Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuli: oht #4 (teadus)
Me oleme küll asteroididest kuulnud, aga igapäevaselt me ei mõtle neile, või vähemalt suurem osa planeedi elanikkonnast ei mõtle. Astrofüüsikud ja teised kosmose uurijad muidugi välja arvata, sest kõik kosmosega seonduv, ka asteroidid on nende igapäevane töö, nende uurimisvaldkond. Mis ajendab inimesi asteroide uurima? Selleks on inimkonnal kolm olulist põhjust: hirm, arm ja ahnus.
Me kardame asteroide, sest nad võivad hävitada elu Maal. Hirm huku ees
sunnib üles otsima kõik tapjaasteroidid, mis võiksid koduplaneeti
tabada.
Me armastame asteroide, sest nad on teadusele hindamatu
infoallikas, mille uurimine võib anda teavet Päikesesüsteemi ehituse ja
elu alguse kohta.
Me himustame asteroide, sest seal leidub suuri
varandusi, mis võiksid tuua kasu kogu maailmale.
See raamat räägib, mis asjad need asteroidid on, miks peaks neid kartma ja armastama. Mida saaks asteroididelt inimene omale kaevandada, mida seal leiduda võiks ja kuidas seda kätte saada nii, et kaevandamine ise ei läheks kallimaks kui saadu.
Minu jaoks jäi veidi liiga igavaks, sest liiga suur osa oli asteroidide kaevandamisele, st. ahnusele suunatud ja vähem hirmu ja armastuse osa. Muidugi pole ma vist päris õige lugeja ka, sest öisesse taevasse ei vaata tihti, tähti ei uuri, kosmosesse ei plaani lennata ning kaevandamine jätab mind külmaks. Ohust - tapjaasteroididest, kes juba on kunagi ammu kukkunud Maale (vaesed dinosaurused), kukuvad tänasel päeval (2013 Tšeljabinsk) või tulevikus, olen ka varasemalt lugenud ja see osa oligi minu jaoks kõige huvitavam. Kuidas saaks seda ohtu ära hoida, sest üks on, kui see kukub Siberisse, teine kui tiheasustatud linnade piirkonda. Kõige jamam on, et ega kõiki ei teatagi, et need olemas on ja puudub veel oskus neid tapjaasteroide Maast eemale kihutada. Aga teadus ja oskused arenevad pidevalt ning eks teadlased ole ühed, kes unistavad tulevikust ning teevad kõik selleks, et see tulevik varsti kätte jõuaks.