Naised von Rosenite suguvõsast

8./53. Roosivõti

Autor: Mart Sander 

Kirjastus: Literarity OÜ 2025

102lk./1391lk./ 12788lk.

Lugemise väljakutse 2025: 48. Raamat, mis püüdis raamatukogus su tähelepanu. Kirjuta ka miks

Tähelepanu püüdis eelkõige oma kaanekujundusega. Seejärel nime von Rosen'iga, kuna nad on nii suurelt Eestimaaga seotud ja viimasel ajal on hakanud see baltisakslaste elu rohkem huvitama (Argo kirjastuse süü 100 protsenti!). 

Raamatu tegelasteks on reaalselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on olnud Eestiga seotud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga. Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Kolm täiesti eriilmelist lühijuttu. Ja need autori illustratsioonid on ka vaatamist väärt. 

Hästi mõnusalt, muhedalt ja elutruult kirjutatud. Kohati hakkad mõtlema, et kus maalt on nüüd spekulatsioon ja fantaasia, kust maalt realistlik ajalugu ja tõestisündinud lugu. Jätkub nii põnevust kui fantaasiat kui ajalugu. Ma tean küll juba varasemast, et Mart Sander on hea jutuvestja ja oskab ladusalt ja huvitavalt kirjutada, see raamatuke vaid ainult kinnitab seda. Võin täitsa soovitada kiireks kergeks lugemiseks. 

2013.aastal toimus Itaalias 122 naisetapu juhtumit!

4./215. Aadama küljeluu

Sari: Rocco Schiavone sari  #2

Autor: Antonio Manzini

Tõlkija: Cathy Laanela

Kirjastus: Toledo 2018

280lk./739lk./ 37333lk.

Lugemise väljakutse 2024: 21. Raamat Itaalia kirjanikult

Schiavone asub lahendama oma teist mõrvajuhtumit. Koduabiline leiab koristama minnes, et  korter on segi pööratud ja lambikonksu küljes ripub majaperenaise surnukeha. Esmapilgul näib tegu olevat enesetapuga… või on see hoopis luhtaläinud sissemurdmine või veel midagi muud? Kas jõhkralt otsekohest ja küünilist, kuid samal ajal tundliku intuitsiooniga aseprefekt Rocco Schiavonet on võimalik valejälgedele juhatada? Mis ikkagi toimus ja miks? Kas vahel mõnele kuriteole võib olla pehmendavaid asjaolusid? Ja kas mõni kuritegu on kuritegu või hoopis nõrgema poole kättemaks jõuetuses? Ka Roomas minevikus toimunu ei jäta Roccot puutumata üleval põhjas. Kui seadus on jõuetu, kas siis omakohus võib asja lahendada? Kas üks politseinik peab alati järgima seadust? Rocco ja tema kohatised teod panevad ikka Itaalia politsei tegevuse vägagi küsimärgi alla. Maffia on selle riigi ikka täiesti ära väänanud ja seda mitte ainult kurjategijate osas vaid ka võimu osas. 

Lugedes tekkisidki kahetised tunded. Ühelt poolt, et hea, et naiste vastu vägivalda kasutajad ikka oma teenitud karistuse saavad, aga samas, kas ikka kõik vahendid selleks on lubatud, ka need, kus astutakse seadusest lihtsalt kui segavast faktorist üle? 

Kui palju selles loos oli kirjaniku fantaasiat ja kui palju tõde, teab ehk vaid ainult autor. Samas järelsõnas ta märgib, et aastal, millal ta selle raamatu kirjutas, toimus Itaalias 122 naisetapu juhtumit. Kuni see arv nulliks ei taandu, ei saa me oma riiki tsiviilseks riigiks nimetada. 

Samas kui palju jääb teadmata naiste vastu toime pandud vägivalda, sest naised ise ei räägi, meditsiiniasutused ei edasta teavet või lihtsalt on ümbritsevad isikud ükskõiksed. Loodetavasti ikka asi paraneb iga aastaga ja juhtumiste arv on tänaseks, võrreldes raamatu kirjutamise 2013.aasta seisuga, läinud langusesse.

