Kuvatud on postitused sildiga Norra. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Norra. Kuva kõik postitused

Nahavahetajad ja pürjerid

17./ 62. Metskunst. Valgetiiva vandenõu
Autor: Håkon Marcus 
Tõlkija: Ene Mäe
Kirjastus: Varrak 2025
327lk./3432lk/ 14829lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 märts: libaloomad

Inimeste kõrval elavad nahavahetajad, inimesed, kes suudavad muutuda loomadeks, lindudeks, roomajateks, kahepaikseteks, putukateks... ühesõnaga erinevateks libaloomadeks. Raamatu tutvustus küll väidab, et eriliste võimetega metsloomad, kes valitsevad metskunsti abil loodusjõude ja saavad soovi korral võtta inimese kuju. Aga alguses on nad ikka lapsed ja alles seejärel teimeliseks saades nad hakkavad nahka vajadusel vahetama ja muutuvad loomariigi esindajateks. Kuid nad ei saa ise valida, kelleks, see on geneetiliselt neile sisse antud. Enamus küll vastavalt siis kas isa või ema suguharu järgi. Kuid on ka pürjerite (arvake ise, kes need veel on 😉) lapsi, kelle suguvõsas pole varasemalt ühtegi nahavahetajat olnud, kes ühel hetkel muutuvad metsloomadeks. Embla saab 13 aastaseks, ta ei tea nahavahetajatest midagi, aga talle tundub kogu aeg, et ta pole päris oma keskkonnas, tal on probleeme nii perekonna kui kooliga. Ta tahaks vaid istuda üksi oma toas, kuulata muusikat ja lugeda raamatuid, ei muud, aga no ei lasta, sunnitakse sotsialiseeruma. Siis aga hakkavad Embla elus toimuma päris pöörased sündmused ning ta satub ohtlikesse seiklustesse ja nahavahetajate võimuvõitluse keskmesse. Arvestades, et see on autori debüütromaan, siis on see ikka väga hea! Põnev, erinevaid noorte probleeme käsitlev, fantaasiarikas, värvikate kirjeldustega, ladus lugemine. Üsna selline raamat, mida ma lapsena kindlasti ei oleks enne käest pannud, kui see läbi oleks saanud, Aga ka suurena lugedes oli väga põnev ja kaasahaarav. Nüüd tahaks seda järgmist osa saada, et kuidas lugu edasi kulgeb. Kindlasti soovitan neile, kellele meeldivad laste- või noorte fantaasiakirjandus. Lõpp oli minu jaoks üsnagi ettearvamatu, kuigi vihjeid muidugi selleks oli. 

Detektiivibüroo nr. 2 on taas tegevust

21./176. Operatsioon Suvesaar
Sari: Detektiivibüroo 2  #5
Autorid: Jørn Lier Horst, Hans Jørgen Sandnes
Tõlkija: Sigrid Tooming
Kirjastus: Varrak 2020
104lk./4183lk./29684lk.
 
22./177. Operatsioon Tuuleiil
Sari: Detektiivibüroo 2  #6
Autorid: Jørn Lier Horst, Hans Jørgen Sandnes
Tõlkija: Sigrid Tooming
Kirjastus: Varrak 2020
104lk./4287lk./29788lk.

23./178. Operatsioon Pronksiplats
Sari: Detektiivibüroo 2  #7
Autorid: Jørn Lier Horst, Hans Jørgen Sandnes
Tõlkija: Sigrid Tooming
Kirjastus: Varrak 2021
104lk./4391lk./29892lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuli: lastekrimka

Hea põhjus veel ühte poolili jäänud laste krimisarja edasi lugeda. Nelja esimest osa lugesin viis aastat tagasi, aga tegelased olid veel meeles, seega hästi kirjutatud, sest krimkade puhul sageli pole aasta pärastki keegi ega miski meeles enam. Peategelased on Tiril ja Oliver ja koer Otto ka muidugi. Kaks last ja koer, kes satuvad kuritegeliku maailmaga rinda pistma, kuid eks nad sageli ikka topi oma nina ka sinna, kus pole lastele mõeldud ja sedasi ajavad nii mõnegi kavandatud kuritegeliku plaani lõpuks nurja. Lihtsad, natuke põnevad, lõbusad, lapsesõbralikud lood. Mõnus lugemine, ühe raamatu saab lühikese pausi täiteks ära lugeda. Hans Jørgen Sandnes täiendab jutustusi värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Raamatute lõpus tuleb oma detektiivioskusi kasutada ja piltidelt detaile otsida. Avastasin, et olen sarjaga ikka päris maha jäänud, veel 4 osa juba ilmunud. Tuleb vist rohkem lugema hakata, lasteraamatuid ma mõtlen.

Tiril ja Oliver õngitsevad Vanasadamas ja märkavad kolme paati, mis üksteise järel ranna poole triivivad. Paadid on tühjad ja mitte miski ei viita sellele, kes on nende omanik. Detektiivid Tiril ja Oliver asuvad koos Ottoga asja uurima ja jäljed viivad nad varjulisele Suvesaarele. 

Põhjatuul pillutab tänavat mööda paberilipakat. Sellel on kahtlane nimekiri. Tiril ja Oliver taipavad, et keegi plaanib kuritegu, vahest sissemurdmist. Kes selle nimekirja koostada võis? Kuhu ja millal plaanitakse sisse murda? 

Üleöö läheb Elvestadi pargist kaduma Hugo Rodini enam kui saja aasta vanune kuju. Kes on „Hugo” ära viinud ja mis mõttega varastada vana pronksskulptuur?

Nähtamatuks muudetud või varastatud?

17./172. Nähtamatu koer
Sari: Torshovi detektiivid #2
Autor: Samuel Bjørk
Tõlkija: Heidi Saar
Kirjastus: Eesti Raamat 2020
96lk./3620lk./29121lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuli: lastekrimka

Noored detektiivid avastavad, et Frankrikegårdenist on kadunud üks koer. Asja lähemalt uurides tuleb välja, et selles polegi süüdi untsu läinud nõidus. Tegelikult on Oslos jäljetult haihtunud terve hulk koeri. Peagi on Kim, Vinku, Aryan ja Heidi segatud krimiloosse, mis on palju suurem ja hämaram, kui nad oleksid osanud arvata. Kes ja miks varastab koeri? Ja kas kõik on ikka nii, nagu paistab?
Täitsa tore raamat. Lastepärane põnev lugu, aga sobib ka suurematele lugeda. Põnevust on, salapära on, erinevaid karaktereid on, huumorit ka natuke sekka ning tõsine lugu, miks mõned täiskasvanud teevad midagi, mis päris õige pole või suisa vale.  Kas alati eesmärk pühendab abinõu ja kui ikka miski valesti saab minna, siis see ka läheb. Aga õnneks on hakkajad taibukad lapsed läheduses ning lahendavad täiskasvanute tekitatud sasipuntra. Täitsa loetav lastekrimi sari.

Ka koomiksitega on võimalik ajalugu õpetada


14./89. Viikingikuningas Olav
Autor: Kaisi Pillart
Kirjastus: Argo kirjastus 2021
64lk./2633lk./15384lk.
 
15./90. Keiser Babur
Autor: Kaisi Pillart
Kirjastus: Argo kirjastus 2022
64lk./ 2697lk./15448lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga aprill: suurmehed #5-6 (laste)

Esiteks pean tänama Argo kirjastust nende raamatute eest, sain need ühe lastekirjanduse väljakutse eest. Kuna albumis olid need soovitustena olemas, siis tuli meelde need riiulist üles otsida. Alguses mõtlesin, et mis, koomiks, need ju pole mingid teabekirjanduse raamatud. Oleme ju ikka harjunud koomiksisse suhtuma kui alaväärtuslikku kirjandusse. Aga need raamatud üllatasid täiega. Sai täitsa ülevaate nii Olavist kui Baburist ning seda täiesti ajaloolisest seisukohast, mitte lihtsalt ilukirjanduslikuna. Olav oli muidugi tuttavam kuju, temast varasemaltki loetud, aga Babur oli mul ajaloos kuidagi kahe silma vahele jäänud ja tema kohta ma ei teadnud midagi. See hea, et nüüd ülevaate sain. Täiesti soovitan lastele, kes eriti lugeda ei armasta, need ikka tekitavad parajalt huvi ja kui juba huvi tekkinud, eks siis loetakse ka edasi. Igatahes minus tekitas ja ma juba uurisingi Baburi kohta juurde. 

