisaks fantaasiaraamatuks olemisele on selles raamatus tähtsal kohal loodushoid, looduse ringkäik, söök ja düslleksia. Söögist ei saa muidugi kuidagi mööda minna, sest autoriks ju ikka maailmakuulus kokanduse asjatundja. Tegelikult isegi vähe oli sellel teemal kirjutatud, eeldasin, et ta rohkem on seda sisse torganud. Raamatu lõpus on ka mõned lihtsamad retseptid. Staarkokk ei varja, et tal on diagnoositud düsleksia. Koolis peeti teda rumalaks ning et ta ise tundis end õpiprobleemide tõttu lolli ja mõttetuna. Selle tunde on ta sisse kirjutanud ka siia raamatusse, sest sama tunneb peategelane Billy, kellel on samuti düsleksia. Raamatus Billy saabki oma probleemist üle, tehes asju Billy moodi. Ma pole sattunud varem lugema lasteraamatut, kus sellest oleks kirjutatud, et avardada laste mõtlemist. Samas last, kellel oli düslleksia, ma olen näinud ja tean, kuidas tal omal ajal oli koolis algklassides probleemid, sest tema lugemise ja etteütluste tulemused pidid olema kooli jaoks samal tasemel, mis teistelgi lastel. Hea lugemine oli, seda nii fantaasia poole osas kui muude probleemide osas. Soovitan nii lastele kui ka suurematele.  

Kui kaugete maade kutse muutub liiga suureks

8./178. Irumäe õpipoiss

Sari: Kuningas Atko lugu # 1

Autor: Roland Tõnisson 

Kirjastus: Eesti Raamat 2025

399lk./ 2042lk./42620lk.

Hea Lugu väljakutse: Ajaloomaagia

Aasta on 1173. Ema, isa, kolm venda, kaks õde, vanaisa ja vanaema. Elavad vaikselt ja töiselt Irus, peavad talu. Vanaisa Kahro on käinud omal noorusajal Konstantinoopolis ja näinud igasuguseid imeasju nagu kaelkirjak, lõvi, suured uhked lossid ja teeninud koos roslagenlastega keisri sõjaväes. Atko, 12-aastane poiss, on kuuldust vaimustuses ja tahaks ka näha kaugeid maid ja neid uskumatuid asju, mida vanaisa räägib. Ja siis on seal see naabritüdruk Virge, kes vaid naerab ja kellega kohtumine poisi kohutavalt ebakindlaks muudab. Ühel päeval, kui Roslageni viikingid on oma laevaga läbisõidul, võtab Atko oma paar asja ja kaupleb end nende laevale kaasa. Sama laeva peale kaupleb enda ka kreeklasest sepaabiline Georgius, kes on kunagi sattunud vangi, siis mitmeid kordi müüdud ja lõpuks Iru sepa poolt vabaks antud kuid jäänud aastateks tema juurde abiliseks, nüüd aja plaanib tagasi kodumaale rännata. Nad jõuavad Konstantinoopolisse, kus tuleb ette igasuguseid seiklusi, kokkupõrkeid, intriige, sõjakäike. Poiss õpib lugema ja kirjutama ning saab aimu ristiusust. Kajastatud on ka tema eneseotsingud ja arusaamad elust, nende muutumine aja jooksul. 

Raamat on täis ajaloo sündmusi sellest kaugest ajast. Eeldasin, et saan rohkem lugeda just Eesti muinasajast, aga sellest oli üsna minimaalselt. See raamat räägib Bütsantsi ehk Ida-Rooma keisririigi tolleaegsest elust, valitsejatest, sõjakäikudest ja intriigidest. Atko elu, arusaamad ja juhtumised selle ajaloolise loo ühe kihina, mille kaudu see tollane elu on lugejateni toodud. Mulle muidu meeldis, aga kuidagi raskelt ja aeglaselt läks lugemine. Muidugi kohati tundus ka liialt nämmutamisena, kus midagi otseselt uut ei toimunud. Aga eks toona liikuski aeg hulga aeglasemalt ja elutempo ei kiirustanud nii nagu lugeja oma. Võib olla oma aegluse tõttu jõudis ka see ajalooline taust veidi enam kinnistuda ja mäletab neist aegadest tulevikus enam, kui siis, kui oleks keskendutud vaid Atko tegemistele ja seiklustele. Pigem soovitaks neile, kellele ikka ajalugu, eriti kaugemad ajad, huvi pakub.

