Vesi kui meie elu allikas ja oluline ressurss

12./223. Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest

Autorid: Laura Ertimo ja Satu Kontinen

Tõlkija: Kadri Jaanits

Kirjastus: Tammerraamat OÜ 2021

152lk./2309lk./38903lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #3 (lastekirjandus)

Raamat avab vee tähtsuse kogu planeedi ja inimkonna kontekstis. Raamat sobib nii noorematele lugejatele kui ka täiskasvanutele, kes on huvitatud vee olulisusest keskkonnas ja elus üldiselt. Kuna tekst on üsna tihe ja mitte just väga lastepärane, siis mitu korda tuli isegi mõte, et kui seal mõned kohad ära muuta, siis võib see olla ikka suurte või vähemalt suurematele lastele mõeldud raamat. Samas meeldis ka see, et lasteraamatuna ei olnud see ninnu nännuks kirjutatud, vaid oli kirjutatud asjalikult ja sügavamalt teavet jagavana. Kui jätta ära need paar kohta, kus lugejale öeldi, et sinu vanavanemate lapsepõlve ajal, siis muidu oli täiesti ok. No mind ajas jah see vanavanemate lapsepõlve jutt nati naerma, kuna sel juhul oleks esimene kosmosereis toimunud juba eelmise sajandi alguses. 

Raamat käsitleb vee teekonda kogu selle erinevates vormides – pilvedest ookeanideni, külmunud jääpankadest vihmapiiskadeni. Teose fookuses on vee unikaalsed omadused ja see, kuidas vesi mängib keskset rolli looduse ökosüsteemides, kliimas ja inimühiskondades.Kuidas vee molekulaarne koostis mõjutab elu Maal.Kliimamuutuste mõju vee tsüklile ja veevarudele. Inimtegevuse mõju mageveevarudele ja ookeanidele.Vee seos energiaga. Miks siis ikka sel meie veekeral, vabandust, maakeral, siis vesi ikka on oluline. Raamat "Vesi.Elu alus" ja see raamat olid üsna sarnased oma sisult, lihtsalt selles raamatus oli üritatud seda teha lastele kergemalt arusaadavamas vormis. Ja veel üks väga huvitav asi selle raamatu juures - selles raamatus oli kõik sinine! Kogu tekst ja pilt, kas sinine valgel või valge sinisel. Vaid üks värv läbivalt kogu raamatus. Kerge sinise mürgitus muidugi tuli, aga sellegi poolest vahva kujunduse mõte.

Vesi, see üks kõige olulisemaid maakeral

9./220. Vesi. Elu alus

Autor: Mark Niemeyer

Tõlkija: Kersti Lossmann

Kirjastus: Sinisukk 2009

192lk./1632lk./38226lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga september: vesi #2 (populaarteadus)

Vesi. Me kõik teame, mis see on. Samas, kas ikka teame? Kust tuleb vesi, see meie igapäevaselt kasutatav asi? Kui palju seda üldse maakeral on ja kuidas see tekib? Ah, et ei tekigi, vaid ainult ringleb? Aga siis ei tohiks seda ju niisama raisata, sest ühel hetkel see võib ju niimoodi otsa saada! See on väga hea raamat, annab väga täiusliku ülevaate sellest, mis asi see vesi on, kus teda leida võib, mis saab, kui see peaks otsa saama, kuidas elu muutub, kui meil enam seda igapäevast vett kusagilt võtta pole, mis saab, kui vee tase ja temperatuur seoses kliimamuutusega muutub. Vee erinevad olekud ja tsüklid. Maa all, maa peal ja taevas. Kes ei saa kuidagi elada ilma veeta. Kui palju vett kannab inimene iga päev endaga kaasa ilma ühegi nõuta. Kuidas inimene on vee pannud enda kasuks tööle ja kui hea peremees ta on olnud. Kas vesi aga laseb ennast alati orjastada, või on ta ikka inimesest tugevam ja osavam ning teeb mida tahab?

Minu arust oli väga põhjalikult selle raamatu kirjutamisel kõik kohad ja asjad läbi mõeldud ja ma küll ei suutnud välja mõelda midagi, millest oleks võinud veel kirjutada, et kus või milline vesi veel olla võiks. Ja nagu pealkirigi ütleb, vesi on elu alus. Kui pole enam vett, pole ka enam mitte mingit elu. Seega peame olema veele tänulikud, et maakeral üldse elu tekkis. Ka inimesi ei oleks ilma veeta. Seega peaks inimesed rohkem mõtlema vee hoidmisele, et seda ka tulevikus ikka olemas oleks, et elu saaks jätkuda.
 

