7./91. Karu magab
Lugemise väljakutse: 24. Raamat, mille tõlget oled kaua oodanud
See sari on sedavõrd põnev, et igat järgmist raamatut saab ikka oodatud. Nüüd tundub, et järgmisega läheb rohkem aega, sest kõik ilmunud on tõlgitud ja peab ootama kuni kirjanik saab uue osa valmis. Loodetavasti ikka kiiresti, sest sari hakkab vaikselt lõpu suunas tüürima mu arust. Juba lekib saladus mitmest kohast ja kui kaua suudetakse seda veel saladuses hoida pole kindel. Kui kuues osa oli hinge kinnihoidma panevalt põnev, siis seekordne laskis rohkem hingata kuigi põnevust ja pinget jagus igale leheküljele ning mõlemas suunas, nii käesoleva tapmise uurimisse kui ka Jana loosse. Lisaks oli tõuse ja mõõne ka teiste uurijate - Mia ja Henriku isiklikus elus ning nagu eelmiseski raamatus, oli neil ka selles raamatus üsna tähtis osa. Tõesti soovitan verisema krimi austajatele. Mäletan kui alustasin, siis oli tunne, et mis see nüüd on, sedasi ei saa ju olla! Aga järgmiste raamatutega loksus juba asi paika ja nüüd on läinud ainult põnevamaks ja pingelisemaks järjest.
Norrköpingi lähedalt
kõrvalisest majast leitakse tapetud mees. Räsitud surnukeha kõhtu on
topitud kaisukaru. Kaisukas juhatab kriminaalkomissar Henrik Levini ja
kriminaalinspektor Mia Bolanderi Filippa Falkini, endise politseinikuni,
kellel on kaitstud identiteet. Teda on elus tabanud raske tragöödia ja
ta on ainus, kellel on kurjategijaga mingi seos.Samal ajal, kui Jana
Berzelius püüab tapja jälgi ajada, tuletab ta tume minevik ennast
meelde. Ta võtab tarvitusele kõik meetmed, et kaitsta meest, keda
armastab. Kuid mees on tema saladusele jälile saanud ning otsustanud tõe
välja uurida, mis see ka ei maksaks. Mitmeid ootamatuid pöördeid on aga mõlemas.