 

Kõndiv ja südameid kõigutav loss

 

7./147. Howli liikuv kindlus

sari:  Howli liikuv kindlus #1

Autor: Diana Wynne Jones 

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 2017

301lk./ 1918lk./35333lk.

Ulme kirjanduse väljakutse 2025 september: Angelsina Est soovitab

Noorte fantaasialugu. On seiklust, on armastust, on maagiat. On nõidu, on võlureid, on deemoneid, on elav hernehirmutis, on koermees, on kuningas, on printse, on õpipoisse, on isegi mõni tavainimene sekka sattunud. Peategelaseks on kübarategija vanim tütar Sophie, kelle Kõnnumaade Nõid vanaeideks moondab. Ehmunult oma kodust põgenev Sophie jõuab kurikuulsa võluri Howli juurde, kelle liikuvast lossist ta püüab ka peavarju leida. Nõidusest vabanemiseks peab Sophie hakkama saama võlur Howliga, sõlmima lepingu tuledeemon Calciferiga ja ka Kõnnumaade Nõiale endale vastu astuma. Sophie on veendunud, et kolmest õest vanimana sündinuna jälitab teda ebaõnn ja ta ei saa saada kunagi õnnelikuks. Lihtsalt vanima tütre saatusesse polevat seda kunagi sisse kirjutatud. Tegelased on üsnagi värvikas seltskond, kes vahel käituvad ettearvatavalt, samas sagedamini aga mitte. On liikuv kindlus, mis seest pole sugugi nii suur kui väljast ning millest on võimalik olenevalt uksenupu asendile liikuda mitmetesse erinevatesse kohtadesse. Täitsa tore lugemine oli ja teine osa sellest sarjast ootab juba raamatuvirnas lugemist. Usun, et teismelistele lugejatele võib see siiski veel rohkem peale minna kui mulle. 

 

Vihmavarjuhaukaja valdustes on vihmavarjupuu, päästke vihmavarjud!

20./116. Vihmavarjuhaukaja

Sari: Avastajate klubi 6 
Autor: Bobbie Peers 
Illustreerija: Sandra Steffensen
Tõlkija: Annika Kupits
Kirjastus: Helios 2025

96lk./ 4838lk./27825lk.

 

Sarja kuues osa viib Ella ja Felixi taaskord mägedesse, järsule mäenõlvale, kus elavad imelikke mütse kandvad kohalikud, kaljusiud ja salapärane vihmavarjuhaukaja. Viimane on ära blokeerinud ligipääsu vihmavarjupuule, aga selle viljad on hädavajalikud kohalikele, kelle majad seisavad just selle puu toodetud liimjalimaga kaljude küljes kinni. Raamat on täis fantaasiat, huumorit ja põnevust. Tekst on ladus ja kergesti loetav, pildid vahvad, sobides suurepäraselt algklassi lastele lugemiseks. Iga osaga on järjest enam seda kummalist väljamõeldud fantaasiamaailma ja vähem reaalse maailmaga kokkupuutepunkte. Need on just sellised raamatud, mida ma nii väga oleks tahtnud lugeda kui ma ise laps olin. Seikluslikud, põnevust ja täis fantaasiat. Eesti keeles ei ole veel ilmunud sarja seitsmes raamat, loodetavasti tuleb ikka see ka. 

 

Puudel kukkus nuudlipotti!

19./115. Nuudelpuudel 

Sari: Avastajate klubi 5 
Autor: Bobbie Peers 
Illustreerija: Sandra Steffensen
Tõlkija: Annika Kupits
Kirjastus: Helios 2025

119lk./4742lk./27729lk.

 

Viies lugu viib Ella ja Felixi veeparki, kus ähvardav üleujutus muudab kogu loo pingeliseks. Veeparki, kus ujumine on rangelt keelatud! Veepargi mittevetelpäästjateks on pingviinid, kes väidavad, et nad ei oska ujuda ja kardavad vett. Samal ajal on kadunud piraajapiraatide koer ning see ei meeldi üldse kindral Keeru Peerule. Kas need kaks näiliselt eraldiseisvat juhtumit võivad kuidagi seotud olla? Seekordne lugu tundus mulle kõige enam üle vindi keeratud. See on hästi tore raamat algklassi lastele: piisavalt naljakas, piisavalt müstiline ja piisavalt ootamatu, et panna pärast viimast lehte kohe tahtma lugeda ka sarja järgmisi osi. Sõnademäng, milles on kindlasti osa ka tõlkija loomingul, on kõikides nendes raamatutes hästi tore. Lastepärane ja tore, aga mitte üks raas igav ka täiskasvanud lugejale. 

Lumepildujad lumekühveldajate vastu

18./114. Duell lumepildujatega 

Sari: Avastajate klubi 4 
Autor: Bobbie Peers 
Illustreerija: Sandra Steffensen
Tõlkija: Annika Kupits
Kirjastus: Helios 2025

96lk./4623lk./27610lk.

 

Neljas lugu viib Ella ja Felixi kõrgele mäetippu, kus neid ootavad hiiglaslikud hirmuäratavad lumepildujad, kes on lumekühveldajad nende elukohast välja tõrjunud. Lumepildujad ei puista lund mitte niisama, vaid muutuvad lausa vastasteks, kellega tuleb duelli pidada. Samal ajal vaesed lumekühveldajad vaevlevad kuumuse käes, kuna nad on mäetippude külmast keskkonnast sunnitud allapoole liikuma. Seiklus on pööraselt fantaasiarikas, täis ootamatuid pöördeid ja värvikaid lahendusi. Pildid annavad palju sellele raamatule juurde, need on omaette vaatamisväärsused. See on sari, mida võib julgelt soovitada algklassi lastele, sest see on korraga põnev, lõbus ja fantaasiat sütitav. Kokkuvõttes üks tõeliselt vahva lugemine, mis sobib hästi nii lastele kui lapsemeelsetele täiskasvanutele. 

Fantastilised loomad džunglis!

17./113. Papagoihelikopter 

Sari: Avastajate klubi 3 
Autor: Bobbie Peers 
Illustreerija: Sandra Steffensen
Tõlkija: Annika Kupits
Kirjastus: Helios 2022

95lk./4527lk./27514lk.

 

Ella ja Felix rändavad seekord džunglisse, kus neile usaldatakse eriti tähtis ülesanne – nad peavad leidma kadunud papagoihelikopteri. Uued leiutised kuluvad neile selles äärmiselt ohtlikus olukorras marjaks ära. Seikluse käigus kohtuvad nad mitmesuguste kummaliste olenditega, kellest mõned on pahatahtlikud. Paljud olendid selles loos on fantaasia viljad, neid tegelikkuses vist ikka ei eksisteeri. Üks väga vahva raamat algklassi lastele. Bobbie Peers oskab luua tempokat ja fantaasiarikast lugu, kus nutikus ja seiklus pakuvad palju rõõmu ning üllatusi. Ladus kirjutamisstiil ja lustakad illustratsioonid muudavad selle loo nauditavaks mitte vaid lastele, aga ka suurtele. 

Taevast sajab kilpkonne!