Spordiklubist varastatud hinnalised kingad!

 

3./189. Kellegi teise kingades

Autor: Jojo Moyes

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Rahva Raamat 2024

460lk./1128lk./32205lk.

Minu jaoks oli see raamat nüüd täielik naistekas, just see, mida ma pean naistekaks. Täiesti roosa raamat, samas loetav, midagi kogu aeg toimub, erinevad karakterid, huumorit, suhteid, elusituatsioone, sõprust, armastust, vihkamist. Samas kohati usutav ja samas kohati tunne, et täielikult kusagilt väljaimetud ja kramplikult üritatud segasemaks või hullumeelsemaks ajada. Moyes kirjutab hästi, ladusalt ja mõnusalt. Samas võrreldes tema eelnevate raamatutega, millest olen nii mõndagi lugenud, siis see oli minu jaoks kohati veidi mitteusutav ja kohati veidi liiga roosa. Liiga tuhkatriinulik lugu oli kohati ja seda mitte ainult ühe tegelase puhul. Aga kuna see oli lugu erinevatest rikkusekihtidest pärit naiste elust, mis ootamatult kokku põrkasid omavahel, siis ega ma ei tea jah väga rikaste ja väga vaeste tegelikust elust midagi, äkki ongi nii, nagu seal raamatus kirjas. Samas ma arvan, et see raamat ei jää mulle meelde sedavõrd, nagu jäid eelmised loetud. Midagi mulle selles raamatus meeldis ja see köitis mind, samas midagi häiris pidevalt selle meeldimise kõrval. Natuke liiga tuhkatriinulik ehk minu jaoks.

Raamat saab alguse spordiklubis, kus lähevad kotid vahetusse. Ameeriklanna Nisha Cantor elab ülijõukate maailmakodanike elu kuni hetkeni, mil ta abikaasa teatab lahutusest ja jätab ta kõigest ilma. Kakskümmend aastat abielu ja mehe soovide järgi igati elamist ning nüüd ei kaota ta ainult oma kotti spordiklubis, vaid mees ei lase teda enam ka talle kuuluvaid asju hotellist võtta, jättes ta puupaljalt Londonisse maha. Nisha on kindlalt otsustanud oma glamuurse eluviisi juurde naasta, aga kuidas, seda ta esialgu ei tea, kui tal pole midagi, isegi ta kallid kingad läksid spordiklubis kaduma. Seda sellepärast, et oma elu madalpunkti jõudnud Sam Kemp võttis spordiklubist kogemata kaasa Nisha koti. Kuid Samil pole aega kadunud spordikoti pärast muretseda – ta on hõivatud iseenda ja oma pere vee peal hoidmisega. Sami mees kaotas pool aastat tagasi isa ja töö, millest peale on ta olnud tugevad depressioonis, kuid ta keeldub ravimeid võtmast ja terapeudi juurde minemast. Tütar on varsti kodust välja lendamas ja seega elab veidi teises maailmas kui Sam. Sami vanemate jaoks on Sam tasuta koristaja ja kõige organiseerija. Terve perekond istub Sami kukil ning naine teeb kõik mida teised soovivad. Tööl on uus šovinistist ülemus, kes leiab igas Sami tehtus ja tegemata jätmises vigu, nõuab võimatut ja teeb Sami elu igati võimatuks. Naine püüab igati, aga ikka on kõik valesti ning teda ähvardab lahtilaskmine. Nisha kõrge kontsaga Christian Louboutini kingi jalga proovides valdab teda ootamatu enesekindlus, mis viib ta arusaamisele, et midagi peab muutuma – ja see miski on tema ise. Raamatus on kaks lugu – Nisha ja Sami lugu, kohati põrkuvad, kohati jooksevad eraldi. Sam on minu jaoks usutavam kui Nisha, samas ega ma neid Nisha taolisi inimesi eriti ei tunne, Sami taolisi kohe kindlasti, eks seda Sami ole mingil määral minus endaski. Lisaks neile kahele naisele on peamiste tegelaste hulgas veel mitu naist, kellega nad oma elus kokku satuvad. Naiste vaheline sõprus ja solidaarsus ning naiste vaheline rivaalitsemine ja vihkamine. Peotäis meestegelasi satub ka sisse, aga nemad on taustajõud selles loos. See on ikka naise kirjutatud raamat naistest naistele.

Mood, soengud, kosmeetika - trendiõpetus, kõikidele Eesti Wabariigi naistele!

14./201. Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940

Autorid ja koostajad: Anu Ojavee, Marion Laev, Kätlin Leokin, Malle Pajula

Kirjastus: Eesti Ajaloomuuseum 2018

144lk./2598lk./43864lk.

Väljakutse punktiir2023 oktoober: 1920-30ndad Eestis  (#4)

See raamat oli nüüd täienduseks raamatule "Moodsa elu õppetunnid". Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moeõppejõud annab ülevaate 1920. ja 1930. aastate rõivamoest läbi moemaailma suundumuste sidudes sinna ka Eesti arengud. Tunnustatud moeloolane Mari Kanasaar avab usutluses Anu Ojaveele oma kogemust ennesõjaeelse Eesti moe- ja ilumaailma süvahoovustest. Ajaloolane Kätlin Leokini ülevaade Eesti ilutööstuse ning moemaailma omavahelistest seostest annab teada, millal muutuks popiks poisipea ning millega täpselt tuli end lõhnastada ja puuderdada. Ajaloolise pesu kollektsionäär Malle Pajula artiklist võib leida, mida kanti toona kaunite kleitide all ehk pesumaailma muutusi 1920.-1930. aastail. Raamatus on lisaks ka mahukas ülevaade Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu esemetest – kleitidest ning aksessuaaridest. 

Huvitav raamat mitte ainult Eesti Wabariigi aegsest moest, vaid ka selle moe tagapõhjadest, seostest välismaa ja tol ajal valitseva Art Deco ajastuga. Disainivooludest on Art Deco üks minu lemmikuid ja seega ka meeldis selle raamatu artdecolik kujundus ja kirjastiil. Kui sageli räägitakse vaid pealismoest, siis siin oli põhjalik ülevaade ka sellest, mida kanti kleitide all. Ning poisipea moodi tulekust oli juba teada, siis siit sain teada ka selle, kust see alguse sai ning lisaks kodumaise kosmeetika algusaegadest, kui kõige olulisem oli seep, mitte dekoratiivkosmeetika, kuid puuder alustas oma võidukäiku. Minu jaoks oli väga huvitav lugemine ja kellele meeldis Moodsas elus just moe osa, siis soovitan lugeda lisaks ka seda ülevaadet. 

Kankaani kunagine kuninganna

 

19./83. La Goulu. Moulin Rouge´i kuninganna 

Autor Maryline Martin 

Tõlkinud Sirje Keevallik 

Kirjastus Tänapäev 2022

224lk./4510lk./18148lk.

 

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#11)

"La Goulue" oli prantsuse tantsija ja kabaree täht, kelle tegelik nimi oli Louise Joséphine Weber. Ta sündis 12. juulil 1866 Clichys, Prantsusmaal ja suri 29. jaanuaril 1929 Pariisis. Ta sündis lihtsasse töölisperesse. Ta töötas lillemüüja ja pesunaisena, kuid tema kireks oli tantsimine; seljas klientidelt näpatud peenemad riided, külastas ta õhtuti Pariisi tantsusaale. Talent ei jäänud märkamata ning Louise’ist sai Élysée Montmartre’i ja Moulin Rouge’i esitantsijanna. Ta oli kuulus oma tantsu ja hüüdnime "La Goulue" (prantsuse keeles "liigsööja") poolest ning oli üks kuulsamaid tantsijaid 19. sajandi lõpus. Ta oli tuntud oma ekstravagantsete kostüümide ja lihtsa, kuid kirgliku kankaani tantsustiili poolest. Ta oli esimene tantsija, kes tõi Moulin Rouge'i kabareesse kankaani, mis oli tol ajal peamiselt ööklubides ja baarides tantsitud. La Goulued saadavad skandaalid, teda süüdistatakse kõlvatustes ning paljude jaoks pole ta muud kui üks ebaintelligentne ja lõtvade elukommetega „kahtlane lambuke“. Kuid tema üksnes vilistas toonastele kodanlikele moraaliprintsiipidele, armastades nii mehi kui ka naisi ja soovides vaid, et muusika ei vaikiks. La Goulue'i kuulsus ulatus kaugemale Pariisist, kuna tema portreed ja karikatuurid ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades kogu Euroopas ning tema nime kasutati reklaamides. Tema kuulsus oli aga lühiajaline. Äärmuslike eluviiside tõttu vananes La Goulue enneaegu. Ta esines veel laatadel, oli lõvitaltsutaja ja rändloomaaia omanik, kuid kaotas tüseda ja alkoholilembesena kiiresti publiku viimasegi huvi, olles lõpuks sunnitud hinge sees hoidma tänavail sigarette müües. 1929. aastal suri kunagine Moulin Rouge’i pärl, Pariisi kabareede ja prantsuse kankaani kuninganna viletsuses ja unustatuna.

Käesolev biograafia tugineb hulgale arhiivimaterjalidele ja La Goulue isiklikule päevikule ning on illustreeritud toonaste fotode ja joonistustega. Ma ei teadnud temast mitte midagi, raamat sattus juhuslikult raamatukogus näppu. Tundus olema naine, kes põles ereda leegiga, aga samas põletas ära ka enda ja need, kes üritasid temaga elu jagada. Kiire ja kerge lugemine, rohkem oleks ehk tolleaegset tausta soovinud juurde lugeda.

Renessansi aegne Itaalia naiste elu

18./82. Isabella d'Este. Renessansi särav täht

Sari: Ajalooline romaan
Autor: Jetta Sachs-Collignon

Tõlkija: Ilme Rebane, Lehte Hainsalu

Kirjastus: Kunst 1999

280lk./4286lk./17924lk.

   Lugemise väljakutse: 49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust 

     Aprilli lugemine sattus mul Lucrezia Borgia tähe alla kuigi ma seda selliselt ei plaaninud. Selle raamatu leidsin oma riiulist ja esialgu plaanisin lugeda punktiiri väljakutsesse, kuid lugedes hakkas tunduma, et see vist võib järsku ka hoopis ilukirjanduslik olla, liiga ladus ja ilmekas lugemine. Tõesti ester.ee andis üheks märksõnaks ilukirjandus. Lugema hakates ei mõelnud üldse, et see võib Lucreziaga seotud olla, aga siis järsku hakkasid tegelased vägagi tuttavaks eelmistest raamatutest muutuma. Viisin siis asjad kokku, tõesti tegemist oli sama ajajärguga ja sama kambaga - Isabella oli Lucrezia neljanda mehe õde. 

Sünnipäev ja -koht: 19. mai 1474, Ferrara, Itaalia

Surmakuupäev ja -koht: 13. veebruar 1539, Mantova, Itaalia

Abikaasa: Francesco II Gonzaga, Marquess of Mantua (abiell. 1490)

Lapsed: Eleonor Gonzaga, Duchess of Urbino, Margherita Gonzaga, Federico II, Duke of Mantua, Livia Gonzaga, Ippolita Gonzaga, Ercole Gonzaga, Ferrante Gonzaga, Livia Gonzaga

Õed-vennad: Beatrice d'Este, Alfonso I d'Este, Duke of Ferrara, Ippolito d'Este, Ferrante d'Este, Sigismondo d'Este

Vanemad: Ercole I d'Este, Duke of Ferrara, Eleanor of Naples, Duchess of Ferrara

Isabella d'’Este oli armastav abikaasa ja ema, kunstide austaja, ajastu juhtiv moedaam, kelle uuenduslikku riietumisstiili järgisid paljud naised. Ent ka naissoost Machiavelliks hüütud tark diplomaat, kellel õnnestus hoida Mantova peaaegu puutumatuna laastavatest sõdadest. Kui avarad olid erakordse naise eneseteostuse võimalused renessansiaegses Itaalias? Millist rolli mängisid Isabella elus ta abikaasa – Mantova valitseja Francesco II Gonzaga ning ajastu suurkujud Leonardo da Vinci, Mantegna, Michelangelo, Ariosto ja Paracelsus, paavstid Aleksander VI ja Julius II, kurikuulus Cesare Borgia ja muidugi Lucrezia Borgia...

Ladusalt kirjutatud, sai rohkem aimu tolleaegsest ühiskonnast ja naise seisundist seal kui eelmistest kuivemalt kirjutatud biograafiatest. Kuidas juba laste vahel sõlmiti abielu kokkuleppeid, laste endi käest ei küsinud keegi midagi. Nooreks naiseks sirgununa pidid abielluma, kelle vanemad olid sulle välja vaadanud poliitilisest olukorrast lähtuvalt, hoolimata, kas sa üldse suutsid taluda seda meest. Ja kuidas see kõik uuesti jätkus sinu lastega. Kuidas esmasündinud poisslapsi võeti pantvangi st. kasvatada teises kojas, et nende perekondadel ei tekiks soovi hoopis poliitiliste vastastega liituda kuna Itaalia oli jagunenud väikesteks riikideks, kes kõik madistasid omavahel lisaks Prantsusmaa ja Hispaania vallutustele. Kuidas mehed suhtusid ettevõtlikesse naistesse ja kuidas nad suutsid ennast teostada vaatamata meeste ülemvõimule nii perekonnas kui riigis. Minu jaoks väga huvitav lugemine.

Sada kuulsat naist

17./81. 100 kauneimat naist maalikunstis. 

Autorid: Anne Benthues, Winfried Maaß, Rolf Schneider ja Anna Sorge

Tõlkija: Marja Liidja

Kirjastus: Sinisukk 2008

208lk./4006lk./17644lk.

 

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#10)

Kas inimene saab olla kuulus, kui me ei tea temast suurt midagi, vahel isegi mitte tema nime? Vaadake pilti ja kas te teate, kes on pildil? Muidugi teate, kes siis Mona Lisat ei teaks! On ju kuulus naine!? Käisin minagi mõned aastad tagasi selle kuulsa naise vastuvõtul Louvres koos suure hulga teiste inimestega üle terve maailma trügimas, et teda näha ja temast üks foto teha. Või ütlete, et mitte naine ei ole kuulus, vaid maal või kunstnik. Aga ilma selle naiseta poleks ju seda maali ka. Naine on ikka kõige alus ja kuulsuse allikas. Seega olen endiselt veendunud, et Mona Lisa on üks kuulus naine. Selles raamatus aga ei ole tema üksi. Siin on sada naist, mõned neist kuulsamad, mõned vähem tuntud. Kuid kõik nad on kusagil suurtes muuseumides ja galeriides ning iga päev käib neid vaatamas tuhandeid inimesi. Jah, nad on kuulsad, sest sageli tullakse muuseumi just nende pärast. 

Kunstiajaloo algusest peale on naised olnud portreekunsti inspiratsioon ja põhiteema. Nii oli erootilises antiikkunstis, vooruslikul keskajal, klassikalises renessansimaailmas, meelelises barokkstiilis, pöördelisel impressionismiajal ja muidugi ka 20. sajandi kunstnike silmis. Album pakub 100 naiseportreed, kelle ilu võib võrrelda tänapäeva iluideaaliga. Maalide seas on kuulsaid ja vaieldavaid, kuid ka neid, mis paistavad silma peene kunstilise teostuse poolest. Iga repro juures on muuseumi või galerii aadress, kus võib näha originaali.  

