Lugemise väljakutse 2024: 50. Raamat, mille peategelane on naisteadlane
Hele Everaus on arst, professor, luuüdi siirdaja, tänu kellele meie meditsiin on võrdväärne selles osas muu maailmaga. Kes mitmetele vastuoludele vaatamata võitles välja esimese ühe voodikoha ja ühe meditsiiniõe, et viia ellu oma teadmised ja unistused. Kes ei jätnud oma jonni, kui öeldi, et ikka ei ole raha ja võimalusi. See raamat on ilmunud luuüdi siirdamise 15.aastapäeva auks, kui oli päästetud juba palju inimesi tänu sellele, et omal ajal üks kange naine oma unistused ja teadmised teoks tegi. Kahjuks on raamat kole halvasti kirjutatud. Enamuses on mingitest kuivadest esitlustekstidest koostatud. Lisatud on ka mälestusi ja ma ütleks, et vaid ühe tavainimese, ehk naise, kes tänu sellele luuüdi siirdamisele on vähi võitnud, mälestused olid emotsioonikas. Teised kõik on kuidagi emotsioonita kiidulaulud. Vähemalt lugedes tundus nii. Ma ei ole selle maailmaga kokku puutunud ja ei teadnud ka kes Hele Everaus on, nimigi oli täiesti võõras, selles suhtes oli hea teada saada, sellest maailmast ja ühe naise enesekindlast võitlusest, kuid oleks tahtnud rohkem teada saada temast kui inimesest, kui naisest kui emast, mitte vaid kui jõulisest ja sihikindlast arstist ja oma veendumiste eest võitlejast. Kindlasti on ta ära teeninud kiidulaulud, kuid siiski oleks rohkem eelistanud teada saada ka sellest, mis selle kiidulaulu taga on, inimesest endast.