16./112. Kilpkonnakahur

Sari: Avastajate klubi 2 
Autor: Bobbie Peers 
Illustreerija: Sandra Steffensen
Tõlkija: Annika Kupits
Kirjastus: Helios 2022

87lk./4432lk./27419lk. 

Ella ja Felix rändavad seekord kõrbeoludes, et lahendada müsteerium – miks hakkasid seal äkki kilpkonni sadama? Nad avastavad, et selle taga on ohtlikud ja nurjatud piraajapiraadid. Ellat ja Felixit ei heiduta miski – nad mõtlevad välja nutika plaani, kuidas pahatahtlikud seiklejad lõksu meelitada ja olukord jälle korda seada. Lugu kulgeb mängulises "pahupidimaal", kus fantaasia ja seiklus pakuvad pidevalt uusi üllatusi. Laste nutikus ja koostöö päästavad nad nii jõledate piraatide kui robotkoletiste küüsist. Fantaasiarikas ja põnev seiklus lastele. Ladus ja kergesti loetav stiil. Mängulised ja humoorikad illustratsioonid. Julge ning positiivne sõnum – eeskuju pakuvad tegelased, kes lahendavad tüüpilisi ja ootamatuid probleemilahendamise olukordi nutikuse ja koostööga. Sihtrühm on algklassilapsed, aga loetav ka suurtel. 

Vahukommid süüa või kasutada kütusena?

15./111. Vahukommimasin

Sari: Avastajate klubi 1 

Autor: Bobbie Peers 

Illustreerija: Sandra Steffensen

Tõlkija: Annika Kupits

Kirjastus: Helios 2021

103lk./4345lk./27332lk.

Raamat pakub lustakat ja seikluslikku rännakut muinasjutulisse pahupidimaailma. Selles raamatus kohtame Ellat ja Felixit, kes sõidavad õhulaevaga uurima, miks suur vahukommimasin enam ei tööta. Nende jaoks on see oluline, sest ilma vahukommideta muutuvad ohtlikud piraajapiraadid veelgi kohutavamaks. Raamatu süžee on tempokas ja mänguline. Laste nutikus päästab nad nii jubedate piraatide kui robotkoletiste käest. Vahvad pildid rikastavad hästi lugu ja panevad lugeja naeratama.Raamat on sobilik algklassi lastele, kes naudivad nutikust, seikluslikku meelelahutust ja värvilist kujutlusmaailma. Ladus ja kergesti loetav stiil. Nagu oma teisteski raamatutes on Bobbie Peers loonud loo, mis segab fantaasiat, seiklusi ja humoorikat situatsiooni sujuvalt ja meeleolukalt. Hästi toredad on ka igasugused keelemängud, selle juures kindlasti on suur töö ka tõlkijal. Piisavalt tore raamat, mida kõlbab lugeda ka suurtel. Ja peamine, see on terve seeria raamatuid, mis kõik ühtemoodi vahvad. Teadsin, et see sari on olemas, aga pidin kaks päeva asendama raamatukogus lastesaalis ja see tähendas muidugi "töö koju kaasa võtmist", see tähendab, et jõudsin koju suure hunniku lasteraamatutega, mida nüüd järgemööda vabal päeval lugesin.  

Noorte kukkede seiklus

12./87. Nutivaba

Sari: Tänapäev noorsooromaan  

Autor: Hugo Vaher 

Kirjastus: Tänapäev 2025

179lk./2716lk./21212lk. 