Mona Lisa ei ole tegelikult ainus, keda ma näinud olen, aga suurema osaga neist naistest ma pole veel reaalselt kohanud. Mõnda olen näinud pildi peal, kas mõnes raamatus või internetis. Mõned teosed olid aga mulle täiesti tundmatud, mis tähendab, et tuleb oma reisidel senisest rohkem hakata kunstimuuseume külastama, kuigi ma pea iga reis ikka üritan kavasse pista mõne kunsti või muu muuseumi. Aga nagu öeldakse, enne Pariisi käi ära Nuustakul. Ainus raamatusse pääsenud eestlane oli minu jaoks täiesti võõras. Ja ma ei mõtle vaid maali naisest, vaid ka kunstnikku - Karl Pärsimägi. Raamatu info järgi, peaks tema teos näha olema Tartu Kunstimuuseumis. Tõesti, seal on mul veel käimata. 

Raamatus on iga maali juures kirjas, kes on maalil või keda arvatakse seal olema, mida seal on kujutatud, kuidas oli ta kunstnikuga seotud ning kes on maalija, tema lühibiograafia. Raamat oli huvitav, aga tekst oli väga väikeses kirjas ja raamatu formaat suur, seega oli üsna halb lugeda kui silmanägemine ideaalne pole. Huvitav oli, et teatud detailidest olid eraldi suurendatud pildid ja selgitus, miks just neile peaks eraldi tähelepanu pöörama.

Ilma naisteta on kurb maailm...

 14./78. Naised. Maailma tuntumaid naisi

Sari: 50 klassikut

Autor: Barbara Sichtermann

Tõlkija: Anu Schulz

Kirjastus: TEA Kirjastus 2004

304lk./3414lk./17052lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#7)

Kummaline oli lugeda sissejuhatust, nagu ei olekski piisavalt tuntud naisi maailmas, et saada kokku rohkem kui 50, samas kui meestest ei annaks kuidagi nii väikesearvulist üldnimekirja teha. Tundub, et autori jaoks oli see 50ndki väga võimatu missioon, sest miks muidu oli kaasatud mitmed raamatukangelannad ja Barbie. Mina tean küll tervet hulka kuulsaid naisi, kes oleks pälvinud olema selles raamatus. Võib olla jah, vanadel ammustel aegadel domineerisid mehed ja naise koht oli vaid kodu, aga ka sel ajal oli naisi, kes murdsid ennast välja meestemaailma. 

Lühiesseed toovad elavalt lugeja silme ette iga naise ning tutvustavad ühiskondlikku ja ajaloolist tausta. Faktilehekülgedelt võib leida üksikasjalikku informatsiooni naiste elukäigu, tegevuse ja loomingu kohta, samuti viiteid täiendavale kirjandusele, helikandjatele või filmidele. Kriitiline lühihinnang võtab ühte lausesse kokku vaatlusaluse naise tähtsuse.

Ootasin sellest raamatust natuke rohkemat. Mõndagi sain küll uut teada. Enamus naisi olid teada, aga olid ka mõned, kelle nimegi varasemalt ei teadnud.

Maailma tuntumad naised:
Hatšepsut * Sappho * Antigone * Medeia * Juudit * Maarja * Theophano * Hildegard von Bingen * Kriemhild * Jeanne d’Arc * Lucrezia Borgia * Teresa Avilast * Elizabeth I * Artemisia Gentileschi * Maria Sibylla Merian * Katariina Suur * Mary Wollstonecraft * Caroline Schlegel-Schelling * madame de Staël * Jane Austen * Clara Schumann * George Eliot * Carmen * madame Bovary * Eleonora Duse * Lou Andreas-Salomé * Marie Curie * Rosa Luxemburg * Maria Montessori * Aleksandra Kollontai * Anna Karenina * Paula Modersohn-Becker * Virginia Woolf * Coco Chanel * Lise Meitner * Agatha Christie * Dorothy Parker * Lulu * Marlene Dietrich * Hannah Arendt * Simone de Beauvoir * Ema Teresa * Ella Fitzgerald * Sophie Scholl * Maria Callas * Marilyn Monroe * Janis Joplin * Aung San Suu Kyi * Barbie * Madonna 

