Lugemise väljakutse 2025: 37. See raamat märgiti ära ühes teises raamatus, mida hiljuti lugesin (nimeta postituses ära ka viitav raamat)
Raamat oli nimetatud teises sel aastal ilmunud Mart Sanderi raamatus Roosivõti kui varsti ilmuvat raamatut. Kui Roosivõtmes oli kolm lugu Roseni suguvõsast ajendatuna kirjutatud, siis selles raamatus oli üks pikem lugu, mis toimus ka siis Rosenite suguvõsas ja nende mõisas. Violet von Rosen arvas, et ta pole mitte keegi – vaid üks vana lossi varjudesse unustatud tüdruk hallis kleidis. Ent kõik muutub ööl, mil tema vanaisa jätab endast maha viimse ülestunnistuse – peidetud aardest, mis pidi jääma igaveseks ajaks varjatuks. Kistud süngete vandenõude, ootamatute paljastuste ja valede võrku, peab Violet lahti harutama oma perekonna mineviku saladused ning saama aru, kes on sõbrad ning kes vaenlased. Kiire, kerge lugemine, ei midagi erilist, aga igav ka ei ole. Nagu ikka on lugejale asjad muidugi veidi rohkem arusaadavad varem kui Violetile endale. Ühe õhtu lugemine või siis mahub kenasti kotti reisile minnes, raamat on väikest formaati ja üsna õhuke. Kergeks suveõhtu lugemiseks vägagi sobilik raamat. Sügavat sisu ei tasu sellest küll otsida. Sobilik täiesti ka noortele lugemiseks, seal nii seiklusi kui romantikat. Ja kunstnikuna mulle meeldib Sander vist isegi rohkem kui kirjanikuna. Vähemalt selle raamatu puhul kohe kindlasti. Tasub lugeda juba tema piltide pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar