Baltisakslasest Eesti ema Teresa päästmas armeenlaste lapsi

3./50. Taeva tütred

Autor: Piret Jaaks

Kirjastus: Varrak 2023

269lk./899lk./9200lk.

Lugemise väljakutse 2024: 30. Ilukirjanduslik teos, kuhu on sisse põimitud mõne riigi ajalugu

Sellesse raamatusse on põimunud kolme riigi ajalugu: Eesti, Armeenia ja Türgi. Kui ma lugesin, selle raamatu ilmumisest, siis olin kindel, et tahan seda lugeda, sest ma tean küll, kes oli Hedvig Büll. Meil on üks ja sama sünnilinn. Samas ma teadsin temast vaid mingeid üleüldiseid fakte. Seega tahtsin saada põhjalikumat teavet. Kuigi see raamat on ilukirjanduslik teos, siis põhineb see faktidel ja tolleaegsetel materjalidel. Ajaloolisele ainesele toetuv raamat on 19. sajandi lõpus Haapsalus baltisaksa perekonda sündinud Anna Hedwig Bülli (1887-1981) eluloost ning tema missionäri tööst armeenia orbude päästmisel Türgi genotsiidist. Noor misjonär saadetakse Marashi linna orbudekodusse, kus tema silme all hakkavad lahti rulluma traagilised sündmused, mida tunneme tänapäeval armeenlaste genotsiidina. Romaani keskseteks teemadeks on üksikisiku vastutus ja halastuse võimalikkus, mis kodust kaugele saadetud misjonäre sõja keerises painama hakkavad. Sammhaaval, sidudes kokku killukesi Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida ajaloost, avaneb meie ees lugu inimlikust hingesuurusest ja Jumalasse uskumisest. Religioonide põrkumised on läbi ajaloo sageli toonud kaasa veresaunu ning laste ja naiste hukkumist, kellel pole olnud mingit süüd selles. Vanasti, kui info levimine võttis aega, saadi teada olukordadest, toimunust alles hulka aega hiljem ning seda oli võimalik ka rohkem varjata kui tänapäeval, kui info liikumine on muutunud tunduvalt kiiremaks ja objektiivsemaks. 

Minu jaoks oli väga mõtlema panev raamat, just hetkel toimuvate sõdade kontekstis, alati on ju lisaks võimuihale ka religioonid siiski mängus. Raamat oli kaasahaarav, küll väga süngel teemal, kuid mitte rõhuv, pigem helge ja innustav. Raamat, naiste tugevusest ja headuse olemasolust ning uskumuse jõust. Mulle meeldis ja soovitan lugeda, eriti kui ajalugu huvitab, aga see raamat on tunduvalt enamat kui vaid ajalugu.  

Lisalugemist, kuulamist ja vaatamist: 

Eesti misjonär päästis Armeenia genotsiidi ajal tuhandeid orbe

Eesti lugu Anna Hedwig Büll 

Meilgi on oma ema Teresa

 

Moodsas vabariigis moodsad kirikud

21./208. Moodsad kirikud: Eesti 1920–1930. aastate sakraalarhitektuur

Autor: Egle Tamm

Kirjastus: Eesti Arhitektuurimuuseum 2001

132lk./3848lk./45114lk.

Väljakutse punktiir2023 oktoober: 1920-30ndad Eestis  (#9)