Eesti Raamat 2025 väljakutse: Eesti noortekirjandus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2024. aastal korraldatud noorteromaani võistluse esikohatöö. Ma ei oskagi öelda, mida täpselt sellest raamatust arvata. Üldiselt pani tundma, et ma vist ikka ei ole enam noor ja ma ei saa võrrelda oma põlvkonna noori tänapäeva põlvkonna omadega. Kohati oli see raamat naljaks, aga ma ei oskagi nüüd öelda, kas naljakas sellepärast, et oligi naljakas või sellepärast, et tuli mõte, kui lollid ikka võivad need noored tänapäeval olla. Üle vindi keeratud lugu oli nüüd kohe kindlasti, sest vaatamata kõigele, ma ei usu, et kõik maamajapidamised, nii vähe kui neid loosse sattus omasid meest, kes kohe püss käes ilma pikemalt uurimata välja jooksid ja mõned ka paugutama kukkusid. Ma ikka olen ka vahel maaelamistesse sattunud ja seal küll pole kohe püssiga vastu võetud. Aga nojah, ma pole noor nolk koos kahe imeliku kaaslasega olnud ju ka. Peategelasteks siis üks 18 ja kaks 17-aastast. Üks bemmivend, üks punase harjaga punkar ja üks koerakostüümis furry-curious kutt. Sõidavad siis esimese pruudiga teise Eesti otsa kohtuma ja suhet parandama ning teel satuvad igasugustesse sekeldustesse ning kohtuvad erinevate kohalike elanikega. Lõpupuänt on  ikka ka. Ja isegi osa aega õnnestub neil nutivabalt mööda saata ja päris eluga kohtuda nii metsas kui maal. Pigem poistele ja sellistele teismeeas või natuke peale seda. Minuga päris ei haakunud see raamat, ju ma lihtsalt liiga vana juba. 

Peidetud aare

4./79. Nimetu kannike

Autor: Mart Sander 

Kirjastus: Literarity 2025

212lk./955lk./ 19451lk.

Lugemise väljakutse 2025: 37. See raamat märgiti ära ühes teises raamatus, mida hiljuti lugesin (nimeta postituses ära ka viitav raamat)

Raamat oli nimetatud teises sel aastal ilmunud Mart Sanderi raamatus Roosivõti kui varsti ilmuvat raamatut. Kui Roosivõtmes oli kolm lugu Roseni suguvõsast ajendatuna kirjutatud, siis selles raamatus oli üks pikem lugu, mis toimus ka siis Rosenite suguvõsas ja nende mõisas. Violet von Rosen arvas, et ta pole mitte keegi – vaid üks vana lossi varjudesse unustatud tüdruk hallis kleidis. Ent kõik muutub ööl, mil tema vanaisa jätab endast maha viimse ülestunnistuse – peidetud aardest, mis pidi jääma igaveseks ajaks varjatuks. Kistud süngete vandenõude, ootamatute paljastuste ja valede võrku, peab Violet lahti harutama oma perekonna mineviku saladused ning saama aru, kes on sõbrad ning kes vaenlased. Kiire, kerge lugemine, ei midagi erilist, aga igav ka ei ole. Nagu ikka on lugejale asjad muidugi veidi rohkem arusaadavad varem kui Violetile endale. Ühe õhtu lugemine või siis mahub kenasti kotti reisile minnes, raamat on väikest formaati ja üsna õhuke. Kergeks suveõhtu lugemiseks vägagi sobilik raamat. Sügavat sisu ei tasu sellest küll otsida. Sobilik täiesti ka noortele lugemiseks, seal nii seiklusi kui romantikat. Ja kunstnikuna mulle meeldib Sander vist isegi rohkem kui kirjanikuna. Vähemalt selle raamatu puhul kohe kindlasti. Tasub lugeda juba tema piltide pärast.  

 

Kes meist normaalne on?

28./73. Tere tulemast Õõvikute juurde!

Autor: Sabine Bohlmann 

Illustreerija: Daniel Steudtner 

Tõlkija: Õie Ristioja

Kirjastus: Űhinenud Ajakirjad 2025

187lk./ 6708lk./ 18105lk.