Äike on äge! või hoopis ohtlik?

1./187. Välk ja pauk

Sari: Elav teadus 

Autor: Sven-Erik Enno

Kirjastus: Argo kirjastus 2019

367lk./367lk./31444lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuli: oht #8 (populaarteadus)

Eelmine kuu sai ootamatult kiiresti läbi ja nii jäi üks ohtlik väljakutseraamat pooleli. Sai siis augustis see võlg lõpetatud.

Tegelikult ma pole siiani seda ohtu õieti tajunud. Äike on mind lapsepõlvest saadik lummanud ja on raske olnud mind akna juurest eemale saada, eriti mida tugevam äike just parajasti kohal on. Öösiti on veel eriti lahe seda vaadata. Mida rohkem välku ja mürtsu seda põnevam ja ägedam. Kui otseselt ise õues äikese käes ei ole, siis mujal ma pole ohtu tajunud, kuigi kuhugi sisse löömise pauke olen kuulnud küll. Aga see on alati tundunud kusagil eemal millegi muuna kui otsese ohuna. Peale selle raamatu lugemist, siiski hakkasin rohkem ohu peale mõtlema, samas ma ei usu, et mind endiselt äikese ajal kuhugi akende lähedusest eemale saab ajada. Eriti kui olla kusagil kodust kaugemal, mingis lõunapoolsemas riigis.

Raamat algab ülevaatega äikeseprotsessi taustast – kuidas ja miks ühinevad meie igapäevased kaaslased õhk, veeaur ja päikesesoojus laastavaks äikesetormiks. Teises peatükis on juttu piksepilve elutsüklist, ehitusest ja liikumisest, samuti saab selgemaks äikesepilvest algavate tormituulte, rahe, paduvihma ja tornaadode olemus. Kolmandast peatükist leiab vastuse välguga seotud küsimustele, alustades sellest, kuidas saab elekter äikesepilve ja lõpetades salapärase keravälguga. Neljas peatükk tutvustab äikese ja välgu uurimise ajalugu ning tänapäeva, viies aga kirjeldab äikest maailma, Euroopa ja Eesti kontekstis. Kuues peatükk annab põhjaliku ülevaate välgu ohtudest ja õpetab ennast ja oma kodu selle eest kaitsma. Viimane peatükk on mõeldud neile, keda huvitavad äikesevaatlused. Selle viimase peatüki ma lugesin küll üsna diagonaalselt läbi, sest vaadata mulle meeldib, aga vaadelda kindlasti ei viitsi.

Raamatust sai palju uut teada, sest siiani oli minu jaoks äike ikka üks äike, ei mingeid erinevaid välkude ega äikeste liike.  Natuke igavam oligi minu jaoks need tehnilised kirjeldused, kuidas see protsess toimub mingil juhul, millal mingisugune välk täpselt tekib. Samas kõik oli üpris lihtsalt kirja pandud, nii, et ka koolifüüsika täiesti ära unustanu, saab asjale pihta, kui vähegi süveneda ja üritada aru saada. Üldiselt oli väga huvitav ja hariv raamat. Kellele äike meeldib, võib rahulikult lugeda. Kes äikest aga paaniliselt kardab, talle võib aga see raamat veel enam hirmu peale ajavam olla, sest kuigi seal õpetatakse ka kuidas ennast ja kodu kaitsta, siis minu jaoks oli see osa hoopis enam hirmutekitav kui rahustav. Samas ma arvan, et minu puhul jääb siiski äike mind lummama ja äikesekartust ei teki. Samas kui ma satuks äikese kätte kusagil metsasemal alal või üksikus maamajas üksinda, siis ma ei tea. Linnas suures majas küll kartust ei teki, aga eks seal olegi üpris ohutu olla. Raamatus olid ka kirjas, kus on äikese ajal ohtlik või ohutum olla. 

Ohtlik ja ohutu ilm

24./179. Täitsa tore taiburaamat: ilm ja kliima

Autor: Rosie Cooper

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2021

64lk./4455lk./29956lk.