Eesti Wabariigis tundub, et oli üks väga moodne sõna: moodne. Kõik oli tol ajal järsaku moodne. Kui sõna kirik puhul tuleb ikka eelkõige silme ette need keskaegsed suured võimsad kirikud, siis tuli sellest raamatust välja, et neid kirikuid on ehitatud ka tunduvalt hiljem ja siis olid moes pisikesed kirikud. Iseseisvuse algusaastad olid kirikuehituses vaikne aeg, ehitati keskmiselt kolm!! kirikut aastas. 1930ndate esimeses pooles valmis keskmiselt juba üheksa!! pühakoda aastas. See raamat räägibki nendest 113st Eesti Wabariigi ajal ehitatud pühakojast. Kaugeltki kõik ei olnud muidugi uhked kivist kirikud, enamus oli vennaskoguduste väikesed puidust palvelad. Raamatus räägitakse pühakodade projekteerijatest, kellest kõik ei olnud sugugi arhitektid. Hoonetüüpidest ning ülesehitusest. Oli sarnaseid ja oli täiesti erineva lahendusega. Snitti võeti Saksamaa ja Soome uutest moodsatest pühakodadest. Suurem osa raamatust on kirikute ja palvelate stiilistikast, millise ismi reeglite järgi mingid pühakojad on ehitatud. Raamatu lõpus on eraldi välja toodud kõik tol ajal ehitatud palvelad koos andmetega millal valmis, kes projekteeris, milline see oli nii ehitusmaterjalilt kui stiililt ning mis sellest majast tänaseks saanud on. Paljudel on ka pildid juures. Ma tõesti ei ole mõelnud, et nii palju tol ajal pühakodasid siin Eestimaal ehitati. Aga see oli uute koguduste tekkimise aeg, kui Eestisse tekkisid baptistid, seitsmenda päeva adventistid, vabakogudused ja muud vennastekogudused. Nati kuivavõitu, aga avardas silmaringi taas. 

Kuulsaim naine kristlikus kultuuris

 6./70. Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna

Autor Merike Kurisoo

Kirjastus Eesti kunstimuuseum 2022

144lk./1674lk./15312lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#3)

 

Neitsi Maarja on kõige tähtsam ja armastatum naine kristlikus kultuuris. Tema kohalolu on kestev – nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Ta saadab meid piltides, lugudes, mõtetes, palvetes ja lauludes. Ühtaegu suursugune ja majesteetlik kuninganna, hooliv ja armastav ema, õrn ja tagasihoidlik neiu – neitsi Maarja kui Jumalaema ühendab endas taevase ja maise. Paljude sajandite jooksul on ta olnud eestkostja ja vahendaja siin- ja teispoolsuse vahel, armulik ja halastav ema, keda me kõik teame, aga kelle lugu meie mälus vahel tuhmub.

Käesolev raamat on pühendatud neitsi Maarjale ja tema kujutamisele keskaegse Liivimaa kunstis ja visuaalkultuuris. Raamatu teljeks on Jumalaema lugu, mida täiendatakse nii Eesti kui ka Läti kirikute ja muuseumide kogudesse kuuluvate uhkete Põhja-Saksa ja Madalmaade altariretaablite, pühakujude, maalide ning väiksemate arheoloogiliste esemete piltidega. Raamatu aluseks on 2019-2020 Niguliste muuseumis olnud näitus. 

Kes oli Neitsi Maarja võiks teada ka religioonidest mitteteadev inimene, ta lihtsalt on kultuuriloosse kuuluv isik ja pealegi me elame ju Maarjamaal. Neitsi Maarja on kindlasti kõige enam kunstis kujutatud naine. Raamat on väga soravalt kirjutatud ja piltide juures on selgitused, mis ja kus. Lisaks tekstid Maarjast erinevatel eluetappidel, tema olulisusest sel hetkel olevas rollis, lisaks kuidas on teda sel hetkel kunstis tüüpiliselt kujutatud. See on väga ilus kunsti ja religiooni raamat, mis sobib ka kunsti ja religioonivõhikutele uute teadmiste saamiseks. Mulle meeldis ja kuigi ma tean tema lugu varasemalt ning olen ka paljudel teostel tema kujutist näinud, siis mõned uued mõtted ja teadmised sain siiski.

Jaapani ajaloost ja kristluse levikust sinna

 7./42. Vaikus 

 Autor Endō Shūsaku

 Tõlkinud Margit Juurikas

 Kirjastus Gallus 2016

 240lk./1200lk./9140lk.