Kriminull teismelise tüdruku kadumisest

 18./53. Nähtamatu tüdruk 

 Autor Lisa Jewell 

 Tõlkinud Nele Mikk 

 Kirjastus Eesti Raamat 2022

 318lk./3986lk./11926lk.

 Eesti Raamatu väljakutse märts: Naised

Naisautor V

Pealkirjas on mainitud naist V

Peategelane on naine V

Krimiraamat. Noor neiu Saffyre Maddox, Fourside perekond - ema kodune, isa lastepsühholoog, poeg ja tütar, Owen Pick, nende naaber, õpetajaametist väärkäitumise pärast vallandatud poissmees. Nende teed ristuvad, nende saladused tulevad avalikuks, kahtlustused ja vääritimõistmised paiskavad segi nii mõndagi. Ühel valentinipäeva õhtul kaob Saffyre, miks ta kadus, kellele langeb kahtlustus, kes selles süüdi on, kelle saladused tulevad päevavalgele, seda tuleb ise lugeda. Tegelaste karakterid on hästi välja kirjutatud ning täiesti tõepärased kuigi ehk esmapilgul võib tunduda, et liiga karaktne pilt on neist loodud. Kuid tegevuse käigus tegutsevad nad vastavalt oma iseloomule ja oludele täiseti loogiliselt, või vähemalt lugejale tundub, et nad peaksidki nii käituma ja ei kuidagi teisiti. 

Täitsa põnev lugemine oli, kiire ja kerge, ei puudu ootamatud pöörded. Raamat sobib kõigile neile, kes armastavad pingelisi lugusid, kus on palju salapära ja intriige. See sobib ka neile, kes ei armasta veriseid kriminulle. Mulle täitsa meeldis.

Tüdrukust naiseks vaeses rannakülas

 

13./134. Kivine pesa

Autor: August Mälk

Kirjastus: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966

286lk./3084lk./27564lk.

Lugemise väljakutse: 18. Raamat, mille autor on pärit mõnelt Eesti saarelt

August Mälk on sündinud 4. oktoober 1900 Kipi-Koovi (praegu Koovi) küla, Lümanda vald, Saaremaa.

Kivine pesa ilmus esmakordselt 1932 ja seal on kujutatud elu esimese Eesti Vabariigi ajal ühes vaeses rannakülas. Peategelaseks Enda, kes loo alguses on 15.aastane tütarlaps. Raamatus jälgitaksegi tema elu kümnekonna aasta jooksul.

Vaesus, ränkraske töö, perekond, alkohol, armastus, lapsed, tööränne, abieluväline seks, küla kihistumine, eluolu, surm. Lugedes mõtled, et ega hästi ei kujuta sellist elu ette ja hea, et elu on ikka tunduvalt muutunud selle saja aastaga. Eks mõlemal elul ole oma vead ja rõõmud, aga ikka kergemaks ja paremaks läheb edeneb elu. Mõned asjad aga ei muutu, inimeste vahelised tunded ja suhtumine ning alkoholiga liialdamine on endiselt ikka samad nagu ka siis.

Väga realistlik raamat, nii elu kui tunded olid realistlikult kirja pandud ja halastamatultki lugeja ette laotatud.

Olen August Mälgu teisigi raamatuid lugenud ja mulle üldiselt tema stiil sobib, raamatud meeldivad. Nii ka see raamat meeldis. Soovitan neile, kellele meeldib selline realistlik eluolu kirjeldus. Samas ma arvan, et kui tänapäeva noored seda loeksid, siis peaksid nad seda parajaks ulmeks, et nii oli võimalik elada.