Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #4 (ajalugu)
Läbi ajaloo on ilmunud tarku raamatuid, kus kirjas imelised ja mitte nii imelised loomad. Nendes raamatutes on olnud erinevaid teooriaid loomade kohta. Kui inimene nägi või kuulis mingist loomast, siis kunagi olid ta teadmised täis valgeid laike selle looma kohta. Aga kuidas ikka targas raamatus kirjutada, et ei tea. Tihti tekitasid segadust mitmete eri allikate poolt tulnud vastuoluline teave. Siis tuligi sinna panna kirja oma fantaasiad või teooriad nende loomade kohta ning ikka nii, et nii see ongi. Läbi ajaloo on järgmised loodusteadlased ikka vaikselt neid teooriaid üritanud ümber lükata. Vahel on see ilusti õnnestunud, seal samas on tekkinud loomauurijate vahel kahes või veel enamas leeris ikka korralikud sõjad. Mõned müüdid on aga jõudnud välja ka tänapäevani, kuigi nüüd päris utoopilisi asju vähemalt tarkadesse raamatutesse enam kirja ei panda. Käesolevas raamatus vaadatakse lähemalt kolmeteist looma-lindu-kala. Autor toob välja, millised müüdid ja teooriad on selle liigi kohta läbi ajaloo olnud, kuidas need on põrmustatud ja kelle poolt ning põrmustab ise veel viimasedki müüdid. Lisaks on nende teoorite ümberlükkamiseks ta uurinud põhjalikult neid loomi ning selgitab lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas ikka tegelikult on. Kas laiskloom on ikka laisk loom. Kuidas angerjas kuulsat Aristotelest ninapidi vedas. Kuidas on lood kopra ja tema oskusega munandid endal ära hammustada, et küttide käest põgeneda. Kas hüaan on ikka ühel aastal isane ja teisel emane. Miks pani üks teadlane konnadele pükse jalga. Miks arvatakse, et toonekurg toob lapsi. Kuidas kirjeldada looma, keda pole ükski loodusteadlane veel oma silmaga näinud ja aluseks on vaid fantastilised kuuldud kirjeldused. Kas põder on kurvameelne loom ning pandad kehvad seksijad ning valivad sööjad. Ja kes on see iseäralikku laadi elukas, keda inimene ei saa vaadata ilma iseendale mõtlemata. Kõigile neile küsimustele saab vastused sellest raamatust ja veel paljudele teistele küsimustele ka. Inimestel on olnud tung pidada loomi inimese peegelpildiks ja otsustada nende kõlbluse üle religiooni või inimlike voorusnormide alusel. Seega on loomad, keda ajaloos peeti vooruslikeks ja need, kes said halastamatu hukkamõistu osalisteks. Soov loomi inimestada püsib visalt ka tänapäeval. Kui loomad ei ole sellised, nagu inimene tahab, siis näeb inimene viga vaid loomades, mitte enda käitumises, mitte selles, et ta on hävitanud loomade igipõlised elukohad ja looduslikud kooslused ning ei võimalda loomadel elada loomade seaduste alusel.
Raamat oli huvitav, müüte purustav ja teadmisi erinevate loomade kohta andev. Autor on näinud vaeva, et kõikide nende loomadega, kellest ta kirjutab, ise kohtuda ja neid põhjalikult uurida. Kirjutatud nii, et igaüks saab aru, ei pea olema loodusteadlane. Raamatus on ka pildid loomadest, erinevate uurijate poolt joonistatud läbi ajaloo. Mõned nende loomad näevad ikka väga fantastilised välja. Kuid eks teadus ja teadmised peavadki muudkui arenema ja uuemaks ning täiuslikumaks muutuma.