Lugemise väljakutse:  28. Raamat kirjanikult, kelle sünnist möödub 2023.a 100 aastat

Endō Shūsaku 23. märts 1923 Tōkyō – 29. september 1996 Tōkyō. Ta õppis prantsuse kirjandust Keiō Ülikoolis ja täiendas end Prantsusmaal. Ta oli usutunnistuselt katoliiklane ning käsitles oma teostes ida ja lääne suhteid kristlase vaatevinklist. Romaan keskendub perioodile 1540–1650, mida on Jaapani ajaloos peetud “kristluse sajandiks“. Kristlus jõudis Jaapanisse nn Sõdivate riikide ajastu (1467–1603) keskpaigas, mil lõhestatud riiki juhtis nõrk keskvalitsus. Perioodi lõpul toimus Jaapani ühendamine, mille nimel tegutsesid kolm väejuhti Oda Nobunaga, Toyotomi Hideyoshi ja Tokugawa Ieyasu, kes kõik olid esialgu võrdlemisi heades suhetes portugali jesuiitidega. Nende motivatsiooniks ei olnud mitte niivõrd usk, vaid ühelt poolt vajadus kristlastega kaasneva kaubavahetuse järele, teisalt – eelkõige Nobunaga ja Hideyoshi puhul – põlgus budismi vastu. Ent koos kristluse levikuga nende suhtumine nii jesuiitidesse kui ristiusku muutus.

Isa Rodrigues on idealistlik jesuiidipreester Portugalist, kes rändab 1640ndatel salaja Jaapanisse kavatusega aidata tagakiusatud jaapani kristlasi. Ta võetakse peagi kinni ja temast saab tunnistaja jaapani kristlaste erakordselt piinarikastele kannatustele. Ka isa Rodrigues ise pannakse valiku ette – loobuda elust või oma Jumalast. Lisaks sõltuvad tema valikust ka tema kaaslaste elud. Ta on kaotamas usku nii endasse kui Jumalasse. Miks Jumal lubab süütutel nii palju kannatada? Millise piirini on võimalik oma väärtuste seista? Kas pealesunnitud avalik taganemine neist on ikka reetmine? Kas sellise reetmisega on endaks jäädes võimalik leppida, isegi kui Jumal vaikib?

Polnud päris minu maitse raamat. Kuigi siin raamatus on peategelaseks portugallane, mitte jaapanlane, siis minu jaoks on see Jaapani ühiskond, kultuur ja elu ikka täiesti mõistetamatu. Olenevalt kas siis tegu on kauge ajaloo või tänapäevaga. Peamine muidugi oli siin hoopis oma usule ja veendumustele truuks jäämine ka oma ning teiste inimeste elu hinnaga. Kas usust taganemine on õige otsus, kui sellest ei sõltu ainult sinu elu ja piinamine vaid ka paljude teiste inimeste elu ja piinamine. Kuidas võib muutuda ajas ja oludes inimese arvamine endast ja teistest inimestest kui ta seisab silmitsi erinevate olukordadega. Teoses üritatakse paralleele tõmmata Jeesuse ja Peetruse looga, looga salgamisest ja argusest. Lugu inimestest, kes küll soovivad olla julged ja kartmatud, kuid nad oma sisimuselt ei ole seda ja kas on võimalik ennast sedavõrd muuta, käituda ennastsalgavalt kui iseloomult oled loodud araks. Mõtteainet see raamat igatahes andis.

 

Minu raamaturiiuli kõige vanem elanik

 

11. The Madonna in Art 

Autor: Estelle May Hurll

Kirjastus: L. C. Page and Company 1898

218lk./2352lk.

Lugemise väljakutse:  42. Võõrkeelne raamat

Sel aastal mul eriti ei ole väljakutses teemasid, mis üldse ei meeldiks, vaid kaks on täiesti vastu karva. See teema siin on üks neist. Tegin siva, et kaelast ära saada. No ei istu minu jaoks võõrkeeles lugemine, kohe kuidagi ei istu. Mõtlesin tükk aega, et  kuidas saaks ära vingerdada - mõni hästi õhuke lasteraamat näiteks. Aga siis tuli meelde, et mu kõige vanem raamat ootab ikka endaga tutvumist riiulis. Ja juhuslikult on see inglise keelne. Ja väga ilus raamat. Ma siis otsustasin, et loen siia punkti alla selle läbi. Avastasin, et see raamat on täiesti olemas ka tasuta internetis saada - The Madonna in Art.