Lugemise väljakutse 2025: 14. Noorte fantaasia/ulmeraamat

Ottilie on täiesti tavaline tüdruk, kes teiste laste seltskonna asemel eelistab raamatute seltskonda. Nüüd on tal koolivaheaeg ja viimaks ometi kolib nende naabermajja, number 13, üks perekond. Kolivad küll kuidagi imelikult keset ööd, aga ikka võib ju juhtuda, et jäädi lihtsalt hilja peale oma kolimisega. Ja kolib täiesti tavaline perekond, perekond Õõvikud. Vanaisa on metsavaim, kes kummaliste olendite koolis eriti hästi õppust ei võtnud. Isa on Haldjapikk,kellele meeldib roosa ja kelle seljal on tiivad. Ema on kummitus džinnide perekonnast, tema lemmikohad on igasugused pudelid. Poeg Muu on dilldap, oma hingelt pooleldi hirv, pooleldi inimene. Tütar Hundu on libahundike. Ja siis veel väike tütar Viuh, tema on ka kummitus, aga ta ei oska veel hinge piisavalt kaua kinni hoida, et ta nähtavaks muutuks. Pesumopp, kes peab ennast koeraks. Selline täiesti tavaline perekond, kes eksperimendi korras saadetakse normaalsete inimeste keskkonda integreeruma. Nad saavad Ottiliega sõpradeks ja mis kõik siis juhtuma hakkab, mis kõik läheb valesti, mis kõik läheb hästi. Hästi südamlik raamat, nalja saab palju, veidi on põnevust ka, et mis käkk nüüd järgmisena tuleb ja kuidas see ära silutud saab ning kas see salapärane vares seal korstna otsas on salakuulaja? Kas ka veider perekond on perekond ja mis üldse on perekonnatunne, ematunne, sõprusetunne? Kas sõber saab olla nendega, kes käituvad veidralt, aga ise sellest arugi ei saa ja kelle üle sellepärast teised sama tänava lapsed naeravad? Pildid on ka toredad. Mõnus lugemine oli ja loeks hea meelega ka järgmist osa, kui see eesti keelde tõlgitaks.   

Pimeduse varjus

9./45. Ajalõhe

Autor: Madeleine L´Engle 

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Pegasus 2018

240lk./2079lk./ 11 397 lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Reelika Raimet soovitab

Viimane mais loetud raamat. Kui aasta algus oli mul pigem ulmesse kalduvad, siis mai oma magistritöö kaitsmise pingetega vajas pigem tugevat reaalsemat kriminaalsuse laksu ja ulme jäi veidi kõrvale, aga nüüd kui kõik tehtud, siis üritan taas hakata ka ulmeväljakutsega järje peale saama. Reelika soovitustest on varasemalt kolm raamatut loetud. Ajalõhet olen plaaninud lugeda, aga see ikka jäänud sinna kunagi lugeda hunnikusse. Nagu ma aru saan, siis järgnevaid osasid ei ole eesti keelde tõlgitud ja pole lootustki, sest esimese osa ilmumisest juba nii palju aega möödas. 

Üks pealtnäha tavaline perekond, ema ja neli last. Isa on juba tükk aega tagasi kaduma läinud, kui ta tegi tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Kuid kahte pere last peetakse veidrikeks, pigem alaarenuteks või probleemseteks lasteks kooli jaoks. Tegelikult on nad aga osades asjades vägagi ettearenenud, Meg näiteks on matemaatika geenius, kuigi koolis seda ei tunnistata, sest ta kasutab teistsuguseid teid kui koolis õpetatakse. Ühel tormisel ööl satub perekonna kööki, kus Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, keegi imelik võõras. Varsti peavad aga lapsed võõra ja tema sõprade toel minema oma isa otsima, et ta päästa. Lugu lastest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga. See on jälle raamat, kus on mitu tasandit, igale eale oma. Pealispinnal laste seiklus ja võitlus, taustal õnnelikkuse vormid, kurjuse jõud, olulised väärtused elus. 