Üllatav teos, kus peategelaseks lapsed, aga mitte lasteraamat

7./216. Jääloss 
Sari: Ajast aega 
Autor: Tarjei Vesaas  
Tõlkija: Henrik Sepamaa
Kirjastus: Eesti Raamat 1979
224lk./1284lk./46506lk.

Eesti Raamatu väljakutse november: Põhjamaad

Tarjei Vesaas (1897-1970) on Norra kirjanik. Raamatus on viis novelli ja romaan Jääloss. Kõikides on peategelasteks lapsed. Minu jaoks oli üllatav, kuidas üks meeskirjanik tunneb sedavõrd hästi laste hingeelu. Minu jaoks olid need lapsed täiesti usutavad, mitte ei olnud lapsikud. Üks laps võib sellises olukorras, kuhu need lapsed seal sattusid, just toimida nii, nagu nad toimisid. On ju teada, et laps ei mõtle samuti nagu täiskasvanu. Tulekahju puhul täiskasvanu vaatab kuidas ta saab välja põgeneda, laps aga enamasti poeb hoopis peitu. Novellides oli mõnede lugude puhul, et ei, ma tahan rohkem teada, miks see ära lõppes juba. Aga järgmine, miks see eelmiste tegelastega ei ole, ma ju ikka tahan teada, mis edasi sai, kuidas neil edasi läks. Väga hea raamat, mulle jättis sügava emotsiooni. Mul peaks vist veel kusagil üks tema raamat oma õiget aega ootama, tahaks talt veel midagi lugeda.


Põhjamaa, me sünnimaa, nii võib laulda mitmel maal

13./146. Põhjamaad. Ühe regiooni portree
Autor: Rasso Knoller
Tõlkija: Hanna Miller
Kirjastus: Argo kirjastus 2019
192lk./3236lk./32288lk.

Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#6) 

Põhjanaabriks ei pea eestlane vaid Soomet, ikka ka teisi põhjamaid, eeskätt Rootsit, aga ka Norrat. Selles raamatus oli lisaks eelpoolmainitutele ka Taani koos Gröönimaa ja Fääri saarte ning Islandiga. Vaatepilt, mis nendes riikides avaneb sakslase pilgu läbi. Sarnasused ja erinevused, kummalisus ja tuttavsus. Peatükid igast riigist eraldi ja peatükid mingist eripärast või suhtumisest teatud asjadesse, näiteks loodusesse. Lisaks ka lühidalt nende riikide ajaloost. Usun, et eestlase jaoks ei olnud midagi eriti ahhetama panevat võrreldes sakslasest või lõunaeurooplasest või muu maailma lugejast. Meil on ikka palju suhtumisi ellu sarnased põhjamaadele. Raamat oli ladusalt kirja pandud ja lugedes igav ei hakanud kuigi midagi väga põrutavat ka teada ei saanud. 

„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult – eelkõige siis, kui ta Taani juurde kuuluvana selle saatusest sõltus.“
 

Ma reisin üksinda taevastele radadele


7./140. Ma reisin üksinda 
Sari Mia ja Munch #1
Autor Samuel Bjørk 
Tõlkinud Elvi Lumet 
Kirjastus Eesti Raamat 2017
384lk./1500lk./30552lk.

