Mõrva haripunkt on juba silmapiiril

15./226. Haripunkti poole

Autor: Agatha Christie

Tõlkija: Ehte Puhang

Kirjastus: Hotger 1994

183lk./2807lk./39401lk.

Lugemise väljakutse 2024: 51. Autor/raamat, kes on inspireerinud rooside aretajaid: autori/tegelase nimi on antud roosisordile

Tavaliselt algavad krimkad mõrvaga ja kulgevad siis süüdlase leidmise suunas. Kuid kumb on loo haripunkt, kas mõrv või mõrvari paljastus? Christie selles raamatus on haripunktiks kindlasti mõrv. See ei toimu raamatu alguses. Alguses kulgeb kõik rahulikult, kui mõrvasepistus algab plaani välja mõtlemisest kuus kuud enne mõrva ning selle vaikne kuid pidev täideviimine, et mõrv saaks teoks. Muidugi on ka selles raamatus uurimine ja tõe välja selgitamine oma mitmete keerdu ning pöörangutega. Kuid olulisem on siiski, mis viis mõrvani, mis oli see motiiv ja sisemine sund mõrvaril, mis olid need olukorrad, mille juures üks viis teiseni. Ja millise geniaalse plaani ta enda arust välja nuputas ja teoks tegi. Aga kas geniaalne mõrvaplaan on alati geniaalne kui mängus on tundmatud suurused, kes või mis mingil hetkel võivad asjad segi ajada?

Septembris mr. Treves, silmapaistev Londoni advokaat, peatub mugavas hotellis, mitte kaugel leedi Tresiliani kodust Gull's Pointil. Leedi Tresiliani majja on kogunenud veider seltskond: Nevile Strange, tuntud sportlane ja lord Tresiliani pärija, tema kaunis naine Kay ja tema lahutatud naine Audrey ning perekonna vana sõber Thomas Royde, kes on saabunud Malaisiast puhkusele. Tagaplaanil asub äraostmatu ajakirjanik MacWhirter. Nii ongi valmis lava räpase mõrva jaoks ja sündmused hakkavad armutult koonduma. 

Üks Christie krimka, kus tegelasteks ei ole ei miss Marple ega Poirot. Poirot küll mainitakse siin loos korraks uurijaks oleva superintent Battle'i poolt. Ütleks, et mulle meeldis see isegi rohkem kui need Marple ja Poirot poolt uuritavad lood. Kuidagi veidi teistsuguse ülesehitusega raamat.
 

Kui maailm oli loodud arbuusisuhkrust, puust ja kivist...

 

2./20. Arbuusisuhkrus 

Sari 20/21 

Autor Richard Brautigan 

Tõlkinud Enn Soosaar

Kirjastus Hotger 2003

 

164lk./514lk./4870lk.

Ulmekirjanduse väljakutse veebruar: Marge Nelk soovitab

 

Kuidas oleks elada kui kõik ümberringi oleks tehtud arbuusisuhkrust? Alguses võttis raamat äh? möh? tuurid üles, aga mida edasi, seda rohkem hakkas meeldima. Tegelikult pole ju vahet, millest on tehtud ümbritsev maailm, loeb ikka see, kes selles maailmas elab ja tegutseb. Ja kui selle arbuusinduse kõrvale jätta, siis võib sarnase elu paigutada ka täiesti tavalisse maailma. Kuigi täiesti huvitav oleks ehk elada kui igal nädalapäeval oleks taevas erinevat värvi päike. Ei peaks üldse hakkama nuputama silmi lahti tehes, mis päev siis nüüd on. Vaatad, mis värvi on päike ja arbuusid ning kohe teadki. Samas halli ja musta päikesega oleks vist liiga hall ja pime elada, need päevad jätaks vahele, tukuks maha. Lisaks ulmele on see ka armastusjutt, inimsuhete vaagija, ka protestiraamat. Kas on parem maailm, mis pidevalt muutub või maailm, mis on stabiilne ja tuttav, kus pole mingeid erilisi sündmusi, kõik kulgeb oma tavalises rütmis ja rutiinis? Kindlasti oli see nüüd raamat, mida ma ilma väljakutseta ei oleks lugenud, aga miski selles raamatus köitis mind, ei oskagi selgelt öelda, mis see oli, sest loos eneses ei olnud nagu midagi väga fantastilist.

 

Lasteraamatupäkapikk 26.12.

 61./208. Sune

Autorid: Anders Jacobsson, Sören Olsson
Tõlkija: Allar Sooneste
Kirjastus: Hotger 2001

108lk./6536lk./37006lk.

Nooremale koolieale

Sune käib esimeses klassis ja juba hullutab tüdrukuid. Igatahes on ta hirmsasti sisse võetud Sophiest, kes käib samas klassis. Nad tunnevad teineteist juba titaeast saadik ja võivad mängida, mis iganes pähe tuleb. Sophie nukumajaga näiteks. Kuigi see on saladus. Kui Sune sõbrad sellest teada saaksid, sureks ta häbi kätte ära. Kui Sune parasjagu Sophiega ei mängi või teda ei kallista, siis tülitseb ta vahel oma väikevennaga. Või mõtiskleb selle üle, kuidas kirjutatakse sõna misjonär. Või peab sööklas lahingut vana nõia Pomperipossa endaga. Või tabab teda tere-tere-haiguse hoog. Või jälitab ta Petlikku Varju, saladuslikku tüüpi, kes Sune arvates muutub öösiti libahundiks….

Sune on üks täiesti tavaline esimese klassi jõmpsikas oma puuduste ja voorustega, oma fantaasiate ja sõpradega. Ja lastel teadagi ikka vahel juhtub kui nad maailma enda ümber tundma õpivad ja piire kompavad. Ja saa sa neist täiskasvanutest alati aru, mida nad tahavad. Igati lõbusapoolne asjalik lasteraamat. Esimene osa, võiks neid lugemisse võtta küll veel edaspidigi.