Raamat oli täitsa põnev ja kaasahaarav ka vanemale lugejale. Lõpus oleks tahtnud kohe edasi lugema hakata, sest selle raamatu lõpp on vaid vahepeatus. Raamat meeldis, päris lemmikuks ei lähe, aga ma arvan, et nooremana oleks kindlasti suuremaks lemmikuks saanud kui praegu sai. Loetav ja soovitaks täiesti lastele lugemiseks. 

Liivahaldjas Psammead

23./209. Viis last ja tema

Autor: Edith Nesbit

Tõlkija: Terje Täpsi

Kirjastus: Härmametsa Talu Kirjastus 2000

148lk./5262lk./36339lk.

Lugemise väljakutse 2024: 7. Klassikaks peetav lasteraamat, mida sa pole veel lugenud

Mitte ainult, et ma pole lugenud, ma polnud isegi kuulnud sellest raamatust enne, kui see minuni juhuslikult jõudis. Aga raamatu kaanel on väide, et kuulub lastekirjanduse klassika hulka. Edith Nesbit (1858–-1924) on maailmas hinnatud ja korduvalt avaldatud lastekirjanik. Tema sulest on ilmunud mitmeid kogupere- ja võlujutte. Esmakordselt ilmus see raamat 1902.aastal ja on triloogia esimene osa. Tegelasteks viis ühe pere last: Robert, Cyril, Anthea, Jane ja Talleke (tal oli päris nimi ka, aga keegi ei kutsunud teda sellega). Ainsana oli kirjas Tallekese kohta, et ta oli kahe aastane poiss. Teiste laste vanused puudusid, aga nad olid juba üsna iseseisvad tegutsejad ning tassisid seda kaheaastast aegajalt süles ringi, seega väga väikesed ei saanud enam olla. Kuid nende tegevus ja juhtumised olid siiski hästi lapselikud, seega pakuks, et vanim poistest, kes "peaaegu mehemõõdu välja andis" oli ehk kusagil 12-13 aastane. Lapsed kolivad uude kohta elama, see asub maakohas ja kirjelduse järgi tundub ikka trööstitu paik olema. Ühel pool maja ja aeda on mahajäetud kruusakarjäär, teisel pool kriidikaevandus. Kui ühes peatükis taheti lõket teha, siis mitte kusagil ei olnud mitte mingit puitu, mida oleks saanud kasutada. Seega tühi liiv ja igav väli ja seal keskel üksik valge maja viie lapse, ema, isa ja kahe teenijaga. Aga kui lapsed lähevad kruusakarjääri (kirjelduse järgi siiski pigem liivakarjäär) avastama, siis satuvad nad imelise olendi peale. Tehisintellekt üritas raamatusse toodud kirjelduse järgi seda mulle üles joonistada. Ega raamatus oleva pilt ka palju selgem pole. Igatahes üks kummaline olend, aga tema võimuses oli iga päev täita mõni laste poolt soovitud soov. Aga nende soovidega oli nii, et kas ei osanud lapsed õigesti soovida, mõni soov lipsas välja kogemata või lihtsalt pingutas liivahaldjas üle. Igatahes lõppesid kõik soovid nii, et lapsed said pragada, sattusid sekeldustesse ja lõpuks ootasid nad pingsalt päikeseloojangut, sest siis soovi mõju kadus ja kõik oli taas endine. Täitsa tore raamat oli. Lisaks väikesele põnevusele ja seiklustele ka veidi moraliseeriv ja väärtushinnanguid lugevates lastes hariv. See on muidugi väga omas ajas ja tänapäeva lapsed ei pruugi üldse selle raamatuga haakuda. Aga mulle meeldis, lapsed oli lapselikult toredad ja Psammead omamoodi nunnu toriseja.   

 Esimene katse kui ma ütlesin, et joonista liivahaldjas kruusakarjääris.

Teine katse, kui palusin joonistada liivahaldjas Psammeadi.

See oli üks nunnumatest variantidest, mille ta suutis mulle joonistada.