Lugemise väljakutse: 36. Raamat, mis võlus sind kaanepildi tõttu

Kaanepilt on just selline, mis ühe põneviku juures tekitab kõhedust. Ja sai seda lugema hakatud just ajal kui akna taga muudkui marutas ning vihma kallas. Raamat ise on vägagi põnev, aga samas liiga õõvastav. Mul pole muidu vägivallast ja tapmisest raske lugeda, aga laste vastane vägivald ja veel enam nende tapmine, on midagi, mis mulle vastu hakkab.  Ei lugenud raamatut haarates sisututvustust, seal oli küll hoiatus, mis toimuma hakkab. Norras leitakse metsast kuueaastane kummalistesse nukurõivastesse riietatud tüdruk, kes on elutult puu otsa riputatud. Tema kaelas ripub silt „Ma reisin üksinda”. Kas mõrvar on kuidagi seotud kuus aastat varem röövitud lapsega, keda tollal ei suudetud leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas? Peagi kaob ka teine, seejärel kolmas ja neljaski tüdruk. Kõik nad leitakse tapetuna. Raamatus on mitu suurt läbivat teemat - laste hooletusse jätmine nende vanemate poolt, narkomaania, religioosne ajupesu, vanurite raha väljapetmine neid manipuleerides, vägivald, mis on suunatud laste vastu, lastetus, psüühilised häired. Kihte oli siin raamatus mitmeid, erinevaid keerdkäike ka, ka kõrvalliine, mis lõpuks ei osutunud oluliseks. Ka uurijad olid omaette isiksused, oma mineviku probleemidega, mis neid kohati rõhusid. Uurijad ei olnud pelgalt politseinikud, nad olid eelkõige kõik inimesed, kõik, kogu tiim. Kohati oli minu jaoks kummaline kuidas info omavahel ei liikunud, kuidas ei saadud vajadusel peauurijaid kätte, ei teatud, kus nad parasjagu on ja millega tegelevad. Põnev raamat, aga soovitada ei julge, jääb painama see lugu ajukurdude vahele pärast. 

Spekulatsioon Jeesuse teemal


 

2./137. Ringi lõpp
Sari: Bjørn Beltø #1
Autor: Tom Egeland
Tõlkija: Heidi Saar
Kirjastus: Ersen 2007
496lk./528lk./28306lk.
Lugemise väljakutse: 31. Lõpp hea, kõik hea, ehk loe raamatut, mille pealkirjas on sõna „lõpp“ (lubatud kõik käänded, vormid, tuletised)
Üks raamat ja üks mees. Kui palju raamatuid on kirjutatud neist tulenevalt, kui palju spekulatsioone, kui palju fantaasiaid. Neid raamatuid loevad ka inimesed, kes pole elus piiblit lugenud ega tea eriti midagi Jeesusest. Ja ikka ja jälle ilmub mõni taoline uus raamat. Lõppsõnas ütles autor, et läks hästi, et ta teos ilmus kaks aastat enne Browni "Da Vinci koodi", muidu oleks teda süüdistatud plagiaadis. Samas võib ju seda võtta ka teistpidi, hoopis Brown kirjutas plagiaadi. 🙂 Või siis kirjutasid mõlemad ise, aga algdokumendiks, millest nende fantaasia välja kasvas oli piibel ning nad segasid asjasse mitmeid salapäraseid organisatsioone, millest me tegelikult ei tea sugugi palju täpseid fakte. Muidu nad poleks ju salapärased.
Ühel arheoloogilisel väljakaevamisel Östfoldis leiab grupp norra ja teiste riikide arheolooge kullast laeka, reliikvia. Selles kahe tuhande aasta vanuses laekas on peidus saladus, mille nimel võimsad jõud on valmis kaugele minema. Aga sedakorda teevad nad ränga valearvestuse. Nimelt jätavad nad kahe silma vahele romaani salaliku minategelase Björn Beltö – albiinost neurootilise arheoloogi.
Raamat iseenesest oli põnev kuigi aeglase kulgemisega ja menufilmi sellest kindlasti ei saaks. Pigem selline kulgemine, puzzle tükikeste otsimine ning puuduvate osade kohta fantaseerimine, et need tükid kokku saaksid üheks tervikuks. kohati muidugi hiljem selgub, et mõni tükk oli tagurpidi esialgu. Palju spekulatsioone, palju arutelu. Lõpp vajus minu jaoks ära, kuni avastasin, et see on tegelikult sari ja selles on tervelt 9 raamatut ilmunud. Eesti keelde järgmisi osasid vaevalt enam tõlgitakse. Loetav raamat, aga ei midagi eriti erilist ja ebatavalist.