 

25./180.  Ilm ja kliima

Sari: Mitmepalgeline maailm  

Autor: Theodore Rowland-Entwistle

Tõlkija: Ene-Liis Linno

Kirjastus: Koolibri 1995

64lk./ 4519lk./30020lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuli: oht #5 ja #6 (lasteraamat)

Kaks raamatut täpselt ühel ja samal teemal lastele. Üks mõeldud pigem pisematele ja teine suurematele lastele. Aga sisu kattus suures ulatuses, Koolibri omas küll pikemalt ja põhjalikumat ja natuke rohkem ka. Uusi teadmisi sain ka. Et veised võivad olla ohtlikud. 2014, aasta jaanuaris lendas Saksamaal õhku lehmalaut. 90 lehma puuksudest, krooksudest ja sõnnikust tekkinud metaani pani plahvatama staatiline elekter. Seda, et loomad on ohtlikud, ma tean juba varajasest lapseeast saadik, kui ma olevat nelja aastaselt keeldunud maal autost välja tulemast kuna seal kõndisid ringi kanad.  Ausalt öeldes, ma ei usalda loomi siiani, eriti kanu. Aga ilma ohtlikuses ei tasu ka kahelda, seal on ikka selliseid nähtusi, mis tapavad ja hävitavad. Samas ma äikest ei karda, kuigi vist võiks. Juba lapsena oli nii põnev vaadata kui välkus ja mürtsus, kuidagi ei saadud mind akna juurest eemale. Aga olen ka näinud välgutabamuse tagajärgi ja seal ei olnud enam põnevust kusagil. Õnneks neid suuri tornaadosid, taifuune, liivatorme, orkaane, tsunaamisid jne meil siiski veel ei esine, vähemalt mitte sellisel määral kui troopilistes piirkondades. Kliimast oli ka mõlemas raamatus juttu ja selle inimetegevuse tõttu tekkinud ohtudest. Kasvuhooneefektist on kõik kuulnud ja ega me täpselt ei oska siiski ennustada, milliseks meie kliima saja aasta pärast on kujunenud. Kuid kindlasti me ei ole oma lastele kliima ja looduse seisukohast jätnud planeeti paremas seisuses, kui me ise selle oma esivanematelt saime.

Kas terrorismi taga on veendumuse avaldamine või isiklik kättemaksuiha?

14./107. Ringi keskel

Sari: Eva Nymani sari 1 

Autor: Arne Dahl

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat 2024

347lk./ 2387lk./18328lk.

Kui terasetehase osakonnajuhataja leitakse Uppsala lähedalt oma põlenud BMW-st surnuna, peetakse seda õnnetusjuhtumiks. Kui aga toimub veel üks samalaadne plahvatus, saab politseikomissar Eva Nymanile selgeks, et see on osa millestki suuremast, millestki, mis on arvatavasti seotud käimasoleva kliimadebatiga. Tema postkasti hakkavad saabuma masinal toksitud kummalised kirjad maailma hävimisest ja keskkonnast. Evale tundub kirjade stiilist, et tegu võib olla tema endise ülemusega, kes peale ühte ebaõnnestunud politseioperatsiooni tõmbus elust eemale ja läks metsa elama. Ta muutus maailmalõpuks valmistujaks, erakuks. Kuid kus ta hetkel elab ja kas tõesti on tema selle kliimaterrorismi taga? Vihjed saabuvad ning sellest hoolimata ka järgmised inimohvritega plahvatused. Kas terrorist(id) saadakse enne järgmist plahvatust kätte? Võidujooks käib. Ja kes siis ikka on plahvatuste taga? Üks elus pettunud mees või keegi teine? Kas tegu on kliimaprobleemidele tähelepanu tõmbamisega või on plahvatuste taga hoopis isiklik kättemaksuiha? Mis paneb üldse ühe inimese terrorismiakte sooritama? Raamat oli just paraja paksusega. Ei olnud liigset tormamist, samas ei hakanud ka venima. Meeldis ka see, et lugejale avati pidevalt kaarte, ei jäetud vaid uurijate teada a la et ta sai nüüd täpselt aru, mis toimub, aga ta veel enne lõpplikku kokkukutsmist seda kellelegi ei avalikusta, mida ta leidis. Lugeja oli asjaga pidevalt kaasas ja isegi sammukese ehk ees, sest tema oma lugemiskogemuste varal sai kindel olla, et kui asi näeb välja kui part ja teeb häält kui part, siis see kindlasti ei ole part, seal peab mingi keerdkäik veel kirjanikul tulema. Põnevust oli piisavalt, samas ei olnud ka selline raamat, et üldse ei oleks saanud käest ära panna. Kellel lihtsatest tapmiskrimidest vaheldust vaja, siis täitsa soovitan seda raamatut. Paneb natuke ka mõtlema, et millest üldse võib terrorirünnak alguse saada, mis on selle tagapõhjuseks sageli. Ja siin ei ole muhekrimiga midagi tegemist, ikka täiesti verine ja psühholoogiline lugu on.