Raamatus on siis tehtud suur kunsti uurimistöö Madonna teemal. Madonna on üks teema, mis on enim maailmas kujutatud, nii maalidel kui skulptuurides. Siin raamatus on eeskätt võrreldud maale läbi aastatuhandete. Need on jagatud esimeses osas selle järgi, kuidas on madonna kujutatud, mis taustal. 

1. Portreed Madonnast, figuurid poolpikkuses ebamäärasel taustal. 
2. Madonna troonil, kus paigaks on mingisugune troon või pjedestaal. 
3. Madonna taevas, kus figuurid asetsevad taevas, mida kujutavad valguse hiilgus, pilved, keerubid või lihtsalt kõrgus maapinnast.
4. Pastoraalne Madonna, maastikulise taustaga. 
5. Madonna koduses keskkonnas, kus tegevuspaigaks on interjöör.

 Teine osa on jaotatud madonna oleku järgi: 

1. Armastuse Madonna, milles suhe on puhtalt emalik. Rõhk on ema loomulikul kiindumusel oma lapse vastu.  
2. Madonna jumaldamises, milles ema suhtumine on alandlik, mõtiskleb aukartusega oma lapse üle. 
3. Madonna kui tunnistaja, milles Ema on peamiselt Kristuse kandja, kes kannab oma poja suure saatuse tunnistaja uhket positsiooni. 

 Maalid on nende alusel grupeeritud ja vaadeldud, mis koolkond, millised kunstnikud, millisel sajandil on sedasi maalinud. Kes oli esimene, kes nii maalima hakkas, kuidas see levis erinevate riikide erinevate koolkondade vahel või oli vaid mingis teatud osas. On võrreldud ühe kunstniku erinevaid töid läbi aja, kas ta on teinud need sarnaselt või on toimunud muudatused. Kes on veel kujutatud samadel maalidel, sümboolika, mida on kasutatud. Mida räägib nii selline kujutatus kui ka sümboolika, taust ja teised isikud maalil. Tegelikult oli huvitav lugemine, kahjuks jäi üpriski palju nüansse keelebarjääri taha (no ei sobi mulle kuidagi lugemise ajal muudkui sõnaraamatus surfamine kõrvale). Tahaks seda uuesti lugeda, aga eesti keeles. 

Mis mind selle raamatu juures on kogu aeg üllatanud - kui kõrge kvaliteediga see on trükitud. See on ju ikkagi 125 aastat vana raamat! Illustratsioonid on küll mustvalged, mitte värvitrükis, aga väga selged ja kõrge kvaliteediga. Kui kõrvutada nõukaaegseid raamatuid, siis sarnastel fotodel ei saanud suures osas arugi, mis seal täpselt oli, rääkimata, et detailid oleksid olnud puhtad ja selged. Ka trükikiri on tänapäevastes tähtedes ja selgelt loetav. Samaaegsetes eesti raamatutes on gooti tähtedega kiri ning kohati väga kehva kvaliteediga. Mõnusalt paksu paberit oli lehtedeks kasutatud ka muidugi. Usun, et tol ajal oli see üks väga kallis raamat. Nüüd rändab see raamat tagasi mu riiulisse auväärsele kohale. 

Luulepäkapikk 01.12

 

1./148. Kahekesi vikerkaarel

 Autor: Ninell Koit

 Kirjastus: Kodutrükk 1996

70lk./70lk./30540lk.

Luulekalender 01.12.2022

Hästi paljud luuletused olid religioosse taustaga, aga oli ka loodus ja armastusluulet.

Ei midagi erilist, aga täitsa loetavad enamuses.

***

Iga hetk elus ainulaadne,

ei iialgi kordu see.

Kuigi olukord sama ehk ollagi võib -

on su mõtted ja tunded teised.

Hoia hetki, mis kaunid su elus,

nende soojus jäta endasse sa

ja kui vahel on raske ja valus -

neist hetkedest jõudu siis saad.

                                       apr.95